Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-58407
XXX(XXX) hagi KÜ XXX vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hagihind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Indrek Nuut (MALSCO Law Office, Tartu mnt 7, esindajad 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad Tiina Raja (Õiguskoda OÜ, Tuleviku 1-1, Laagri alevik, Harju maakond, e-post [email protected]) ja advokaat Siim Mõistlik (Advokaadibüroo Vares & Mõistlik, Väike-Ameerika 8, Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi KÜ XXX vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista XXX menetluskulud 660 (kuussada kuuskümmend) eurot KÜ XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kostja tegeleb elamu aadressil XXX haldamisega ja hageja on kostja põhikirja punktist 6 tulenevalt kostja liige, omades korteriomandit nr 63 (tl 38-45).
2.Äriregistrile esitatud kostja 2013.a majandusaasta aruanne sisaldab mh revident XXX 06.06.2014 aruannet 2013.a majandusaasta raamatupidamisele ning dokumenteerimise õigsusele ja seaduslikkusele. Nimetatud aruande punkti 1 kolmas lõik sisaldab järgnevat teksti: „Samal koosolekul valiti revidendiks ühistu liige korterist 63. Peab märkima, et korteriomanik on ühistus ainuke suurvõlgnik. Ühistu juhatuses ja revisjonikomisjonis peaksid olema ikka isikud, kes on seaduskuulekad ning täidavad ühistu reegleid.“ (tl 8-28).
3.03.10.2014 esitas hageja kohtule kostja vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. 20.10.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel mittevaralise kahju mõistliku hüvitise ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes põhiseaduse § 17, § 19 lg 2, § 25, VÕS § 131, § 134 lg 2 ja 6, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • kostja on oma 2013.a majandusaasta aruandes põhjendamatult avalikustanud ebaõige informatsiooni ja hageja au teotava väärtushinnangu; • ebaõige informatsioonina käsitleb hageja enda nimetamist suurvõlgnikuks, au teotava väärtushinnanguna kogumis väljendeid suurvõlgnik ja osutust sellele, et hageja ei ole seadusekuulekas ning ei täida ühistu reegleid; • 2013.a majandusaasta aruanne on kätte toimetatud kõigile XXXelanikele ning see on avaldatud äriregistri teabesüsteemis; • lisaks õigusvastasele sisule on revidendi aruanne korteriühistu põhikirja vastane ja ebavajalik; • kostja on hagejale võlgu, kuna kostja ei hüvitanud hagejale kahju, mille põhjustas vee läbijooks hageja korterisse katuse remondi ajal; • viivituses olnud summad olid paarisaja euro ringis ning hageja lõpetas kostjale arvete tasumise katusevahetuse tagajärjel temale kahju tekkimisel; • hageja esitas kostjale 07.02.2012 tasaarvestusavalduse; • au teotamise delikti toimepaneku ajal ei olnud hageja käsitletav võlgnikuna; • mitte ükski õigusakt ei reguleeri seda, et pooltevaheliste erimeelsuste korral oleks üks pool õigustatud avaldama teise suhtes tema mõjutamiseks ebaõigeid fakte või au teotavaid väärtushinnanguid; • hageja oli kostja juhatuse liige 10 aastat alates selle asutamisest 1997 kuni 2007, mistõttu oli kõigile ühistu liikmetele eksimatult teada, kes on korteri nr 63 omanik; • au teotamine on kostja poolt toime pandud tahtlikult ning esineb tõenäosus, et seda korratakse veel; • tema au teotamise motiiviks on tegelikult soov võtta talt kui korteriühistu pikaaegselt juhatuse liikmelt võimalus edaspidi korteriühistu organitesse valitud saada, mis ühtlasi tähendab ka võimaluse kaotamist saada mõne organi liikme tasu; • hageja on TTÜ XXX mereõiguse lektor ning XXXOÜ nõunik, kellel on seetõttu kõrgendatud huvi oma maine kaitsmiseks ning kelle mainest sõltub ka tema loengulise tegevuse ning juristitegevuse ulatus ja sissetulek; • kostja poolt avaldatud väärtushinnangud on põhjustanud hagejale hingelisi üleelamisi. Kostja vastuväited
2-14-58407
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • hageja on olnud aastaid kostjale võlgu; • kostjal oli hageja vastu majandusaasta aruande esitamise hetkel vähemalt 1 817,22 euro suurune rahaline nõue, mis on umbkaudu kakskümmend viis kuumakset, st enam kui 2 aastat, mida saab pidada suureks võlaks; • hageja väited oma oletatavate kahjunõuete kohta kostja vastu on ennatlikud ja asjakohatud, hagejal ei ole võimalik tasaarvestada ebamäärast kahjunõuet kostja vastu; • hageja esitas väidetava kahjunõude kostja vastu, mitte ehitusettevõtja vastu, kes kõrvaldas teiste korteriomanike kahjustused; • hageja väidetav nõue kostja vastu aegus ligi pool aastat enne majandusaasta aruande esitamist; • majandusaasta aruandes esitatud viited korteriomaniku seaduskuulekusele ja reeglite järgimise valmidusele ei kanna hageja maine kahjustamise eesmärki ning on adekvaatses seoses tegelike asjaoludega; • hageja ei ole vaidlustanud 2013 majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosoleku otsust; • hageja on minetanud kostja juhatuse liikmeks valimise juba varem enne 2-12-35529 kohtumenetlust, kuna korteriühistu liikmed ei ole nõus teda juhatusse valima; • hageja on esitanud nõuded eesmärgiga kahjustada korteriühistu tegevust; • hageja väited au teotamise kohta on asjakohatud. