Loral Group Limited hagi Baltic Logistics OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Loral Group Limited määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Loral Group Limited (Briti Neitsisaarte registrikood BC nr 571327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja: Baltic Logistics OÜ (registrikood 10561975), esindajad vandeadvokaadid Siiri Malmberg ja Vahur Kivistik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 18.02.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Loral Group Limited (hageja) hagi Baltic Logistics OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Harju Maakohtu 31.10.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 31.10.2013 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 15.12.2014 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.14.01.2015 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 13 205,51 eurot. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.18.02.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kostja menetluskulud kindlaks summas 8 380,76 eurot , s.o lepingulise esindaja tasu 8275,05 eurot ning tõlketasu 105,71 eurot. Kohus mõistis menetluskulu summas 5000 eurot välja hageja poolt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise arvelt ning täiendavalt hagejalt 3380,76 eurot. Lisaks mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (3380,76 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et antud asjas on menetluse kestel kostjale osutanud õigusabiteenust kaks esindajat Siiri Malmberg ning Vahur Kivistik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajad koos muuhulgas analüüsinud dokumente, koostanud dokumente ning osalenud istungitel. Kohtu hinnangul on kahe või mitme esindaja kaasamine põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjalimahukuse tõttu, eelkõige erinevate töölõikude täitmiseks, kuid see ei tohiks kaasa tuua kulude mitmekordistumist teisele poolele. Kahe esindaja kaasamine kohtumenetlusse on põhjendatud eelkõige ka siis, kui menetlus oleks õiguslikult ülikeerukas või kui protsessi jooksul tulnuks esindajat vahetada. Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, või kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuvaidlus oleks olnud sisult ülikeerukas, kuigi mõlema menetlusosalise poolt esitatud dokumendid on olnud küllaltki mahukad (tsiviilasjas kokku 4 toimikut). Toimiku materjalidest nähtub, et paljud toimingud tehti kostja esindajate poolt ka eraldi (s.t ei nõuta topelt tasu teenuse osutamise eest). Kohus nentis, et ühe ja sama toimingu tegemine kahe või mitme esindaja poolt ei tohiks kaasa tuua üldjuhul kulude mitmekordistumist teisele
menetluspoolele (st kulu peaks olema toimingupõhine). Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kostja esindajate tasu selles ulatuses, milles üksteise toiminguid arvetest nähtuvalt dubleeriti.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on 17.05.2012 arve nr 666 osas kostja märkinud, et 25.04.2012-26.04.2012 kulus materjalide analüüsiks-dokumentidega tutvumiseks ja nõupidamisteks kokku 3,45 tundi. Hageja oma vastuväites nimetatud ajakuluga ei nõustunud ning leidis, et esitatud kulud on põhjendamatult suured ning optimaalseks ajakuluks eelnimetatud toiminguteks on 2 tundi. Kohus märgib, et hageja on 21.02.2012 esitanud hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega (kd I lk 5-12), millele on lisatud 17 lisa. Kohtu hinnangul on esindajal vajalik esmakordsel dokumentidega tutvumisel neid põhjalikumalt analüüsida oma õigusliku positsiooni kujundamiseks. Samuti on vajalik seisukoha kujundamiseks kliendiga nõupidamine. Arvestades hagiavalduse sisu ning lisade mahtu ning vajadust kliendiga suhelda, on kohus seisukohal, et nimetatud tegevuste põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks on 2,75 tundi. Kohus arvestas ka asjaoluga, et kahe esindaja tasu dubleeritud tegevuse osas ei ole põhjendatud – 26.04.2012 on mõlemad esindajad kohtunud kliendiga 0,7 h. Seega on arve nr 666 põhjendatud 2,75 tunni ulatuses.
7.15.06.2012 arve nr 792 osas on hageja oma vastuväites märkinud, et taaskord on kulutatud aega asjaolude analüüsiks ja koosolekuteks ning nõupidamisteks kliendiga, mis ei ole hageja hinnangul põhjendatud kulu. Samuti oli hagejale arusaamatu “nõuete kujunemise kronoloogia“ koostamine 3,5 tunni ulatuses. 16.05.2012 vastuse koostamine kohtule ja selle korrigeerimine ei saanud hageja arvates võtta aega 8 tundi, sest tegemist oli täiendavate seisukohtadega ning menetlusdokument ei olnud nii mahukas (sisu ca 4 lk). Hageja leiab, et põhjendatud ajakuluks selles töös oli maksimaalselt 3,50 tundi. Kohus leidis, et kuna kostja esindajad on juba eelnevalt põhjalikult analüüsinud hagimaterjale, siis ei tohiks asjaolude analüüs ning nõude kujunemise kronoloogia koostamine olla kuigi ajakulukad tegevused. Kohus luges nendele tegevustele põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Nõupidamised ja kliendiga kohtumised on kohtu hinnangul vajalikud esindaja tegevused. Samas kattuvad antud juhul mõlema esindaja nõupidamised 04.05.2012, 17.05.2012. Kohtu hinnangul on tegemist topeltkuluga, mistõttu pidas kohus mõistlikuks vähendada nõupidamiste ja kliendiga kohtumiste ajakulu 1,16 tunni võrra. Seega luges kohus nende tegevuste põhjendatud ajakuluks nimetatud arvel kokku 1,63 tundi. Arvestades kostja poolt 21.05.2012 esitatud dokumendi (täiendavad seisukohad ja tõendid) sisu ning mahtu (kd I lk 145-151) ning tsiviilasja keerukust, luges kohus vastuse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks kokku 5,50 tundi. Kohus arvestas siinjuures asjaoluga, et allkirjastanud on vastuse ainult üks kostja esindaja (s.o Siiri Malberg), seega ei ole teise kostja esindaja poolt tehtud ajakulu dokumendi koostamisel põhjendatud. Seega on arve nr 792 põhjendatud kokku 9,13 tunni ulatuses. Arve nr 792 sisaldab endas ka tõlkekulu summas 105,71 eurot. Nimetatud kulule hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti nähtub toimikust, et 21.05.2012 esitatud vastuse lisade hulgas on ka tõlgitud dokumente (kd I lk 165, 167). Sellest tulenevalt luges kohus nimetatud kulu summas 105,71 eurot põhjendatuks.
