Rauduks OÜ hagi Meidaco OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagi hind
10707,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
• •
•
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Rauduks OÜ (reg.kood: 11042875; asukoht: Torma alevik, Torma vald, Jõgevamaa 48502) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo; reg.kood: 11541383; asukoht: Mõisavahe 21, Tartu; e-post: [email protected] ) Kostja: Meidaco OÜ (reg.kood: 11541393; asukoht: Vana-Saratovi, Keeri küla, Nõo vald, Tartumaa 61609); seaduslik esindaja Urmas Rosumovski /ilmumata/
13. august 2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rauduks OÜ hagi Meidaco OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Mediaco OÜ-lt põhivõlg summas 10474,32 eurot (kümme tuhat nelisada seitsekümmend neli eurot ja kolmkümmend kaks eurosenti) ja viiviseintress summas 232,74 eurot (kakssada kolmkümmend kaks eurot ja seitsekümmend neli eurosenti), kokku 10707,06 eurot, OÜ Rauduks kasuks.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 900 (üheksasada) eurot.
6.Välja mõista kostjalt Meidaco OÜ-lt 900 (üheksasada) eurot Rauduks OÜ kasuks.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-15-2950 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-7; 37-39)
1.Rauduks OÜ ja Meidaco OÜ vahel on sõlmitud töövõtuleping. Tööde loetelu on kirjeldatud ja kostja poolt kinnitatud 01.10.2014 tellimuse kinnituses nr 5573-1. Tellimuse kinnituses kirjeldatud tööd on teostatud ja üle antud tellijale. Kostja lepingujärgseks põhikohustuseks on tööde vastuvõtmine ja teostatud tööde eest tasumine.
2.Hageja esitas kostjale arve nr 416 summas 10474,32 eurot koos teostatud tööde aktiga nr. 1. Arve jäi kostja poolt tasumata. Alates 10.11.2014 on võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Hageja pöördus kostja poole seoses võlgnevuse tasumisega. Kostja lubas arve tasuda, kuid ei ole seda teinud käesoleva ajani. Seisuga 19.02.2015 võlgneb kostja hagejale 10707,06 eurot, millest põhivõlgnevus on 10474,32 eurot ja viivis 232,74 eurot.
3.Tulenevalt tellimusest nr 5573-1 jõudsid pooled kokkuleppele tellimuse maksumuse osas. Kinnitus on allkirjastatud kostja poolt. Seega ei ole mingit alust väita, et lepingu tingimused hinna osas on vaieldavad või ei ole tõendatud. Tellimuse kinnituses kirjeldatud tööd on teostatud ja üle antud tellijale. Pretensioone tööde teostamise osas pole kostja hagejale esitanud. Hageja juhib tähelepanu, et kostja väide töö puuduste kohta ei ole kostja poolt tõendatud. Samas pooltevaheline kirjavahetus tõendab, et kostja ja hageja vahel puudusid lahkarvamused seoses tööde kvaliteediga. Kostja väide, et töö ei ole kostja poolt vastu võetud on pahatahtlik ja paljasõnaline ning teiste tõenditega vastuolus olev väide. Rauduks OÜ tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
4.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 10474,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 232,74 eurot, kokku 10707,06 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT (tl 30-31)
5.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei ole tööde eest tasunud, sest teostatud tööde osas ei ole esitatud teostatud tööde akti, mis tõendaks, et töid on nõuetekohaselt ja kokkulepitud mahus tehtud. Kostjale on edastatud info, et töö kvaliteedis on puudusi. Kostjale ei ole esitatud ka kauba üleandmis/vastuvõtmis akti. Lisaks ei jõudnud pooled kokkuleppele teostatud tööde hinna osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-15-2950
KOHTU SEISUKOHT
6.Hageja esitas 25.02.2015 Meidaco OÜ vastu kohustuse täitmise nõude summas 10474,32 eurot ja viivise nõude summas 232,74 eurot.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et Rauduks OÜ ja Meidaco OÜ vahel on sõlmitud töövõtuleping.
