Kose Koolituskeskuse Osaühingu hagi JGPS ja RSS vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JGPS ja RSS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kose Koolituskeskuse Osaühing (registrikood 10505244), lepingulised esindajad advokaadid Eerik Entsik ja Kelli Ristal Kostjad: JGPS (sünniaeg XX.XX.XXXX) ja RSS (sünniaeg
XX.XX.XXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.06.2015 määrus muutmata ja JGPS ja RSS määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata JGPS ja RSS taotlus tunnistada TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 29.09.2014 määrusega Kose Koolituskeskuse Osaühingu (hageja) hagi JGPS ja RSS (kostjad) vastu kaasomandi lõpetamiseks läbivaatamata ning kõik menetluskulud hageja kanda välja arvatud kostjate rahuldamata jäänud taotluste (menetluse peatamine, vastuväide kohtu tegevusele) koostamise ja esitamise menetluskulu, mis jäi kostjate endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.02.2015 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja kõik määruskaebusega
seotud menetluskulud hageja kanda. Nimetatud määrused jõustusid 13.04.2015 Riigikohtu sama kuupäeva määrusega.
2.Kostjad esitasid 14.04.2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja 19.05.2015 selle täpsustuse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostjad kandnud õigusabikulu summas 10 088,71 eurot (9814,10 eurot lepingulise esindaja osutatud õigusabi 81,15 h eest) ning tõlkekulu 274,61 eurot). Kostjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
3.Hageja esitas tähtaegselt 27.04.2015 ja 25.05.2015 oma seisukohad kostjate avaldusele. Hageja vaidleb avaldusele vastu ja palub vähendada hagejalt välja mõistetavate menetluskulude suurust 2756,69 eurole. Maakohtu määrus
4.05.06.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostjate avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis välja menetlusekulud hagejalt kostjate kasuks solidaarselt summas 2869,78 eurot (lepingulise esindaja tasu 2595,17 eurot ja tõlkekulu 274,61 eurot).
5.Kohus leidis, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Maakohus pidas kostjate esindaja tasumäära, erinevate toimingute puhul 103,5 eurot (käibemaksuta), 115 eurot (käibemaksuta) ja 138 eurot (käibemaksuga) tunnis, kooskõlas olevaks senises Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud advokaadist esindaja tunnitasuga. Kostjad kinnitasid, et summad ei sisalda käibemaksu, aga nõudsid käibemaksu hüvitamist vaid arvetelt nr 1086 ja nr 1115. Seega arvestas kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuga vaid nende arvete ja toimingute puhul, mille puhul kostjad taotlesid käibemaksu väljamõistmist (arved nr 1086 ja nr 1115). Ülejäänud arvete puhul arvestab kohus menetluskulusid ilma käibemaksuta.
6.Maakohtu hinnangul ei ole kostjate esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohus hindas kostjate esindamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega ja põhjendas oma seisukohti tabelis, milles on kõrvutatud kostjate esindaja poolt tehtud menetlustoimingud, hagejate vastuväited ning kohtu hinnang selleks kulunud ajale (määruse p 9). Maakohus leidis, et 81,15 tunnist tuleb lugeda põhjendatuks 21,67 tundi (kokku summas 2595,17 eurot).
8.19.06.2015 esitatud määruskaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu määruse ja mõista hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulu summas 10 088,71 eurot, algatada TsMS § 178 lg 4 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ja tunnistada TsMS § 178 lg 4 põhiseadusvastaseks ning mõista hagejalt välja määruskaebuse koostamise ja menetlemisega seotud kulu ja riigilõiv kostjate kasuks summas 1746,25 eurot.