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele järgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et kostja tegeleb elamu aadressil XXX haldamisega ja hageja on kostja põhikirja punktist 6 tulenevalt kostja liige, omades korteriomandit nr 63 (tl 38-45). Äriregistrile esitatud kostja 2013.a majandusaasta aruanne sisaldab mh revident XXX 06.06.2014 aruannet 2013.a majandusaasta raamatupidamisele ning dokumenteerimise õigsusele ja seaduslikkusele. Nimetatud aruande punkti 1 kolmandas lõigus on järgnev tekst: „Samal koosolekul valiti revidendiks ühistu liige korterist 63. Peab märkima, et korteriomanik on ühistus ainuke suurvõlgnik. Ühistu juhatuses ja revisjonikomisjonis peaksid olema ikka isikud, kes on seaduskuulekad ning täidavad ühistu reegleid.“ (tl 8-28).
12.Põhiseaduse (PS) § 17 sätte kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
2-14-58407 PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on hageja au teotanud, kas hagejale on mittevaraline kahju tekkinud ning kostjal kohustus hüvitise maksmiseks.
14.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
15.Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla VÕS § 1043 jj. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi.
16.Kahju tekitavaks, so hageja au teotavaks teoks peab hageja ebaõige informatsiooni avaldamist kostja 2013.a majandusaasta aruandes ja nimelt revidendi aruandes (tl 23) sisaldunud väiteid, et korteri nr 63 omanik on suurvõlgnik, et ei ole seadusekuulekas ega täida ühistu reegleid. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluste väidete avaldajaks tuleb pidada kostjat. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et toimetas 2013.a majandusaasta aruande kõikidele ühistu liikmetele kätte enne üldkoosolekut, kus otsustati selle kinnitamine ning seejärel esitas kostja selle äriregistrile. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et eelnimetatud üldkoosoleku otsus oleks vaidlustatud ja tühistatud.
17.Riigikohus on otsuse 3-2-1-159-14 punktis 10 märkinud, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kohus leiab, et esmalt tuleb anda hinnang sellele, kas kostja 2013.a majandusaasta aruandes avaldatud vaidlusalused asjaolud on faktiväited või väärtushinnangud. Kohus selgitab, et väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel lähtutakse üksnes VÕS § 1046 lg-st 1, st § 1047 ei kohaldata. Kui au teotatakse ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka § 1047 lg-te 1-3 alusel (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-5-07, p 31 ja 3-2-1-161-05 p-d 15 ja 16). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1046 komm. p 3.3) kohaselt faktiväiteks on isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-14
2-14-58407 11-04 p 10). Väärtushinnang ehk väärtusotsustus väljendub seevastu isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.
18.Kohus leiab, et sõna „võlgnik“ on faktiväide, kuna ühe isiku võlga teise isiku ees on võimalik kontrollida ning selle olemasolu tõendada. Samas tuleb eristada sõna „suurvõlgnik“. Sõna „suur“ on omadussõna, mis iseloomustab asja kogust ehk kvantitatiivsust. Sõnadel „suur“ ja „võlgnik“ liitsõnana „suurvõlgnik“ on kohtu arvates hinnanguline tähendus, kuna üheselt ei ole võimalik määratleda, alates millisest arvulisest suurusest on tegemist suurvõlgnikuga. Samuti tuleb arvestada konteksti, millises vastavat väljendit on kasutatud. Kohtu hinnangul on vaidlusaluses kontekstis tegemist pigem revidendi poolt antud taunitava väärtushinnanguga korteri 63 omanikule. Kohus leiab, et revidendi aruandest tuletatavad väljendid „ei ole seadusekuulekas“ ja „ei täida ühistu reegleid“ on samuti väärtushinnangud ehk väärtusotsustused. Neid hinnanguid on küll võimalik põhjendada, kuid nimetatud väited ei sisalda andmeid. Neid väljendeid valides on lähtutud subjektiivsest õigusetõlgendusest. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on vaidlusaluste väljendite näol tegemist väärtushinnangutega, milliste avaldamise õigusvastasuse kontrollimisel tuleb lähtuda VÕS §-st 1046.