8.18.07.2012 arve 905 osas märkis maakohus, et käesolevas tsiviilasjas on kohtuistung toimunud 15.06.2012 kell 14.00-15.03 (kd I lk 235-237). Hageja on oma vastuväites märkinud, et kohtuistungiks ettevalmistumine ca 2 tunni ulatuses ei ole põhjendatud, maksimaalselt põhjendatud ajakuluks oleks asjaolusid arvestades 1 tund. Niisamuti ei ole hageja hinnangul vajalik kahe esindaja ajakulu 15.06.2012 kohtuistungil, hageja leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks
ettevalmistamine ajaliselt kuigi mahukas tegevus. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtuistungil osalemise eest kahe esindaja ajakulu. Seega luges kohus põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel ja osalemisel kokku 2 tundi. Ülejäänud arvel märgitud kulud on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ning vastavad osutatud teenusele. Seega on arve 905 põhjendatud 4,25 tunni ulatuses.
9.14.08.2012 arve 952 osas on hageja oma vastuväidetes märkinud, et nõupidamine ja valmistumine selleks kokku 0,57 h on põhjendamatu kulu. Arvel on kajastatud Kaja Tamme ajakulu 1,20 tundi täiendavate seisukohtade osas. Tema ei ole menetluses esinenud kostja lepingulise esindajana, mistõttu tuleb hageja hinnangul jätta nimetatud kulu tähelepanuta. Isegi kui pidada viidatud kulu põhjendatuks, siis ei saanud hageja arvates selle dokumendi koostamiseks kuluda nii kaua aega, mistõttu oleks põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 45 min. Sealjuures on arusaamatu vandeadvokaat Vahur Kivistiku ajakulu 0,67 tunni ulatuses – vaadeldava dokumendi läbilugemine ning allkirjastamine võtab hageja hinnangul 10 minutit. Nõupidamine kostja taotletud 0,42 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. Esindajal on õigus esindatava huvides tsiviilasja raames pidada nõupidamisi. Samas ei ole kohtu hinnangul nõupidamiseks ettevalmistamise ajakulu hüvitamine vastaspoolelt mõistlik ning seega ei ole see põhjendatud. Kohus nõustus hagejaga selles osas, et arvel märgitu Kaja Tamm ei ole kostja lepingulise esindajana menetluses osalenud ega dokumente esitanud, seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud. 18.07.2012 on kostja esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid seoses viivisearvestusega (kd I lk 265-266). Kohtu hinnangul on nimetatud vastuse koostamine ja kohtule esitamine kostja taotletud 0,67 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on arve nr 952 põhjendatud kokku 1,09 tunni ulatuses.
10.14.09.2012 arve 1062 osas on hageja oma vastuväidetes märkinud, et nimetatud arvel on kajastatud ülemäära nõupidamisi ning nõupidamisteks ettevalmistumisi, mis ei ole hageja hinnangul põhjendatud kulu hagejalt väljamõistmiseks. Hageja vaidlustab kõik spetsifikatsioonis toodud kulud seoses nõupidamiste ja nendeks ettevalmistumisega. Nimetatud arvest nähtuvalt on perioodil 09.08.2012-12.09.2012 peetud mitmetel kordadel nõupidamisi. Kohus on ka juba eelnevalt märkinud, et esindajal on õigus kliendiga suhelda ning seega on kohtu hinnangul nõupidamise kulu põhjendatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul nimetatud nõupidamised ajaliselt kokku kestnud ülemäära pikalt. Samas ei ole mõistlik nõupidamiseks valmistumise kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Seega ei ole valmistumine nõupidamiseks 0,08 tunni ulatuses ning nõupidamine koos Vahur Kivistikuga kliendiga kohtumise ettevalmistamiseks 0,25 tunni ulatuses põhjendatud ajakulu. Samuti vähendab kohus 06.09.2012 nõupidamist 0,33 tunni võrra, kuna kahe esindaja kulu kliendiga suhtlemisel ei ole mõistlik ega põhjendatud hagejalt välja mõista. Ülejäänud arves märgitud teenused (teenused, mis ei puuduta nõupidamisi) on kohtu hinnangul vajalikud ning põhjendatud ning nendele kulunud ajakulu vastavuses osutatud teenusega. Samuti ei ole hageja neile vastuväiteid esitanud. Seega on arve nr 1062 põhjendatud 8,28 tunni ulatuses.
