5.Välja mõista JN-lt Korteriühistu Koidu 122 kasuks menetluskulud 600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
1(8)
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagastada korteriühistule Koidu 122 12.08.2015 esitatud dokumentaalne tõend (22.12.2010 ehitus- ja montaažitööde kindlustuse üksikobjekti poliis nr 42287085). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.10.2014 esitas JN (hageja) maakohtule hagi Korteriühistu Koidu 122 (kostja) vastu, paludes mõista välja kostjalt hageja kasuks au teotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Hageja on Koidu 122-63 korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. 07.02.2012 esitas hageja korteriühistule kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse summas 3196 eurot. Harju Maakohus 19.06.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-12-35529 luges korteriühistu nõude hageja vastu tasaarvestatuks hageja nõudega korteriühistu vastu. Tasaarvestuse tulemusel lõppes kohtuotsusega korteriühistu 682,78 euro suurune nõue hageja vastu. Hageja nõudis kahel majandusaasta aruande kinnitamise koosolekul, et hagejat ei nimetataks võlgnikuks. Kostja poolt 16.07.2014 äriregistrile esitatud 2013. aasta majandusaasta aruande lk 16 lõigus 3 on kirjas: „Samal koosolekul valiti revidendiks ühistu liige korterist 63. Peab märkima, et korteriomanik on ühistus ainuke suurvõlgnik. Ühistu juhatuses ja revisjonikomisjonis peaksid olema ikka isikud, kes on seadusekuulekad ning täidavad ühistu reegleid.“ Kostja on aruandes põhjendamatult avalikustanud ebaõige informatsiooni ja au teotava väärtushinnangu. Kostja tegi andmed kolmandale isikule teatavaks, kui toimetas aruande enne aruande kinnitamise üldkoosolekut kätte kõigile korteriühistu liikmetele korterite postkastidesse panekuga. Seejärel esitas korteriühistu aruande äriregistrile, kus see on kättesaadav kõigile. Revisjonikomisjoni arvamus on ka vastuolus korteriühistu põhikirjaga, sest arvamuse koostanud isik ei ole kunagi valitud revisjonikomisjoni liikmeks. Au teotamise hüvitamisel tuleb arvestada, et hageja on jurist, au teotamine on jätkuv, tahtlik, avalikustatud väärtushinnangud on põhjustanud hagejale hingelisi üleelamisi ja vähendanud võimalusi saada tasu ühistu juhtorganite liikmena. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2(8)
4.Hageja on olnud aastaid kostjale võlgu. Kostjal oli hageja vastu majandusaasta aruande esitamise hetkel vähemalt 1817,22 euro suurune rahaline nõue, mis on ligikaudu kakskümmend viis kuumakset, s.t enam kui 2 aastat, mida saab pidada suureks võlaks. Hageja väited oma oletatavate kahjunõuete kohta kostja vastu on ennatlikud ja asjakohatud, hagejal ei ole võimalik tasaarvestada ebamäärast kahjunõuet kostja vastu. Revident on aruande koostanud 06.06.2014, seega sai revident käsitleda hagejat ainult võlglasena ja tema arvamus on asjakohane. Revidendi aruanne on tellitud sõltumatult teenuse osutajalt. Hageja väidetav nõue kostja vastu aegus ligi pool aastat enne majandusaasta aruande esitamist. Majandusaasta aruandes esitatud viited korteriomaniku seaduskuulekusele ja reeglite järgimise valmidusele ei kanna hageja maine kahjustamise eesmärki ning on adekvaatses seoses tegelike asjaoludega. Hageja ei ole vaidlustanud 2013. a majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosoleku otsust. Hagi on esitatud ilmselgelt eesmärgiga kahjustada kostja tegevust. Hageja oleks saanud esitada väidetava kahju hüvitamise nõude ehitusettevõtja vastu, kes kõrvaldas teiste korteriomanike kahjustused. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 22.04.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 660 eurot.
