Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12. veebruar 2025 nr 2-23-136867 Holm Bank AS hagi F.N vastu 14.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 52304140104 tuleneva põhivõla 3000 euro, intressi 224,22 euro, võla sissenõudekulude 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 185,66 euro ja viivise alates 02.02.2024 kuni põhivõla (3000 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Tsiviilasja hind
3815,58 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Holm Bank AS (registrikood: 14080830, asukoht: XXX, Haapsalu)
Hageja esindaja
Helina Sild (e-post: XXX)
Kostja
F.N (isikukood: XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista F.N-ilt Holm Bank AS kasuks tasumata põhivõlg 3000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 543,79 eurot ja alates 13.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni jooksva viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eelnevaid summasid ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest 93% ulatuses kostja kanda ja 7% hageja kanda.
Välja mõista F.N-ilt Holm Bank AS kasuks menetluskulud 441,75 eurot. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
5.Toimetada kohtuotsus kätte Holm Bank AS esindajale ja F.N-ile . Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja esitas 01.02.2024 kostja vastu hagi nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja 14.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 52304140104 tulenev põhivõlg 3000 eurot, intress 224,22 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,66 eurot ja viivis alates 02.02.2024 kuni põhivõla (3000 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu nr 52304140104, mille alusel väljastati kostjale 3000 eurot. Leping jõustus pärast panga allkirjaga dokumendi kättesaadavaks tegemist ja laenusaaja kinnitust. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
4.Leping sõlmiti tähtajaga 18.12.2025, intressimääraga 13,19% aastas ning krediidi kulukuse määraks kujunes 25,77% aastas. Kogu laenu tagasimaksmiseks tehtavate maksete summa oli 4061,34 eurot. Tagasimakse graafiku järgi tuli laenu tasuda 18.05.2023 – 18.11.2025 igakuiste maksetena 126,92 eurot ning viimane makse 18.12.2025 summas 126,82 eurot.
5.Hageja hindas kostja krediidivõimelisust, küsides temalt andmeid ja kontrollides neid kolmandate isikute andmebaasidest. Kuna tegemist oli lühiajalise tarbijakrediidiga, koguti vastavalt vähem teavet. Kostja esitas krediiditaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot, kuid Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tema keskmine sissetulek 579,12 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse just selle summa ning arvutatud elatusmiinimumi 303,40 eurot. Päringud AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregistrist kinnitasid, et kostjal puudusid maksehäired. Hageja tegutses vastutustundliku laenamise põhimõtete järgi ning järgides panga sise-eeskirju, ei rikkunud LTI (Loan to Income) suhtarvu. Lepingu sõlmimisel esitati kostjale ka Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht.
6.Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jäi maksegraafikujärgsete osamaksetega võlgu. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus saata tasulisi võlateatisi, mille tasu on 5 eurot vastavalt Holm Bank AS-i hinnakirjale. Hageja saatis kostjale võlgnevuse meeldetuletused 21.05.2023 (tasuta), 29.05.2023 (5 eurot), 20.06.2023 (tasuta) ja 26.06.2023 (5 eurot), mille eest kogunes menetluskulu 10 eurot. Kostja pole seda tasunud.
7.Kostja jäi maksete tasumisega viivitusse 18.05.2023, 18.06.2023 ja 18.07.2023, mistõttu saatis hageja 04.08.2023 lepingu ülesütlemise avalduse e-posti ja tähitud kirjaga kostja elukoha aadressile. Kostjale anti 14 päeva võla tasumiseks, kuid ta ei reageerinud. Seetõttu luges hageja lepingu 18.08.2023 üles öelduks ning esitas kostjale kogu võlgnevuse tasumise nõude.