11.16.10.2012 arve 1189 osas märkis kohus, et 13.09.2012 ei ole kostja esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, kuid on seda teinud 10.09.2012 (kd II lk 29-30). Kohtu hinnangul on kostja pidanud silmas 10.09.2012 esitatud dokumenti. Hageja hinnangul ei ole tegemist täielikult põhjendatud ajakuluga, sest sellise dokumendi koostamiseks võiks kogenud esindajal kuluda hinnanguliselt 20 minutit. Kohus on seisukohal, et arvestades nimetatud dokumendi sisu ning mahtu, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu nimetatud dokumendi koostamiseks 30 minutit. Seega on arve nr 1189 põhjendatud 0,50 tunni ulatuses.
12.13.11.2012 arve nr 1311 kohaselt on kostja 19.10.2012 esitanud oma seisukohad seoses hageja poolt esitatud taotlustega (kd II lk 49-50). Hageja leiab, et sisuliselt 1-lõigulise menetlusdokumendi koostamiseks ei kulu nii kaua aega, mistõttu võib põhjendatud ajakuluks lugeda 15 minutit. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu (sisulist teksti ca pool lehekülge) ei tohiks selle koostamine olla kuigi ajakulukas. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks nimetatud dokumendi esitamisele 0,30 tundi. Tutvumine ekspertiisitaotlusega ja selle analüüs on kohtu hinnangul 0,30 tunni ulatuses põhjendatud. Nimetatule ei esitanud ka hageja vastuväiteid. Seega on arve nr 1311 põhjendatud 0,60 tunni ulatuses.
13.17.12.2012 arve nr 1475 kohta on hageja märkinud, et arusaamatuks jääb, millise deposiidi tagastamisega seoses ja keda konsulteeriti 0,20 tunni ulatuses. Samuti ei nõustu hageja ajakuluga 0,25 tundi, mis kulus 30.11.2012 töö korraldamiseks advokaadibüroo siseselt. Ei ole teada, kas vastav ajakulu on seotud käesoleva kohtuasjaga. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et töö korraldamine ja nõupidamine büroos ei ole selline kulu, mida võiks hagejalt välja mõista. Arvel märgitu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb selgusetuks. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu seoses konsultatsiooniga deposiidi tagastamiseks, kuna ka selle puhul ei selgu, millist deposiiti on silmas peetud ja kas sellel on seos vaadeldava tsiviilasjaga. Ülejäänud arvel märgitud teenused ja nendele kulunud ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Seega on arve nr 1475 põhjendatud 1,20 tunni ulatuses.
14.16.01.2013 arve nr 75 kohaselt on kostja 03.12.2012 esitanud taotluse menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks (kd II lk 88-89). Hageja märgib, et sisuliselt on tegu kohtule juba 16.05.2012 esitatud menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse kordamisega (varasemalt kostja loobus esitatud taotlusest). Menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamine ei ole kohtu hinnangul õiguslikult keerukas ega ajaliselt kuigi mahukas ka sel juhul, kui seda varasemalt tehtud ei ole. Kohus luges põhjendatud ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 1 tund. 18.12.2012 on hageja esitanud taotluse dokumendiekspertiisi läbiviimiseks (kd II lk 93-95). Kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka dokumendiga, siis luges kohus sellega tutvumise ning analüüsi põhjendatud ajakuluks kokku 0,50 tundi (kohtu hinnangul puudub siinkohal vajadus hinnata mõlema esindaja ajakulu dokumendiga tutvumisele). Ekspertiisi osas vastuse koostamise ajakulu 0,25 tunni ulatuses ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuna kohtutoimikust ei nähtu, et nimetatud vastust oleks kohtule esitatud. Kohtumäärusega (kd II lk 103-104) tutvumise ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on arve nr 75 põhjendatud ajakulu kokku 1,85 tunni ulatuses.
15.15.02.2013 arve nr 182 kohaselt on hageja 31.12.2012 esitanud oma seisukoha menetluskulude tagatise taotluse osas (kd II lk 107-109). 08.01.2013 on kostja esitanud oma täiendavad seisukohad (kd II lk 115-116). Tegemist ei ole mahukate ega õiguslikult keerukate dokumentidega. Seega luges kohus dokumendiga tutvumise ning vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 0,75 tundi. Menetluskulude tasumise kontrollimise ajakulu ei ole kohtu hinnangul mõistlikuks ajakuluks, mida saaks vastaspoolelt välja mõista. Menetluskulude deposiidi õigeaegse tasumise kontrolli teostab kohus. Menetluskulude määrusega tutvumise ning kliendi informeerimise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 0,15 tundi.Seega on arve nr 182 põhjendatud 1 tunni ulatuses.