6.Puudub vaidlus, et kostja tegeleb elamu Koidu 122 haldamisega ja hageja on kostja põhikirja p-st 6 tulenevalt kostja liige, omades korteriomandit nr 63 (tl 38-45). Äriregistrile esitatud kostja 2013. a majandusaasta aruanne sisaldab mh revident MM 06.06.2014 aruannet kostja 2013. a majandusaasta raamatupidamisele ning dokumenteerimise õigsusele ja seaduslikkusele. Aruande p 1 kolmandas lõigus on järgnev tekst: „Samal koosolekul valiti revidendiks ühistu liige korterist 63. Peab märkima, et korteriomanik on ühistus ainuke suurvõlgnik. Ühistu juhatuses ja revisjonikomisjonis peaksid olema ikka isikud, kes on seaduskuulekad ning täidavad ühistu reegleid.“ (tl 8-28). Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluste väidete avaldajaks tuleb pidada kostjat.
7.Asja lahendamisel tuleb juhinduda põhiseaduse §-dest 17, 19 ja 25, võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043, § 1045 lg 1 punktist 4, § 1046 lg-test 1 ja 2, § 1047 lg-test 1 ja 2 ning § 1050 lg-st 1.
8.Sõna „võlgnik“ on faktiväide, kuna ühe isiku võlga teise isiku ees on võimalik kontrollida ning selle olemasolu tõendada. Samas tuleb eristada sõna „suurvõlgnik“. Sõna „suur“ on omadussõna, mis iseloomustab asja kogust ehk kvantitatiivsust. Liitsõnal „suurvõlgnik“ on hinnanguline tähendus, kuna üheselt ei ole võimalik määratleda, millisest arvulisest suurusest alates on tegemist suurvõlgnikuga. Vaidlusaluses kontekstis on tegemist revidendi poolt antud taunitava väärtushinnanguga korteri 63 omanikule. Revidendi aruandest tuletatavad väljendid „ei ole seadusekuulekas“ ja „ei täida ühistu reegleid“ on samuti väärtushinnangud ehk väärtusotsustused. Neid hinnanguid on küll võimalik põhjendada, kuid nimetatud väited ei sisalda andmeid. Neid väljendeid valides on lähtutud subjektiivsest õigusetõlgendusest.
9.Vaidlusalustel väljenditel on vastava hinnangu konteksti arvestades pigem halvustav ja negatiivne tähendus. Kõnealustel väljenditel on hukkamõistev sisu. Need jätavad
3(8)
isiku käitumisest mulje, mis on ühiskonnas taunitav. Tegemist on etteheiteid sisaldavate väärtushinnangutega isiku käitumisele. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleks väljendi „ei ole seadusekuulekas“ all mõista midagi kuritegelikku. On mõistetav, et seadusekuulekuse all on peetud silmas rahaliste kohustuste täitmist või täitmata jätmist, kuivõrd eelnevalt on mainitud suurvõlgnevust. Nimetatud väljendeid ei saa vaadelda eraldiseisvatena, vaid ühtse kontekstina. Lisaks tuleb arvestada, et revident ei ole oma arvamuses öelnud otse, et hageja ei ole seadusekuulekas ja ei täida ühistu reegleid, vaid on andnud omapoolse hinnangu sellele, et ühistu juhatuses ja revisjonikomisjonis peaksid olema isikud, kes on seadusekuulekad ning täidavad ühistu reegleid. Keskmine ühistu liige eeldab samuti, et juhatuses ja revisjonikomisjonis on sellised inimesed, kes järgivad seadust ja ühistu reegleid. Seetõttu ei saa pidada sellist hinnangut üheselt negatiivseks või halvustavaks.
10.Revidendi hinnang põhines kostja raamatupidamise 2013. a majandusaasta aruandel, mis sisaldas bilanssi seisuga 31.12.2013, tulude ja kulude aruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta (tl 23). Seega tuleb väärtushinnangute kohasuse üle otsustamisel muuhulgas hinnata, kas hagejal oli 31.12.2013 seisuga kostja ees võlg ehk kas hageja on andnud alust sellisteks hinnanguteks. Hilisem periood ei oma puutumust, vaatamata sellele, et revident on aruande dateerinud 06.06.2014.