9.Kostjad juhivad tähelepanu, et nad taotlesid kohe menetluse alguses hagi läbi vaatamata jätmist, kuid sellegipoolest tuli kohtu nõudel kostjate esindajal 1,5 aasta jooksul kirjutada kümneid lehekülgi taotlusi, vastuseid, seisukohti ja nõudeid. Kostjad väidavad, et määrus on tehtud sisuliselt täies ulatuses hageja huvides, kuivõrd hageja pidas kolmes astmes käinud üle 600 lehekülje toimikumaterjali hõlmanud menetluse põhjendatud ajakuluks 21h 35min ja kohus 21h 40min. Kohus ei ole absoluutselt motiveerinud, millest lähtuvalt ta leiab, et vajalik põhjendatud ajakulu arvete nr 1086, 1115, 1127 ja 1244 osas on 3h, arve nr 1272 puhul 4h 10 min ning arve nr 1296 puhul 5h 30min. Kohus ei ole motiveerinud oma seisukohti, ega esitanud ühtegi viidet, mis
ulatuses oleks aega põhjendamatult kasutatud kostjate õiguste kaitsmisel. Kohus on isegi arvete nr 1086, 1127, 1244, 1272 ja 1296 osas lugenud põhjendatud ajakuluks väiksema mahu, kui hageja oma 27.04.2015 seisukohas. Kohtupoolne ajakulu vähendamine alla hageja poolt märgitu on täiesti õigusvastane ja ebaloogiline, kui hageja on nõustunud konkreetsete arvete puhul suurema põhjendatud ajakuluga. Kostjad toovad määruskaebuses välja arvete kaupa põhjendused, miks menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik.
10.Kostjad ei nõustu, et 129lk hagimaterjali läbitöötamise ning taotluste ja vastuste koostamise osas (arve nr 1086) on kohus 15,45 tunnist põhjendatuks pidanud vaid 3 tundi ning täiesti põhjendamatuks pidanud hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse koostamise aega. Kostjad leiavad, et mahuka hagi ja selle lisade läbitöötamine ja vastuse koostamine on ajamahukas toiming ning kohtu viide tsiviilasjale nr 2-1249717 on alusetu, kuivõrd tsiviilasjades olid nõuded küll sarnased, aga hagid esitatud erinevatel alustel, mistõttu tuli mõlemas vaidluses koostada erineva sisuga taotlusi.
11.Kostjad rõhutavad, et arve nr 1115 alusel tehtud tööd olid kõik kohtu põhjustatud, kuna kohus nõudis, hoolimata hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluse peatamise taotlustest, sisulist vastust. Tulenevalt kohtu 23.09.2013 kirjast pidasid kostjad vajalikuks täiendada hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluse peatamise taotlust. Samuti pidid kostjad esitama sisulise vastuse, mida ei oleks pidanud koostama, koguma tõendid, analüüsima kaasomandis olevate ehitiste ning tagastatava maa potentsiaalset väärtust. Samuti tuli hinnata kaitseala piirangute mõju ehitiste ja tagastatava maa väärtusele. See kõik nõudis aega ning vajalike tõendite kogumist ja läbitöötamist, mis oli ajamahukas. Lisaks sisulisele vastusele, taotluste täiendusele ning ekspertiisi taotlusele, esitasid kostjad 5 lisa, mis kõik kokku on 70 lk toimiku lehekülgedel 186-200 (I kd) ja 1-56 (II kd).
12.Arve nr 1127 osas märgivad kostjad, et kohtu nõudest tulenevalt pidid kostjad pidama läbirääkimisi ning koostama 11lk vastuse hageja mahukale (koos lisadega 40lk) seisukohale.
13.Arve nr 1244 sisuks oli kompromisspakkumise (26.05.2014) esitamine kohtu nõudel (kohtu 12.05.2014 e-mail, II kd, lk 142), milleks kostjate esindaja pidi läbi töötama ning tutvustama klientidele hageja 26.05.2014 kompromisspakkumist. See kõik võttis 4h aega, millega on ka hageja nõustunud oma 27.04.2015 seisukohas. Kostjate esindaja juhib tähelepanu, et kostjate 25.10.2013 seisukoha lõpus palusid kostjad, et kohus võtaks koheselt seisukoha hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluse peatamise taotluste osas, kuna käesolevaga raiskavad pooled aega ja raha kohtuasja peale, mille osas ei ole kindlust, kas seda on võimalik või vajalik hetkel menetleda. Seega oleks järgnevad kulud olnuks olemata, kui kohus oleks õigeaegselt lahendanud kostjate taotlused, millega kohus viivitas aasta aega. Seega on kõik sellised kulud väga põhjendatud, kuna kostjad olid neid sunnitud tegema menetluse käigus.