16.07.05.2013 arve nr 502 kohta märkis kohus, et käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 04.04.2013 kell 11.00-12.10 ( kd II lk 202-203). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamine ajaliselt kuigi mahukas tegevus. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtuistungil osalemise eest kahe esindaja ajakulu väljamõistmine. Seega luges kohus põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel ja osalemisel kokku 2,25 tundi. Kahekordse tasu küsimine kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ei ole kohtu hinnangul samuti põhjendatud, seega vähendab kohus nimetatud ajakulu 0,17 tunni võrra. Kohus ei pidanud põhjendatud kuluks ka kahe esindaja omavahelist nõupidamist 10.04.2013 0,25 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole see kulu, mida võiks hagejalt välja mõista. Samuti pidas kohus vajalikuks vähendada ajakulu kliendiga 08.04.2013 toimunud kohutumise osas. Arvest nähtuvalt on mõlemad esindajad kliendiga nõu pidanud. Kohus leidis, et tegemist on topeltkuluga ning vähendas ajakulu 1 tunni võrra. Ülejäänud arvel märgitud kulud olid kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ning vastavad osutatud teenusele (s.h arvestas kohus arvel märgitud 02.04.2013 seisukohtade koostamist hageja taotlusele 1 tunni ulatuses). Seega on arve nr 502 põhjendatud 5,7 tunni ulatuses.
17.13.06.2013 arve nr 701 osas leidis kohus, et nimetatud arves märgitud teenused on olnud vajalikud ja põhjendatud ning teenused vastavad ajakulule. Samuti ei ole hageja nimetatud arvele vastuväiteid esitanud. Seega on arve nr 701 põhjendatud 0,65 tunni ulatuses.
18.03.07.2013 arvest 764 nähtuvalt on osa ajakulu seotud kahe esindaja omavahelise aruteluga seoses ekspertiisiküsimustega ning kohtu arvates on tegemist topelt ajakuluga ühe tegevuse osas. Ekspertiisiküsimustega seonduv arutelu kahe esindaja vahel ei ole selline menetlustoiming, mille topelt väljamõistmine hagejalt oleks mõistlik. Seega vähendas kohus ajakulu 0,30 tunni ulatuses. Sellest tulenevalt on arve nr 764 põhjendatud 0,50 tunni ulatuses.
19.06.08.2013 arve 865 kohaselt on kostja 18.07.2013 esitanud kohtule taotluse täiendava tagatise nõudmiseks (kd II lk 245-247). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud taotluse koostamine kuigi ajakulukas tegevus, kuna kostja on juba samasisulise taotluse ka eelnevalt esitanud. Arve nr 865 oli kohtu hinnangul põhjendatud 0,50 tunni ulatuses.
20.05.09.2013 arve 950 kohaselt on kostja 28.08.2013 esitanud kohtule vastuväited (kd II lk 257-268). Arve kohaselt on kokku kulunud nimetatud dokumendi koostamiseks 6,70 tundi. Kohtu hinnangul ei ole dokumendi koostamiseks selline ajakulu põhjendatud, kuna nimetatud dokumendis sisaldub ka juba menetluse käigus varasemalt esitatud seisukohti ja põhjendusi. Arve nr 950 on kohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kuna vähendab dokumendile koostatud aega 2,7 tunni võrra, siis ei võta kohus seisukohta hageja poolt esitatud väitele, et teise esindaja kulu 0,50 tundi seoses terviktekstiga on põhjendamatu, sest hüvitamisele kuulub ühe esindaja tööle kulunud aeg.
21.11.10.2013 arve 1120 osas on hageja on märkinud, et käesoleval juhul ei ole kahe vandeadvokaadist esindaja kulude hüvitamine põhjendatud. Seetõttu tuleb jätta antud arvel tähelepanuta ühe vandeadvokaadi kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg 1,50 tunni ulatuses ning istungil osalemise aeg 4,50 tunni ulatuses. Kulud nõupidamistele ja kohtumistele kliendiga ei peaks kuuluma hüvitamisele hageja poolt. Esmalt märgib kohus, et nõupidamised ja kliendiga kohtumised on esindaja töö vajalik osa tsiviilasja raames. Samas nähtub arvelt, et 10.09.2013 ning 19.09.2013 on nõupidamiste/kohtumiste osas esindajatel topelt ajakulu. Seega vähendas kohus nõupidamiste ajakulu 0,66 tunni võrra. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 26.09.2013 kell 10.17-14.36 (kd III lk 46-58).
Kuna kohus on juba eelnevalt leidnud, et loeb põhjendatuks üksnes ühe esindaja osalemist kohtuistungil, siis on põhjendatud istungil osalemise ajakuluks 4,20 tundi. Istungiks ettevalmistamine ei ole kohtu hinnangul kuigi ajakulukas tegevus ning luges istungiks ettevalmistamise ajakuluks ühe esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses. Ülejäänud arvel märgitud teenused on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega on arve 1120 põhjendatud kokku 8,30 tunni ulatuses.