11.Hagejal on korteriühistuseaduse § 5 lg-st 1, § 13 lg-st 4 ja § 151 lg-st 1, korteriomandiseaduse § 13 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 10 (tl 39) tulenev kohustus kanda kaasomandi majandamise kulutusi võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Puudub vaidlus, et majandamiskulude arveid esitas kostja igakuiselt. Hageja on kohtumenetluses tunnistanud, et oli maksete tasumisega viivituses ning summade tasumise ühistule lõpetas hageja katuse vahetuse tagajärjel temale kahju tekkimisel (tl 94). Vee läbijooks katusest toimus väidetavalt ajavahemikus 2010. aasta detsember kuni 2011. aasta jaanuar. Seega on hageja väidetust järeldatav, et hageja lõpetas ühistule arvete tasumise enne 2013. aastat ehk enne vaidlusalust perioodi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 2013. aastal majandamiskulude arveid tasunud. Võttes arvesse, et hageja on ise tunnistanud, et on jätnud arved tasumata, puudub alus kahelda revidendi poolt majandusaasta aruandes antud hinnangus, et hagejal oli 31.12.2013 seisuga kostja ees võlg. Revident koostab oma aruande raamatupidamise dokumentidele tuginedes. Hagejal võla olemasolu toetavad kostja 2010. aasta ja 2011. aasta juhatuse ning üldkoosoleku protokollid (tl 80-86), mille kohaselt koosolekul oli arutusel võlgnikud, sh korter nr 63 võlad. Kostja esitatud 12.10.2014 arvel nr 20141063 (tl 87) 2014. aasta oktoobri seisuga toodud võlg summas 1824,98 eurot ei näita, mis perioodi võlg see on ja kas see võlg hõlmab seisu 31.12.2013, kuid sellest saab eeldada, et tegemist on pikema perioodi võlaga.
12.Hageja esitas 07.02.2012 kostjale kahjunõude ja tasaarvestusavalduse summas 3196 eurot (tl 100-102). Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-12-35529 ei ole lahendatud poolte vaidlust selles osas, kas hagejale on tekkinud kahjusid suuremas ulatuses kui 960 eurot (tl 29-35). Hageja ei ole kehtivalt tasaarvestanud oma väidetavat kahjunõuet kostja 2013. aastal tekkinud majandamiskulude võlaga. Etteulatuva tasaarvestuse võimalikkust on eitanud ka Harju Maakohus 19.06.2013 otsuses tsiviilasjas 2-1235529 (tl 35). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast 07.02.2012 esitanud kostjale tasaarvestuavaldust seoses 2013. aastal tekkinud majandamiskulude võlgnevusega.
4(8)
Lisaks on korteriühistu vastu suunatud nõuete tasaarvestamiseks vajalik üldkoosoleku otsus. Puudub vaidlus, et sellist tasaarvestamise otsust ei ole kostja üldkoosolek vastu võtnud.
13.Seega arvestades, et vaidlusalused väljendid ei ole selgelt halvustava ja negatiivse tähendusega ning hageja on oma tegevusega andnud alust vastavate hinnangute andmiseks, ei saa vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamist pidada õigusvastaseks. Seetõttu puudub alus hagi rahuldada.
14.Isegi juhul, kui vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane, ei õigustaks rikkumise laad ja raskus kahjuhüvitise väljamõistmist. Kui ühistu teistele korteriomanikele võib korteri nr 63 taga olla ära tuntav hageja, siis kolmandatele isikutele ei ole seos ilmne. Majandusaasta aruandega tutvumine on raskendatud ja kinnisturaamatust andmete saamine on piiratud. Lisaks on majandamiskulud korteri-, mitte isikupõhised.
15.Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud kokku 10 tundi tasuga 880 eurot (tl 137 ja 146). Kostja lepingulisel esindajal Tiina Rajal kulus 03.11.2014 konsultatsioonile, arvamuse kujundamisele ja kohtumenetluses esinduse vormistamisele 1 tund, 06.11.2014 hagiavaldusega tutvumisele 1 tund, hagiavaldusele vastuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi ja hageja vastusega tutvumisele 1 tund. Tunni hind oli 80 eurot ja kokku õigusabi tasuks 480 eurot (tl 137). Ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks 3 tunni ulatuses on ülemäärane. Põhjendatud ajakulu esitatud vastuse koostamiseks on 1,5 tundi. Kulud esindaja Tiina Raja osas on põhjendatud 360 euro ulatuses. Kostja lepingulisel esindajal advokaat Siim Mõistlikul on kulunud tsiviilasja materjalidega tutvumisele, kostja vastuse koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 4 tundi (tl 146). Arvestades kostja 10.04.2015 vastust, on põhjendatud ajakulu 3 tundi. Lepingulise esindaja vahetamine menetluses on menetlusosalise risk. Asja materjalidega uuesti tutvumisega seotud kulude tekkimist ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Kulud advokaat Siim Mõistliku osas on põhjendatud 300 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitise kohtu äranägemisel.