19.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1046 komm. p 3.3) kohaselt teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse esmalt, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel kontrollitakse väärtushinnangu põhjendatust ehk kohasust. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (RTKT 3-2-1-161-05 p 12). Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muuhulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (aluse) selliseks hinnanguks (RKTK 3-2-1-63-02, p 7).
20.Kohus leiab, et vaidlusalustel väljenditel on vastava hinnangu konteksti arvestades pigem halvustav ja negatiivne tähendus. Kõnealustel väljenditel on hukkamõistev sisu. Need jätavad isiku käitumisest mulje, mis on ühiskonnas taunitav. Tegemist on etteheiteid sisaldavate väärtushinnangutega isiku käitumisele. Samas ei nõustu kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleks väljendi „ei ole seadusekuulekas“ all mõista midagi kuritegelikku. On mõistetav, et seadusekuulekuse all on peetud silmas rahaliste kohustuste täitmist/täitmata jätmist, kuivõrd eelnevalt on mainitud suurvõlgnevust. Nimetatud väljendeid ei saa vaadelda eraldiseisvatena, vaid ühtse kontekstina. Lisaks tuleb arvestada, et revident ei ole oma arvamuses öelnud otse, et hageja ei ole seadusekuulekas ja ei täida ühistu reegleid, vaid on andnud omapoolse hinnangu sellele, et ühistu juhatuses ja revisjonikomisjonis peaksid olema isikud, kes on seadusekuulekad ning täidavad ühistu reegleid. Kohtu hinnangul eeldab keskmine ühistu liige samuti seda, et juhatuses ja revisjonikomisjonis on sellised inimesed, kes järgivad seadust ja ühistu reegleid. Seetõttu ei saa pidada sellist hinnangut üheselt negatiivseks või halvustavaks.
21.Järgnevalt hindab kohus seda, kas nimetatud väärtushinnangute andmine oli kohane. Revidendi hinnang põhines kostja raamatupidamise 2013.a aastaaruandel, mis sisaldas bilanssi seisuga 31.12.2013, tulude ja kulude aruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta (tl 23). Seega tuleb kohtul väärtushinnangute kohasuse üle otsustamisel muuhulgas hinnata, kas hagejal oli 31.12.2013 seisuga kostja ees võlg ehk kas hageja on andnud alust sellisteks hinnanguteks. Kohus leiab, et hilisem periood ei oma puutumust vaatamata sellele, et revident on aruande dateerinud 06.06.2014.
22.Puudub vaidlus, et kostja on KÜ XXX liige. Kostjal on korteriühistuseaduse § 5 lg-st 1, § 13 lg-st 4 ja § 151 lg-st 1, korteriomandiseaduse § 13 lg-st 1 ja kostja põhikirja punktist 10 (tl 39) tulenev kohustus kanda kaasomandi majandamise kulutusi võrdeliselt talle kuuluva
2-14-58407 kaasomandiosa suurusega. Puudub vaidlus, et majandamiskulude arveid esitas kostja igakuiselt. Hageja on kohtumenetluses tunnistanud, et oli maksete tasumisega viivituses ning summade tasumise lõpetas hageja ühistule katusevahetuse tagajärjel temale kahju tekkimisel (tl 94). Vee läbijooks katusest toimus väidetavalt ajavahemikus 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar. Seega on hageja väidetust järeldatav, et hageja lõpetas ühistule arvete tasumise enne 2013.a ehk enne vaidlusalust perioodi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 2013.a majandamiskulude arveid tasunud. Võttes arvesse, et hageja on ise tunnistanud, et on jätnud arved tasumata, puudub kohtul alus kahelda revideni poolt majandusaasta aruandes antud hinnangus, et hagejal oli 31.12.2013 seisuga kostja ees võlg. Revident koostab oma aruande raamatupidamise dokumentidele tuginedes. Hagejal võla olemasolu toetavad kostja 2010.a ja 2011.a juhatuse ning üldkoosoleku protokollid (tl 80-86), mille kohaselt koosolekul oli arutusel võlgnikud sh korter nr 63 võlad. Kostja esitatud 12.10.2014 arvel nr 20141063 (tl 87) 2014.a oktoobri seisuga võlg summas 1 824,98 eurot ei näita, mis perioodi võlg ja kas see võlg hõlmab seisu 31.12.2013.a. Kohus saab eeldada ainult, et tegemist on pikema aja võlaga.