8.Kostja hagi õigeks ei võta ning põhjendab hagejale tööde eest mittetasumist sellega, et teostatud tööde osas ei ole esitatud teostatud tööde akti, mis tõendaks, et töid on nõuetekohaselt tehtud. Kostja on seisukohal, et töid on teostatud väiksemas mahus ning need ei vasta nõutud kvaliteedile. Samuti märgib kostja, et puudub ka tööde üleandmis/vastuvõtmis akt ning poolte vahel ei ole kokkulepet tööde hinna kohta.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Toimiku materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 01.10.2014 töövõtulepingu (tl. 8). Lepingu kohaselt tuli tellijal töö eest tasuda 10 667,52 eurot. Maksetingimuse kohaselt tuli summa tasuda 21 päeva jooksul. Lepingus märgitud tarneaja kohaselt tuli uksed paigaldada
41.nädala (II pool)-42 nädala (I pool). Nimetatud lepingu kehtivust kostja vaidlustanud ei ole, seega on kohtu hinnangul põhjendamatu ka kostja väide, et teostatud tööde hinna osas kokkulepe puudus.
11.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
12.Hageja on kohtule esitanud teostatud tööde akti nr 1 (tl 9) ja sellekohase arve (tl 47), millel on tasu maksmise tähtajaks märgitud 30 päeva, ehk viimaseks täitmise päevaks oli 09.11.2014.
13.Kohus tõlgendades poolte vahel 01.10.2014. a sõlmitud lepingut, on seisukohal, et poolte vahel oli kokkulepe tellitud tööde eest tasu maksmiseks 21 päeva jooksul tööde teostamisest arvates. Seejuures andis töövõtja tellijale 2 aastase garantii avatäidetele ja paigaldustöödele. Nähtuvalt hageja poolt esitatud teostatud tööde aktist nr 1 (tl 9) on töövõtja andnud tellijale pikema tähtaja kokku lepitud tasu maksmiseks. Selleks tähtajaks on märgitud 30 päeva alates 11.10.2014.
14.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled olid tasu maksmise tähtajas kokku leppinud, kuid töövõtja on pikendanud maksetähtaega. Kuivõrd nimetatud maksetähtaja pikendamine ei riiva kostja huvisid, muutus kohustus sissenõutavaks arvel märgitud tähtaja (30 päeva) möödumisel, s.o 11.11.2014.
15.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-14 märkinud, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
16.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et isegi kui eeldada, et pooled ei olnud maksetähtajas kokku leppinud, muutus VÕS § 637 lg 3 kohaselt tasunõue sissenõutavaks töö valmimisega. Pooled leppisid tellimuse kinnituses (tl 8) kokku, et töid teostatakse 41. nädala II pool - 42 nädala I pool, seega pidi töö valmima hiljemalt 19.10.2014. Hageja on kostjale arve esitanud 10.10.2014. Seega on kohus seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole
Tsiviilasi nr 2-15-2950 esitanud ühtki tõendit töövõtjale teostatud tööde puuduste kohta, tuleb töö lugeda vastuvõetuks ning tasunõue sissenõutavaks muutunuks alates 10.11.2014.
17.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude summas 232,74 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2014. Kuivõrd pooled lepingus viivisemäära kokku ei leppinud, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. viivise algus lõpu viivise põhivõlg % kuupäev kuupäev päevi summa 10474,32 0,022 10.11.2014 19.02.2015
232,74
18.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 10474,32 eurot ja viivis summas 232,74 eurot.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.13.08.2015 kohtuistungil esitas hageja menetluskulude nimekirja summas 830 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 650 eurot ja õigusabi tasu summas 180 eurot. Kohtuistungil andis kohus hagejale ühe päeva alates istungi toimumisest menetluskulude nimekirja esitamiseks. 13.08.2015 esitas hageja menetluskulude nimekirja seoses osalemisega kohtuistungil. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 120 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
23.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 25.02.2015 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Enne 30.04.2015 kehtinud RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 10707,06 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot.
24.Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
Tsiviilasi nr 2-15-2950 Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
26.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
27.Hagejat esindas FIE Sergei Desjatnikov Õigusbüroo jurist Sergei Desjatnikov, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).
28.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 300 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutas esindaja õigusabi kokku 3 tunni jooksul tasumääraga 60 eurot, kokku 180 eurot (hagiavalduse koostamine, seisukoha esitamine, kliendiga suhtlemine) ja kohtuistungil osalemise ja istungiks ettevalmistamise eest summas 120 eurot.
29.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 300 eurot on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning vastavad antud tsiviilasja keerukusele ja mahule.
30.Eelnevast tulenevalt ja lähtudes senisest kohtupraktikast on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on õigusabikulude mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 300 eurot.
31.Eeltoodust tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 900 eurot (riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 900 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Hageja taotleb menetluskuludelt viivist. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.