17.Kostja õigusvastane tegu seisneb selles, et kostja juhatus avalikustas revidendi hinnangu korteriühistu liikmetele. Au teotamise delikti tuleb hinnata selles ajahetkes, milles see toime pandi, ning ei oma tähtsust materjalid ega perioodid, mida revident hindas. Delikti toimepanemise hetkel oli kostjale teada, et pooltel on õigusvaidlus. Vaidluse esemega seotud andmete või hinnangute avaldamine on automaatselt õigusvastane, sest see ei ole kooskõlas heade kommetega. Maakohus on teinud loogikavea: au teotamise puhul on küsimus alati informatsiooni kasutamises, mitte niivõrd kogumise või loomise asjaoludes. Ei saa nõustuda maakohtu arvamusega, justkui hageja oleks andnud põhjust au teotamiseks. Maakohus ei ole arvestanud, et Riigikohtu seisukohad on ajaga muutunud.
5(8)
18.Revidendi dokumendist on selge, et revident taunib seda, et üldkoosolek on valinud revisjonikomisjoni just hageja. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt revidendi väljendid seadusekuulekuse kohta on sihitud hagejast mööda, ei vasta tavainimese arusaamisele. Tavaline korteriühistu liige saab dokumendist aru nii, et dokument on suunatud hageja vastu. Solvav väärtushinnang on kontekstuaalne. Maakohus ei ole seda küsimust üldse niiviisi analüüsinud. Maakohtu tuvastatust nähtub, et delikt on toime pandud.
19.Maakohus on väljunud hagi piirest, kui on asunud sisuliselt hindama poolte vastastikuste nõuete üle toimunud vaidluse asjaolusid. See teema ei puutu käesolevasse vaidlusse. Kui maakohus pidas seda teemat oluliseks, oleks tulnud seda pooltega arutada ja juhtida tähelepanu, mida selles osas on kohtu arvates veel vaja tõendada. Vastasel juhul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, rajades otsuse üllatavatele seisukohtadele. On selge, et puudub vaidlus asjaolus, et kostjale oli teada, et kostja kommunaaltasude nõuded ei kata hageja 3196 euro nõuet.
20.Maakohtu arutelu, mille kohaselt üldkoosolek oleks pidanud hageja tasaarvestust aktsepteerima, kuulub huumori valdkonda. Tasaarvestus ei vaja teise poole aktsepti. Hagejal puudus vajadus ja kohustus kohtusse pöörduda.
21.Maakohtu otsusest ilmneb vastuolu: algul on maakohus tuvastanud, et vaidlusalused väited on au teotavad, aga hiljem leidnud, et väljendid ei ole au teotavad. Maakohtu arutelu juhul, kui vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane, on niivõrd segane, et sellest ei saa aru. Maakohtu väide, et hageja ei ole seostanud hingelisi üleelamisi oma isikuga, on absurdne. Hageja on väitnud, et hagejal tekkis solvumistunne ja hageja oli nõudnud üldkoosolekutel, et hagejat ei nimetataks võlgnikuks.
22.Isikute ring, kelle ees hageja au teotati, on korteriühistu liikmed. Teiste isikute puhul on võimalus, et au teotamine nendeni jõuab. Maakohus on alusetult lugenud avaldamise mõju ebaoluliseks. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
25.Maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud.
26.Apellatsioonkaebuse väited otsuse vastuoluliste seisukohtade kohta on alusetud. Maakohtu otsusest on arusaadav, et maakohtu arvates võib etteheidetavatel väljenditel
6(8)
iseenesest olla halvustav ja hukkamõistev tähendus, kuid arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja hageja võlgnevust kostjale, mida hageja ei ole eitanud, oli tegemist kohase väärtushinnanguga. Maakohus on viitega Riigikohtu 31.05.2006 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-161-05 (p 12) õigesti märkinud, et isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada.
27.Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei oma au teotamise puhul tähtsust ajavahemik, mida revident oma arvamuses hindas. Maakohus on tuvastanud, et hagejat väidetavalt solvav tekst oli esitatud kostja 2013. a majandusaasta aruandes sisaldunud revidendi aruandes 2013. a raamatupidamisele ning tehingute dokumenteerimise õigsusele ja seaduslikkusele. Revidendi hinnang põhines kostja 2013. aasta raamatupidamisdokumentidel, sh bilansil seisuga 31.12.2013. Maakohus on õigesti hinnanud, kas hagejal oli kostja ees võlg just 31.12.2013 seisuga.