8.Kohus võttis asja 02.02.2024 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja. Hagimaterjalid on kostjale 08.03.2024 isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
10.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Vaidlust ei ole, et kostja allkirjastas nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu 14.04.2023, mille alusel sai ta 3000 euro suuruse laenu kogukuluga 4061,34 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal jäi maksmata kolm järjestikust osamakset – 18.05.2023, 18.06.2023 ja 18.07.2023. Kohus tuvastas, et hageja andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja (dtl 50) ning ütles seejärel lepingu üles, mille tulemusel leping lõppes 18.08.2023 (dtl 51). Seetõttu on kohustus muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt allkirjastatud konteineris sisalduvad laenuleping nr 52304140104, selle lisa (maksegraafik) ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 36-40). Kohus kontrollis hagis esitatud andmete põhjal, et lepingu krediidi kulukuse määr 25,77% ei ületanud selle sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (45,93%).
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on 17.01.2024 kohtunõudes hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.
13.Kohus ei nõustu, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tõenditena esitanud krediidimenetluse ja otsuse (dtl 36-40) ning tõendid registripäringute kohta (dtl 41-44). Päringud tehti maksehäireregistritesse ja Maksu- ja Tolliametisse. Hageja väitel küsiti kostjalt endalt laenu taotlemisel sissetulekut ja kohustusi. Maksu- ja Tolliametist saadud vastuse kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 579,12 eurot, millest ka laenu otsuse tegemisel lähtuti. Oma kohustuseks oli kostja avaldanud 0 eurot, kuid hageja on selgitanud, et arvestas elatusmiinimumi 303,40 eurot.
14.Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks. Riigikohus on samuti leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal pangakonto väljavõte koguda, välja arvatud juhul, kui muud andmed võimaldavad usaldusväärselt hinnata laenusaaja rahalist olukorda. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks küsitud konkreetseid andmeid tema finantskohustuste kohta – näiteks, milliste krediidiandjate ees, mis summas ja milliste kuumaksetega tal kohustused on. Piirdudes pelgalt ühe abstraktse numbriga („kohustused“ vms), ei pruugi tarbija täielikult mõista, mida selle all silmas peetakse, mistõttu võib esitatud teave olla ebatäpne või puudulik. Kui hageja kontrollis,
et kostja keskmine sissetulek on 579,12 eurot, mis jääb alla Eesti miinimumpalga, pidi ta kohtu hinnangul arvestama, et see on oluline ohumärk, mis viitab madalale elatustasemele. Sellises olukorras ei ole piisav tugineda vaid statistilistele näitajatele, vaid tuleb analüüsida ka konkreetseid elamiskulusid, mis mõjutavad laenuvõtja maksevõimet. Kuigi Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal arvestuslik elatusmiinimum 338,23 eurot, ei anna see täielikku ülevaadet konkreetse isiku igapäevastest rahavoogudest. Hageja ei ole selgitanud, millised on kostja eluasemekulud, kui palju kulub tal toidule ning muudele vältimatutele väljaminekutele, nagu side, tervishoid ja transport. Need kulud on aga olulised, et realistlikult hinnata, kas kostjal jääb pärast esmavajaduste katmist piisavalt vahendeid laenumaksete tasumiseks. Seega ei piisa üksnes sissetuleku ja elatusmiinimumi võrdlemisest, vaid krediidiandja peab hindama ka laenuvõtja tegelikke elamiskulusid ja muid rahalisi kohustusi. Kuna hageja ei ole seda teinud ega esitanud selle kohta veenvaid tõendeid, ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt tõendatuks. Krediidiandja kohustus ei piirdu üksnes formaalse informatsiooni kogumisega, vaid hõlmab ka selle kontrollimist ja kriitilist hindamist.
15.Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust. Poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab kohus hageja nõude üksnes osaliselt. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 3000 eurot.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd hagi esitamise ajaks oli leping lõppenud hageja poolse ülesütlemisega, mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (3000 eurolt) alates 19.08.2023 (s.o lepingu lõppemisest järgnevast päevast) kuni kohtuotsuseni 12.02.2025, kokku 543,79 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ja alates 13.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni jooksva viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohale, et F.N-ilt tuleb välja mõista Holm Bank AS kasuks tasumata põhivõlg 3000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 543,79 eurot ja alates 13.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.
19.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 475 eurot (riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 93% menetluskuludest, mis on 441,75 eurot (475 × 93%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.