14.Kohus on leidnud määruse punktis 49 arve nr 1272 puhul, et 11.06.2014 määruse läbitöötamise ning e-maili vahetuse põhjendatud ja vajalik ajakulu on 20min arvestades selgituste sisu ja mahtu. Kostjate esindaja kinnitab, et 11.06.2014 saatis JS temale 4 e-maili ja tema JS-ile 2 e-maili. Seega on 45min määruse läbitöötamiseks ning e-maili vahetuseks äärmiselt põhjendatud. Arve nr 1272 punktide 50-55 osas leidis kohus, et 29.08.2014 dokumendi ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 2h, arvestades kostjate vastuse sisu ja mahtu. Kostjate esindaja selgitab, et seisukoha koostamine hõlmas endas mitte ainult seisukoha koostamist vaid ka tööd õigusaktide ning AÕSRS § 13 lg 6 seletuskirjaga ning jääb arusaamatuks, millises osas konkreetselt seisukoht asjakohatu on. Arve nr 1272 punktide 59-64 osas leidis kohus, et kuivõrd kohtus oli lahendamisel kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks, siis ei ole selle menetlusetapi raames hagejalt e3
kirjavahetuse kulude väljamõistmine põhjendatud ja hageja ei pea seda hüvitama. On tähelepanuväärne, et JS poolt kohtule esitatud dokumentide ja tema kirja eesti keelde tõlkimise kulu luges kohus põhjendatud kuluks, kuid samas tööd nende sisuga tegelemiseks ei loetud põhjendatuks perioodil 18.08.-28.08.14. Ad Rem Tõlkebüroo OÜ arvetelt on näha, et tegemist oli JS kirjade tõlkimisega, millele on viidatud Ad Rem Tõlkebüroo OÜ arvel nr 1427149. Seega kui kohus on lugenud tõlkearved põhjendatuks, siis on põhjendatud ka töö, mis oli seotud nende materjalide esitamisega kohtule. 01.09.2014 täiendava tõendi esitamisel tuli kõigepealt näha vaeva tõendi kogumiseks ning seejärel vormistada tõendi esitamise selgitus ning esitada see kohtule, millist tööd ei ole võimalik teha 5 minutiga. 02.09.2014 kulutatud aeg 30 min (määruse punkt 66) oli vajalik ja põhjendatud selgitamaks välja hageja lõplik seisukoht hagi läbi vaatamata jätmisel ning sellega seonduvalt pidi esindaja kostjatele selgitama hageja seisukohti inglise keeles e-maili teel.
15.Arve nr 1296 punktide 67-68 osas ei ole kohus põhjendanud, milles seisnes 10h osas ülekulu ja kuidas oleks saanud selle töö ära teha 3 tunniga. Selline kohtu nägemus põhjendatud ajakulust on arusaamatu.