23.Hageja leiab, et tal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue tulenevalt katuse läbijooksust tekkinud kahjuga ning hageja on oma nõude tasaarvestanud kostja nõudega. Hageja esitas 07.02.2012 kostjale kahjunõude ja tasaarvestusavalduse summas 3 196 eurot (tl 100-102). Harju Maakohtu 19.06.2013 otsusega tsiviilasjas 2-12-35529 jättis kohus tasaarvestuse tulemusena rahuldamata kostja nõude hageja vastu summas 682,78 eurot 2012.a majandamiskulude arvete eest. Kohus märkis, et nimetatud lahendis on tuvastatud hageja kahju hüvitamise nõude summas 960 eurot olemasolu ja selle lõppemine 682,78 euro ulatuses tasaarvestusega, kuid nimetatud asjas ei ole lahendatud poolte vaidlust selles osas, kas hagejale on tekkinud kahjusid suuremas ulatuses kui 960 eurot (tl 29-35). Kohus leiab, et hageja ei ole kehtivalt tasaarvestanud oma väidetavat kahjunõuet kostja 2013.a tekkinud majandamiskulude võlaga. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on hageja kahjunõudele ning selle suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja ei saanud eeldada, et 07.02.2012 tasaarvestusavalduse esitamisega lõppesid 2013.a sissenõutavaks muutunud majandamiskulude arved etteulatuvalt. Etteulatuva tasaarvestuse võimalikkust on eitanud ka Harju Maakohus 19.06.2013 otsuses tsiviilasjas 2-12-35529 (tl 35). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast 07.02.2012 esitanud kostjale tasaarvestuavaldust seoses 2013.a tekkinud majandamiskulude võlgnevusega. Lisaks on kohtu hinnangul vajalik KÜ vastu suunatud nõuete tasaarvestamiseks üldkoosoleku otsust. Kostja põhikirja punktide 27.11 ja 27.13 kohaselt on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan, mille pädevusse kuulub osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suurus, sh remondi tööde hinna muutumisest tingitud ning nende maksete tasumise korra kindlaksmääramine ja muude ühistu tegevusega seonduvate küsimuste otsustamine. Puudub vaidlus, et sellist tasaarvestamise otsust ei ole kostja üldkoosolek vastu võtnud. Olukorda, kus hagejale pidi selge olema, et kostja hageja tasaarvestusavaldust ei aktsepteeri, kuid hageja ei pöördunud oma kahjunõudega kohtusse ning jättis jooksvad majandamiskulude arved tasumata, ei saa kohtu hinnangul pidada tavapäraseks käitumiseks. Hagejale peaks olema teada, et kostja rahalised vahendid moodustuvad korteriomanike, kes on ühistu liikmeteks igakuistest maksetest vastavalt esitatud arvetele. Kostjal lasub kohustus tasuda saadud teenuste (vesi, küte, elekter, prügi jne) eest arveid. Erimeelsuste püsimine ei too vaikivalt selgust poolte omavahelistesse nõuetesse. Seega arvestades, et vaidlusalused väljendid ei ole selgelt halvustava ja negatiivse tähendusega ning hageja on oma tegevusega andnud alust vastavate hinnangute andmiseks, ei saa kohtu hinnangul vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamist pidada õigusvastaseks. Seetõttu puudub alus hagi rahuldada.
24.Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane, puudub alus kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kohus märgib, et VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju
2-14-58407 hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on otsuses 3-2-1-83-10 punktis 15 märkinud, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14).