22.14.11.2013 arve nr 1260 kohaselt on 10.10.2013 kostja esitanud kohtule kohtukõne teesid (kd III lk 61-67), mis on allkirjastatud ühe kostja esindaja poolt. Arve kohaselt on kokku läinud teeside koostamisele ja nõupidamisele 6 tundi. Kuna tegemist ei ole enam esmase dokumendiga menetluses ning korratakse juba ka varasemaid seisukohti, siis ei ole nimetatud dokumendi koostamine kohtu hinnangul kuigivõrd ajakulukas. Samuti arvestas kohus sellega, et kuna dokument on allkirjastatud ühe esindaja poolt, siis on selle dokumendi koostanud ka üks esindaja. Kohus luges põhjendatud ajakuluks kohtuteeside koostamisele ja nõupidamisele büroos kokku 4,5 tundi. Ülejäänud arves märgitud teenused ja neile kulunud aja luges kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on arve nr 1260 põhjendatud kokku 5,23 tunni ulatuses.
23.15.11.2013 arve 83 osas on kohtu hinnangul apellatsioonkaebuse analüüsimine 0,58 tunni ulatuses põhjendatud. Tähtaja edasilükkamise taotluse ajakulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. Tegemist ei ole juriidilisi teadmisi nõudva taotluse esitamisega ning kohus leidis, et seega ei ole mõistlik, et selle peaks hageja esindajakuluna hüvitama. Arve nr 83 on kohtu hinnangul kokku põhjendatud 0,58 tunni ulatuses.
24.11.02.2014 arvelt nr 160 nähtub, et kostja esindajatel on kulunud apellatsioonkaebuse analüüsile ning vastuse koostamisele kokku 18,45 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on esitanud 10.01.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (kd III lk 175-187). Vastuse on allkirjastanud mõlemad esindajad. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebuse vastuse sisu ning mahtu, luges kohus analüüsi ning vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 14 tundi (kohus arvestab ühe esindaja ajakuluga). Seega on arve nr 160 põhjendatud 14 tunni ulatuses.
25.13.03.2014 arve nr 316 kohaselt on kostja esindajad tegelenud kohtuistungi edasilükkamise küsimusega kokku üle 1,5 tunni. Kohtu hinnangul on mitteõiguslikku laadi küsimusega tegelemine sedavõrd suure ajakulu ulatuses ebamõistlik. Põhjendatud ajakuluks nimetatud küsimusega tegelemisel loeb kohu 0,75 tundi. Kuna kohus vähendab nimetatud ajakulu, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata ka kahe esindaja topeltkulu nimetatud küsimuses. Täiendava tagatise taotluse esitamine kohtule on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses. Tegemist ei ole esmakordse taotlusega. Seega on arve nr 316 põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses.
26.17.07.2014 arve nr 397 ja 13.05.2014 arve nr 559 osas on kohtu hinnangul märgitud teenus põhjendatud. Ka hageja ei ole nimetatud arvele vastuväiteid esitanud. Seega on arve nr 397 põhjendatud 0,25 tunni ulatuses ja arve nr 559 põhjendatud 0,25 tunni ulatuses.
27.06.10.2014 arve nr 1129 osas märkis kohus, et käesolevas tsiviilasjas on Tallina Ringkonnakohtus toimunud kohtuistung 10.09.2014 kell 10.27- 12.33 (kd IV lk 61-65). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamine ajaliselt kuigi mahukas tegevus. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtuistungil osalemise eest kahe esindaja ajakulu väljamõistmine. Seega luges kohus põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel ja osalemisel ning hiljem protokolliga tutvumisel kokku 4 tundi.
Apellandi 05.09.2014 menetlusdokumendiga tutvumine 0,75 tunni ulatuses on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Büroosisene nõupidamine ja ooteaeg (30 min x 0,5) ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega mõistlikeks kuludeks. Kohtuistungi teeside koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 3 tundi. Teeside koostamine on kohtu hinnangul vajalik, samas ei ole tegemist aga enam menetluses esmase dokumendiga. Seega on arve nr 1129 põhjendatud kokku 7,75 tunni ulatuses.
28.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu 78,81 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli menetluskulu nimekirja alusel 105 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on kokku põhjendatud menetluskulu suuruseks 8 275,05 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub tõlkekulu summas 105,71 eurot, kokku 8 380,76 eurot.
29.Hageja on esitanud vastuväite ka seoses sellega, et kostja on esitanud varasemalt ebaõigeid andmeid oma menetluskulude suuruse kohta ning üritanud neid näidata tegelikkusest suuremana. Kohus märgib, et tugines menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning sellele esitatud tõenditele (s.o käesoleval juhul arvetele ning spetsifikatsioonidele). Kohus on kontrollinud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust iga osutatud teenuse puhul eraldi ning vähendanud ka teenuse osutamise aega. Kuivõrd menetluskulu väljamõistmise aluseks on nende vajalikkus ja põhjendatus tsiviilasjas isiku esindamisel tema huvide kaitsel, siis ei oma kostja varasem võimalik ebakohane tegevus menetluskulude kajastamisel sedavõrd olulist tähendust.