16.Kostjad esitasid koos määruskaebusega ka taotluse tunnistada põhiseadusvastaseks TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Kui maakohus kohaldab õigust valesti ja teeb ebaõige otsuse, siis on seda võimalik edasi kaevata ning edasikaebamisega seotud kulu apellatsiooni rahuldamisel on võimalik teiselt poolelt sisse nõuda. Kostjad leiavad, et sarnaselt kirjeldatuga tuleks hüvitada ka kostjatele määruskaebuse koostamisega tekkinud kulu, kuna ringkonnakohtus oma õiguste kaitsmisel on kostjate esindaja pidanud kulutama palju aega, arvestades töö mahtu ja sisulist põhjendatuse vajadust. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kui TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei saa kostjad määruskaebuse koostamisega kaasnevaid kulusid ebaõige kohtumääruse vaidlustamisel sisse nõuda, siis sellega koheldakse selles menetluse staadiumis kostjaid ebavõrdselt. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kostjad leiavad, et võrduspõhimõte peab kohalduma ka kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamisel vastaspoole poolt. TsMS § 178 lg 4 kohtleb menetlusosalist ebavõrdselt menetluskulude kindlaksmääramise menetluse määruse vaidlustamisel, välistades määruskaebusega kaasneva kulu hüvitamise võimaluse, kui samas TsMS § 173 ja § 177 alusel on võimalik saada hüvitatud kõik kulutused, mis on seotud asja menetlemisega. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
18.Kostjad paluvad hüvitada käesoleva määruskaebuse ja taotluse TsMS § 178 lg 4 põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks koostamisel tekkinud menetluskulud ja välja mõista hagejalt kostjate kasuks 1746,25 eurot, millest õigusabi kulu on 1696,25 eurot (arve nr 1381) ja riigilõiv 50 eurot.
Vastus määruskaebusele
19.Hageja palub kostjate määruskaebuse jätta rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja on seisukohal, et TsMS § 178 lg 4 on kooskõlas põhiseadusega. Menetluse edasine käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 05.06.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kostjate taotlus teostada põhiseaduslikku järelevalvet TsMS § 178 lg 4 osas tuleb jätta rahuldamata.
22.Vastupidiselt kostjate seisukohale, leiab ringkonnakohus, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate lepingulise esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu ja tunnihinna osas õigetele järeldustele. Maakohtu poolt välja mõistetud kulud katavad kolleegiumi arvates mõistlikult ja piisavalt kostjate õiguste efektiivseks kaitseks vajalikuks osutunud kulutusi. Kostjatega võib nõustuda selles, et kuivõrd tegemist on välismaalastega, siis selgitamine ja suhtlemine inglise keeles võib võtta mõningal määral rohkem aega, kuid vaidlust iseenesest ei saa pidada keerukaks ja vastaspool ei pea sellel põhjendusel hüvitama rohkem kulusid.
23.TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti hinnanud kostjate lepingulise esindaja töö mahtu ja sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja vaid põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
24.Vastuseks kostjate etteheitele, et kohtupoolne ajakulu vähendamine alla hageja poolt märgitu, on õigusvastane ja ebaloogiline, selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.
25.Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai teine menetluspool ette näha. Arusaadavalt kuulub lepingulise esindaja suhtlemine kliendiga vajaliku osana menetluse juurde, kuid kogu kirjavahetus kliendiga ligi 2 aastat kestnud kohtumenetluse jooksul ei pruugi kohtu hinnangul olla põhjendatud, mistõttu nõustub kolleegium ka selles osas maakohtu ajakulu kärbetega.
26.Kostjate taotlus jätta TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata, tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud sätte kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjate poolt esile toodud kaalutlused põhiseadusliku järelevalve teostamiseks piisavad. Kolleegium ei nõustu kostjate hinnanguga, et menetluskulude hüvitamise regulatsioon paneb menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus ei ole oma sisult keeruline ning on asunud seisukohale, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse saab menetlusosaline ka ise kohtule esitada ning seetõttu ei ole selleks soovi korral siiski esindaja palkamise kulutuste näol tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Öeldust tulenevalt on kohtu roll menetluskulude kindlaksmääramise menetluses suurem, kuivõrd selle käigus ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega puudub üldjuhul hagita menetluses, sh menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral, vajadus kasutada menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodut silmas pidades on TsMS § 178 lg-s 4 väljendatud seadusandja tahe menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kulude hüvitamist piirata põhjendatud ning ei kahjusta ebaproportsionaalselt isikute kohtusse pöördumise põhiõigust või võrdse kohtlemise põhimõtet.
28.Kuivõrd ringkonnakohus ei rahulda kostjate taotlust TsMS § 178 lg 4 põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, ei mõisteta hagejalt välja ka kostjate taotletud määruskaebuse ja taotluse koostamisel tekkinud menetluskulusid.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.