2-17-9973/57 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

306.10 eurot, mis on kujunenud deklareeritud kuid tasumata maksukohustustest ja tasumata maksusummadelt arvestatud intressist. Juba 19.02.2007 pöördus maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavaldusega nr 13-5.1/7973 kohtutäitur P Pi poole. Kuna maksuvõlga ei õnnestunud sisse nõuda, pöördus maksuhaldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja poole ja esitas 06.11.2013 täitmisavaldused nr 13-5/181-1 ja 13-55181-3 (kohtutäitur K L). Ajavahemikul 19.02.2007 kuni 28.06.2017 on maksuvõla katteks laekunud 1019.66 eurot. Kostja I lahusvara arvelt ei ole piisanud nõude täitmiseks. Kostja I abikaasa, s.o kostja II, ei ole andnud nõusolekut ühisvara jagamiseks. Hageja palub jagada ja lõpetada kostjate ühisomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning müüa korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Lugeda kostjate nõusolek korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades, samuti kinnistusraamatu omanike kannete muutmiseks asendatuks kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja II menetluskulusid peab hageja ülepaisutatuks. Kostjate vastuväited hagile Kostjad vaidlevad hagile vastu. Nad leiavad, et hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 II lauses sätestatud tähtaega eirates, kuna täitemenetluse ebaõnnetumine oli selge juba varem, sest täitur asjas toiminguid ei teinud. Isegi kui nimetatud tähtaega on järgitud, siis kohtutäitur ei ole korrektselt teatanud täitemenetluse ebaõnnestumisest. Kostja II, kes ei ole võlgnik, keeldub omandit kaotamast. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja kostja II nõue Vastuhagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja II jagada ühisvara kostjate vahel kaasomandisse nii, et korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) jääb kostjate kaasomandisse võrdsetes mõttelistest osades. Samuti palub kostja II asendada kinnistusraamatu omanikukanne kohtulahendiga. Kostja II põhjendab vastuhagis taotletavat asjaoluga, et kostja II ei ole põhivõlgnik ning tal puudub kohustus tasuda kostja I võlga. Kostja II ei tohiks kaotada omandit. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda ning hagejalt välja mõista 2473.60 eurot menetluskuluna.

Hageja vastuväited vastuhagile Hageja ei nõustu vastuhagis taotletava vara jagamise viisiga, kuna see kahjustab hageja huvisid. Vara väärtus mõttelistes osades on väiksem kui tervikuna. Kostja I vastuväited vastuhagile Kostja I vastuhagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendused I TsMS § 53 lg 4 js § 50 lg 1 alusel jätab kohus rahuldamata hageja 01.11.2017 taotluse 01.11.2017 protokolli parandamiseks, kuna protokoll kajastab piisaval määral menetlustoimingu olulist käiku. II Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 II lause alusel võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - kostja I oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ajavahemikul 15.06.2002-31.01.2006; - kostjal I on täitmata kohustus hageja ees maksuvõlana sh füüsilise isiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks; - maksuvõla täitmine sh sundtäitmine kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud; - kostja I abikaasa, s.o kostja II, ei ole andnud nõusolekut ühisvara jagamiseks. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on kohtu poole pöördudes järginud TMS § 14 lg 2 II lauses sätestatud tähtaega. TMS § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ning vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et 01.06.2017 kinnitas kohtutäitur P P (tl 24), et nõuet ei õnnestu täita kostja I lahusvara arvelt, kuna kostja II ei ole andnud nõusolekut nõude pööramiseks ühisvarale. Samuti on 26.05.2017 kohtutäitur K L sekretäri vahendusel teatanunud (tl 23), nõuet ei ole õnnestunud täita kostja I lahusvara arvelt ning võla sissenõudmine on ebatõenäoline. Vaidlus puudub selles, et kostja II oleks andnud või annaks nõusoleku ühisvara jagamiseks. Kohus ei nõustu kostjate paljasõnaliste seisukohaga, et täitemenetlus hageja nõuete rahuldamiseks ebaõnnetus varem, kui kohtutäiturite teadetest nähtub. Kohus on võimaldanud kostjatel oma väiteid tõendada (vt tl 113 pöördel), kuid kostjad ei ole seda teinud. Asjaolu, et kohtutäitur K L on seisukoha esitanud sekretäri vahendusel (tl 23) ei tõenda asjaolu, et täitemenetlus ebaõnnetus varem. Isegi kui asuda seisukohale, et teadet tulnuks allkirjastada kohtutäituril isiklikult, siis kohtutäituri hilisem allkirjastamine ei muudaks hagi esitamise tähtaegsust. Seega on hagi esitatud tähtaegselt ning hagejal õigus taotleda kostjate ühisvara

III Ühisvara jagamisele tuleb kohaldada PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse § 77 lg-ga 2. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Pooled taotlevad jagada ühisvarana korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Hageja taotleb selle jagamist avalikul enampakkimisel kostja II taotleb asja jagamist kostjate vahel kaasomadisse võrdsetes mõttelistes osades. Mõlemad jagamise viisid on lubatavad. Hageja põhjendab ühisvara jagamise viisi valikut sellega, et nii on hageja kui sissenõudja huvid kõige paremini kaitstud sh on korteriomandi kui terviku väärtus suurem kui korteriomandi osal. Kostja II aga leiab, et temal kui võlgniku abikaasal peab säilima elukoht ning ühisomandi lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet tema osas. Asjas on võlgnikuks kostja I ning kostja II omab asjas puutumust vaid läbi kostjate ühisvara. PKS § 34 lg 3 II lause alusel võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Seega tuleb eelistada sellist jagamise viisi, mis võimalikult vähe võlgnikust abikaasa omandi puutumatust riivab ning võimaldab jagamise tulemusena hagejal nõuda võlgnik ult tekkiva lahusvara arvelt sisse võlgnevust. Seega peab kohus põhjendatuks jagada kostjate ühisvara vastuhagis taotletaval viisil, s.o jagada kostjate ühisomandis olev korteriomand kostjate vahel võrdselt kaasomandisse mõttelistes osades. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ühisvara jagamisel vastuhagis taotletaval kujul ei piisa kostjale I tekkiva lahusvara arvelt kohustuse täitmiseks. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et D Vi vastuhagi A Vi ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi A Vi ja D Vi vastu ühisvara jagamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohus jagab A Vi ja D Vi ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) A Vi ja D Vi vahel nii, et A Vi omandisse jääb 1⁄2 mõttelist osa ning D Vi omandisse jääb 1⁄2 mõttelist osa. IV Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Kostja II taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostja I tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostja II soovitud kujul. Kohus loeb tuvastatuks kostja I kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse xxx mõttelisele osale, millele vastab reaalosana eluruum nr xxx üldpinnaga 52,5m2, kinnistust xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx omanikukande muutmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx II jaos senise kande kostja II kohta kustutamiseks ja omanikena kostja I sissekandmiseks 1⁄2