30.Maakohus märkis, et 10.01.2013 tasus hageja Harju Maakohtu 09.01.2013 määruse alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 5000 eurot. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud menetluskulude tasumine kostjale 5000 euro ulatuses hageja poolt tasutud tagatise arvelt ning hagejalt tuleb täiendavalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3380,76 eurot (8 380,76-5000). Määruskaebus
31.Hageja esitas Harju Maakohtu 18.02.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub määruse tühistada osas, millega määrati kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus summas 8275,05 eurot (s.o lepingulise esindaja tasu). Hageja ei vaidlusta kohtu poolt kindlaks määratud tõlkekulu summas 105,71 eurot.
32.Määruskaebuse kohaselt võib 15.06.2012 arve nr 792 järgseks põhjendatud ajakuluks olla kokku 5 tundi (ilma tõlkekuluta), mitte 9,13 tundi nagu leidis maakohus. Kostja esindaja poolt vastuse koostamiseks maksimaalselt põhjendatuks ajakuluks on hageja hinnangul 3,50 tundi, kuid kohus on arusaamatult leidnud, et põhjendatud kuluks oli 5,50 tundi. Hageja sellega ei nõustu ning jääb 26.01.2015 esitatud menetlusdokumendis esitatud seisukoha juurde. Ühtlasi on kohus märkinud, et antud arve osas ei ole põhjendatud Vahur Kivistiku ajakulu. Seega tuleb täielikult tähelepanuta jätta Vahur Kivistiku ajakulu 2,24 tunni ulatuses. Kohus leidis, et nõuete kujunemise kronoloogiaks võis kuluda 2 tundi (kostja väidetav kulu 3,50 tundi). Hageja ei saa sellega soostuda, sest asjaolud ei olnud sedavõrd keerukad ja olid juba varasemalt läbi arutatud ning oleks pidanud esindaja jaoks eelnevalt selged olema. Seega leiab hageja, et kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja vastuväite, mille kohaselt on „nõuete kujunemise kronoloogia“ koostamine arusaamatu ja ebavajalik kulu. Hageja hinnangul võiks pidada maksimaalselt põhjendatud ajakuluks selles osas 30 minutit, sest kliendi kaasabil (toimusid korduvad nõupidamised) ei saanud nõuete
järjekorda seadmine olla sedavõrd ajakulukas. Väidetavalt on Siiri Malmbergil kliendiga kohtumistele ja nõupidamistele kulunud kokku 1,63 tundi. Kohus on lugenud kõik need nõupidamised põhjendatuks. Hageja leiab, et maksimaalselt võib põhjendatuks pidada nõupidamisi 1 tunni ulatuses.
33.Hageja hinnangul on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata tema vastuväite selles osas, et 18.07.2012 arvel nr 905 on ülemäärane nõupidamistele ning analüüsidele kulunud ajakulu. Maksimaalselt põhjendatuks saab hageja hinnangul pidada 1 tundi. Kohus ei ole oma seisukohta millegagi põhjendanud ega hageja vastuväitele oma argumente esitanud. Niisamuti on kohus tähelepanuta jätnud, et esindajate poolt on dubleeritud hageja vastuse analüüsimist (05.06.2012 Siiri Malmbergi poolne analüüs 1,75 tundi ja 08.06.2012 Vahur Kivistiku analüüs 0,33 tundi). Eelnevast lähtudes leiab hageja, et vaidlusaluse arve põhjendatud ajakulu saab olla 2 tundi (kohtuistung ja selleks valmistumine) ja 1 tund (nõupidamised, analüüsid, taotlused), kokku 3 tundi, mitte 4,25 tundi nagu on leidnud maakohus.
34.13.11.2012 arve nr 1311 kohaselt on kostja 19.10.2012 esitanud seisukohad täiendava ekspertiisi tegemise taotlusele, milleks on väidetavalt kulunud 30 minutit. Hageja leidis, et sisult ühe-lõigulise menetlusdokumendi koostamiseks ei kulu nii kaua aega, mistõttu võib põhjendatud ajakuluks lugeda 15 minutit.
35.16.01.2013 arve nr 75 osas märkis hageja, et arvel näidatud ajakulu 03.12.2012 menetlusdokumendi koostamiseks 1,70 tunni ulatuses ei saa olla põhjendatud, niisamuti pole põhjendatud kohtu poolt arvestatud ajakulu 1 tunni ulatuses, sest nagu dokumendist endastki nähtub, on sisuliselt tegu kohtule juba 16.05.2012 esitatud menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse kordamisega (varasemalt kostja loobus esitatud taotlusest, kuid dokument oli valmis). Hageja leiab, et põhjendatud ajakuluks vastavas dokumendis sisse viidud n-ö vajalike muudatuste eest saab olla 15 minutit, mitte 1 tund. 06.08.2013 arve nr 865 osas on kohus leidnud, et põhjendatud ajakulu kostja 19.07.2013 menetlusdokumendi koostamiseks oli 0,50 tundi. Hageja leiab, et maksimaalselt vajalikuks kuluks on 20 minutit, mitte 30 minutit, sest kostja oli varem juba korduvalt esitanud menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks taotlusi ning dokumendi põhi oli esindajal varasemast olemas. Dokumendis ei esitatud uusi asjaolusid.