25.Kohtu hinnangul ei õigustaks rikkumise laad ja raskus kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja on leidnud, et vaidlusalused väljendid olid raksusastmelt raskeimad võimalikud väärtushinnangud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nagu kohus eelnevalt mainis, siis keskmine korteriühistu liige eeldab seda, et juhatuses ja revisjonikomisjonis on sellised inimesed, kes järgivad seadust ja ühistu reegleid, mistõttu ei saa pidada sellist hinnangut üheselt negatiivseks. Revidendi aruandes ei ole otse öeldud, et hageja ei ole seadusekuulekas ja ei täida ühistu reegleid. See on hageja poolt tuletatud. Lisaks ei ole hageja selgitanud, milles seisnesid tema hingelised üleelamised. Kohus märgib, et kuigi mittevaralist kahju ei ole võimalik tõendada, on võimalik täpsemalt selgitada, milliste tunnete kogemises ja psüühilise seisundi muutumises see seisneb. Hageja on vastuseks kohtu nõudele märkinud, et hingeliste üleelamiste määr võib olla isikuti väga erinev ja hingeliste üleelamiste kirjeldamiseks võiks appi võtta ja tsiteerida filosoofilist ning psühholoogilist kirjandust. Samas ei ole hageja seostanud hingelisi üleelamisi hageja enda isikuga. Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada hageja isikut ning talle kaasnenud tagajärgi.
26.Kohus märgib, et revidendi aruandes ei ole nimetatud hageja nime, vaid korteri number. Hageja väide, et kõigile ühistu liikmetele on eksimatult teada, kes on korteri nr 63 omanik, on tõendamata. Isegi juhul kui ühistu teistele korteriomanikele võib korteri nr 63 taga olla ära tuntav hageja, siis kolmandatele isikutele ei ole seos ilmne. Majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav tasulise teenusena. Seega on sellega tutvumine raskendatud. Lisaks ei ole tõenäoline, et kolmandad isikud väljast poolt korteriühistut seostaksid majandusaasta aruannet lugedes ilma täiendavate kinnistusraamatu andmeteta, et korter number 63 kuulub hagejale. Kinnisturaamatust andmete saamine on piiratud ja eeldab e-kinnistusraamatusse ligipääsu ostmist. Lisaks on majandamiskulud korteri- mitte isikupõhised. Kohtu hinnangul ühistu liikmetele ning võimalikele kolmandatele isikutele vastava info avalikuks saamine ei mõjuta oluliselt hageja mainet õppejõuna ja tegevjuristina või mõjutab seda ebaolulisel määral. Sellised hageja järeldused on meelevaldsed ja tõendamata. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et pärast 2013.a majandusaasta aruande avaldamist oleks vähenenud XXXOÜ klientide arv või kahanenud hageja usaldusväärsus lektorina, mida saaks seostada vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamisega. Hageja on täiendavalt märkinud, et au teotamise mõju hagejale võib otseselt mõjutada tema erialast tegevust ja seega sissetuleku ning et hagejat ei valita enam ühistu juhtorganitesse ning tal on kadunud võimalus saada sellelt tasu. Kohus märgib, et nimetatud hageja väited on asjasse puutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Sissetuleku võimalik vähenemine on varaline kahju. Käesoleva hagiga nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus hagi rahuldamiseks.
Menetluskulud
28.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
2-14-58407
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguliste esindajatel kulunud käesolevas tsiviilasjas kokku 10 tundi tasuga 880 eurot (tl 137 ja 146). Kostja lepingulisel esindajal XXX kulus 03.11.2014 konsultatsioonile, arvamuse kujundamisele ja kohtumenetluses esindamiseks volitamisele 1 tund, 06.11.2014 hagiavaldusega tutvumisele 1 tund, hagiavaldusele vastuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi ja hageja vastusega tutvumisele 1 tund. Tunni hind oli 80 eurot ja kokku õigusabi tasuks 480 eurot (tl 137). Kohus märgib, et 16.11.2014 esitatud hagiavalduse vastus on sisult poolteist lehekülge pikk. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks 3 tunni ulatuses on ülemäärane. Põhjendatud ajakulu esitatud vastuse koostamiseks on 1,5 tundi. Seega peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja Tiina Raja kulusid 360 euro ulatuses, so 4,5x80. Kostja lepingulisel esindajal advokaat Siim Mõistlikul on kulunud tsiviilasja materjalidega tutvumisele, kostja vastuse koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 4 tundi (tl 146). Arvestades kostja 10.04.2015 vastust, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Lepingulise esindaja vahetamine menetluses on menetlusosalise risk, kuivõrd uus esindaja peab samuti tutvuma kogu tsiviilasja materjalidega ning see põhjustab toimingute dubleerimist. Selliste kulude tekkimist ei saa pidada põhjendatud ega vajalikuks. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja advokaat Siim Mõistliku kulusid 300 euro ulatuses, so 3x100. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades käesoleva asja keerukust ja selles esitatud menetlusdokumente peab kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas 660 eurot, so 360+300. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.