28.Maakohus on ammendavalt põhjendanud seisukohta, et hagejal tekkis 2013. aastal kostja ees võlg. Apellatsioonkaebuses ei ole nimetatud asjaolu vaidlustatud. Asjaolu, et hageja vaidles nõudele vastu, ei muuda kostja avaldatud väärtushinnanguid ebakohaseks. Vaidluse esemega seotud väärtushinnangute avaldamine ei ole vaidluse tõttu iseenesest vastuolus heade kommetega ega õigusvastane. Väärtushinnang on kujundatud õigete faktide (võla olemasolu) alusel, seda asjaolu välja tuues ning ei ole meelevaldne.
29.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks etteheidetava teksti avaldamise eesmärgiks hageja maine kahjustamine. Revidendi seisukohtade kajastamine majandusaasta aruandes on asjakohane ja kantud eesmärgist anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt kostja poolt väärtushinnangute avaldamine aastaaruande lisaks olevas dokumendis oli põhjendatud. Sel põhjusel on ka asjakohatu apellatsioonkaebuse käsitlus, millega hageja on soovinud apellatsioonimenetluses hagi alust õigusvastase teo kirjelduse osas kitsendada ja mille kohaselt seisnes andmete ja väärtushinnangute õigusvastane avaldamine selles, et kostja juhatus avalikustas revidendi hinnangu korteriühistu liikmetele, samuti kaebuse väited hageja hingeliste üleelamiste ning väärtushinnangute avaldamise mõju olulisuse kohta. Nimetatud küsimustest ei sõltu hagi lahendamine, sest väärtushinnangute avaldamine oli põhjendatud. Asjassepuutuvad ei ole ka kaebuse väited poolte vastastikuste nõuete vaidluse asjaolude tõendamise menetluse normide rikkumise ja tasaarvestuse kohta, sest kaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hagejal oli 2013. aastal kostja ees võlg.
30.Kolleegiumi arvates on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu järeldus, mille kohaselt on hageja nõude tasaarvestamiseks kostja nõudega vajalik kostja üldkoosoleku sellekohane otsus, on ebaõige. Tasaarvestus on VÕS § 197 lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei sõltu teise võlasuhte poole nõusolekust. Kolleegiumi arvates ei anna aga eeltoodu alust muuta maakohtu otsuse õiget lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Ülejäänud osas on maakohtu otsuse põhjendused õiged ja asjakohased ja kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
7(8)
31.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust.
32.Kostja apellatsioonimenetluse kulud on 12.08.2015 taotluse järgi 600 eurot. Kostjat esindas advokaat Siim Mõistlik, kes on kulutanud 19.06.2015 arve kohaselt kohtuotsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks 4 tundi. 12.08.2015 arve kohaselt on kostja esindaja täiendava seisukoha koostamisele kulutanud 1 tunni. Seega on kokku ajakulu 5 tundi, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Kostja esindaja tunni hind ilma käibemaksuta on 100 eurot (käibemaksuga 120 eurot). Ringkonnakohtu arvates on tegemist tavapärase advokaaditeenuse tunnihinnaga. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 600 eurot. Kostja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
33.Kostja on lisanud 12.08.2015 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendile 22.12.2010 ehitus- ja montaažitööde kindlustuse üksikobjekti poliisi nr 42287085, kuna hageja on 07.08.2015 menetlusdokumendis tuginenud uuele asjaolule, et kostjal ei olnud katusetööde tegemisel sõlmitud kindlustuslepingut. Üldreeglina tuleb kõik asjaolud esile tuua maakohtu menetluses ja samuti esitada tõendid. TsMS § 633 lg 5 ja § 642 lg 2 annab piiratud võimaluse uute asjaolude ja tõendite esitamiseks apellatsioonkaebuses ja vastuses sellele. Hilisem uute asjaolude ja tõendite esitamine ei ole lubatud. Eeltoodud tõttu tagastab kolleegium kostjale 12.08.2015 menetlusdokumendiga esitatud tõendi ja jätab hageja esitatud asjaolud tähelepanuta.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.