36.05.09.2013 arve nr 950 spetsifikatsioonis on ära toodud, et kostja esindajal kulus 27.08.2013 menetlusdokumendi koostamiseks ning tõendite analüüsiks kokku 6,70 tundi. Kohus hindas vajalikuks ajakuluks 4 tundi ning ei esitanud seisukohta selles osas, miks ei võinud dokumendi koostamiseks kuluda üksnes 3 tundi nagu väitis hageja. Hageja selgitas, et tegemist oli vastuväidete terviktekstiga, s.o kasutati juba menetluse käigus varasemalt esitatud seisukohti ja põhjendusi. Alusetult on kohus jätnud seisukoha võtmata ka hageja selle väite osas, et teise esindaja Vahur Kivistiku ajakulu 0,50 tunni osas seoses terviktekstiga on põhjendamatu. Põhjendus, et kohus juba vähendas ajakulu 2,7 tunni võrra ei ole hageja arvates teise esindaja tasu küsimuse üle otsustamisel kohane. Kohus oleks pidanud seisukoha võtma ka hageja eeltoodud väite osas, eelkõige seetõttu, et kostja esitatud materjalidest nähtub, et tegelikkuses koostas kostja menetlusdokumente suures osas vandeadvokaat Siiri Malmberg, mitte vandeadvokaat Vahur Kivistik.
37.14.11.2013 arvel nr 1260 ei ole põhjendatud 10.10.2013 ajakulu 5 tunni ulatuses kohtukõne teeside koostamiseks, sest sisuliselt on tegemist menetlusdokumendiga, kus korratakse juba varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt luges hageja maksimaalselt vajalikuks
ajakuluks sellele 2 tundi, kuid kohus leidis, et koos nõupidamistega (0,50 tundi) võis maksimaalseks ajakuluks olla 4,5 tundi, s.t et kohtu hinnangul võis teeside koostamiseks ikkagi kuluda 4 tundi. Hageja ei nõustu sellega, sest ka kohus ise on märkinud, et tegemist ei ole enam esmase dokumendiga ning korratakse varasemaid seisukohti, seega ei saa see olla ajakulukas. Järelikult on kohus arusaamatult jätnud võtmata seisukoha hageja väite osas, et nimetatud dokumendi koostamiseks võis kuluda 2 tundi (koos nõupidamisega 2,5 tundi). Seega ei saa kõnealune arve hageja hinnangul olla põhjendatud 5,23 tunni ulatuses.
38.11.02.2014 arvel nr 160 märgitud apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine ei saanud aega võtta 17,20 tundi. Apellatsioonkaebuse vastus sisaldab paljuski kordusi kostja varasemates menetlusdokumentides esitatust, mistõttu on hageja hinnangul vajalikuks ajakuluks 6 tundi. Kohus pole põhistanud oma seisukohta, mille kohaselt peaks apellatsioonkaebusele vastuse koostamine nii kaua aega võtma. Sealjuures jääb arusaamatuks ja vastuoluliseks kohtu viide sellele, et ajakulu on põhjendatud, sest tegemist oli keeruka tsiviilasjaga. Kohus oli kohtumääruses varasemalt asunud seisukohale, et tegemist pole keeruka vaidlusega. Hageja nõustub, et tegemist polnud keeruka vaidlusega ning just seetõttu saab vajalikuks kuluks apellatsioonkaebusele vastamiseks lugeda 6 tundi, mitte 14 tundi. Vastus määruskaebusele
39.Kostja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
40.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
42.Kostja on määruskaebusele esitatud vastuses palunud jätta määruskaebuse läbi vaatamata, kuna kostjal on kahtlus, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtute infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 18.02.2015 määrus hageja lepingulisele esindajale Martin Pärnale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 23.02.2015. Määruskaebus on esitatud kohtule 10.03.2015. Seega on määruskaebus esitatud TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides ning puudub alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
43.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepinguliste esindajate töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Samuti on maakohus oma määruses käsitlenud hageja vastuväiteid. Maakohus
on kostja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu vähendanud oluliselt. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).
44.Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja hinnangul põhjendatud 15.06.2012 arvel nr 792 nimetatud õigusabitoimingutele kulunud aeg. Kolleegium märgib, et maakohus on eelnimetatud arvel märgitud toimingute osas pidanud põhjendatuks ajakulu 9,13 tundi (sh asjaolude analüüsile ning kronoloogia koostamisele 2 tundi, nõupidamistele ja kliendiga kohtumisele 1,63 tundi ja 21.05.2012 esitatud menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 5,50 tundi). Seejuures on maakohus jätnud välja mõistmata kulud, milles kostja esindajate poolt teostatud toimingud kattusid. Ringkonnakohus on seisukohal, et 21.05.2012 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 5,50 tundi ning ka asjaolude analüüsi ja kliendiga kohtumistega seotud ajakulu võib pidada mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude vähendamiseks.
45.Hageja on seisukohal, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata tema vastuväite selle kohta, et 18.07.2012 arvel nr 905 on ülemäärane nõupidamiste ning analüüside ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et esindajate poolt on dubleeritud hageja vastuse analüüsimist (05.06.2012 Siiri Malmbergi poolne analüüs 1,75 tundi ja 08.06.2012 Vahur Kivistiku analüüs 0,33 tundi). Arve kohaselt on osutatud õigusabiteenuseid 6,8 tunni ulatuses. Maakohus on nimetatud arve osas pidanud põhjendatuks ajakulu 4,25 tundi, sealhulgas 2 tundi seoses kohtuistungil osalemisega ja selleks ettevalmistumisega ning 2,25 tundi seoses analüüsi ja tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamisega. Maakohus ei ole menetluskulu kindlaksmääramisel arvestanud Vahur Kivistiku poolt 08.06.2012 0,33 tunni ulatuses teostatud toiminguga. Maakohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks Siiri Malmbergi poolt 05.06.2012 analüüsiga seotud kulusid 1,75 tundi ja 08.06.2012 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamise ajakulu 0,50 tundi, kokku 2,25 tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et sellist ajakulu võib pidada põhjendatuks.
46.13.11.2012 arve nr 1311 kohaselt on kostja 19.10.2012 esitanud seisukohad hageja täiendava ekspertiisi tegemise taotlusele. Maakohus on pidanud ekspertiisitaotlusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, mille kohaselt võib dokumendi koostamise ajakuluks lugeda 15 minutit, kuna sisult on tegemist ühelõigulise dokumendiga. Menetluskulu põhjendatust ja vajalikust ei saa hinnata üksnes koostatud lehekülgede või lõikude arvu järgi. Ringkonnakohus leiab, et 1-tunnine ajakulu nimetatud ekspertiisitaotlusega tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele võib pidada mõistlikuks ning seda ei saa lugeda ülemääraseks.
47.16.01.2013 arve nr 75 osas on hageja leidnud, et 03.12.2012 menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisele kulunud maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu 1 tund ei ole põhjendatud, sest sisuliselt on tegu kohtule juba 16.05.2012 esitatud menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse kordamisega (varasemalt kostja loobus esitatud taotlusest, kuid dokument oli valmis). Hageja leiab, et taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks saab olla 15 minutit. Kolleegium märgib, et kuigi esitatud taotlusele on märgitud kuupäevana 16.05.2012, ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja oleks sellel
kuupäeval esitanud taotluse menetluskulude katteks tagatise andmise kohta. Samuti ei kajastu nimetatud dokumendi koostamisega seotud kulu kostja menetluskulude nimekirjas perioodi 01.05.2012-31.05.2012 kohta. Ringkonnakohtu hinnangul võib maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu 1 tund pidada põhjendatuks.
48.Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja hinnangul põhjendatud ka 06.08.2013 arvel nr 865 märgitud menetluskulude katteks täiendava tagatise andmise taotluse koostamise ajakulu 30 minutit. Hageja leiab, et maksimaalselt vajalikuks kuluks on 20 minutit, sest kostja oli varem juba korduvalt esitanud menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks taotlusi ning dokumendi põhi oli esindajal varasemast olemas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotluse koostamise ajakulu 30 minutit ei saa pidada ülemääraseks ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu 10 minuti ulatuses vähendamiseks.
49.05.09.2013 arve nr 950 spetsifikatsioonis on märgitud, et kostja esindajatel kulus 27.08.2013 menetlusdokumendi koostamiseks ning tõendite analüüsiks kokku 6,70 tundi (sh Siiri Malmbergil 6,20h ja Vahur Kivistikul 0,50h). Maakohus hindas nimetatud toimingute eest vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu 4 tundi. Ringkonnakohus nõustub kulude põhjendatuse ja vajaduse osas maakohtuga. Hageja on määruskaebuses väitnud, et maakohus on alusetult jätnud võtmata seisukoha tema väite kohta, et Vahur Kivistiku ajakulu 0,50 tunni osas on põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu nende toimingute eest on kokku 4 h, siis ei ole maakohus arvestanud esindajate ajakulu topelt ning puudus vajadus eraldi analüüsida Vahur Kivistiku ajakulu.
50.Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud 14.11.2013 arvel nr 1260 märgitud ajakulu kohtukõne teeside koostamiseks, sest sisuliselt on tegemist menetlusdokumendiga, kus korratakse juba varasemalt esitatud seisukohti. Samuti ei ole hageja hinnangul põhjendatud ajakulu 11.02.2014 arve nr 160 osas, kuna apellatsioonkaebuse vastus sisaldab paljuski kordusi kostja varasemates menetlusdokumentides esitatust. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumentides esinevad kordused varasemalt menetluses esitatud ajaoludest ning seisukohtadest on osaliselt paratamatud. Maakohus on väljamõistmisele kuuluvaid kulusid mõlemal juhul ka vähendanud ning täiendavaks ajakulu vähendamiseks ei näe ringkonnakohus alust.
51.Kolleegium märgib, et maakohus on eksinud kostja esindaja ajakulu arvutamisel. Liites maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu, teeb see kokku 79,36 tundi, mitte 78,81 tundi. Kuna aga eksimus toimus kostja kahjuks ning kostja määruskaebust ei esitanud, siis puudub alus selles osas maakohtu määruse tühistamiseks.
52.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.