Aktsiaseltsi DNB Pank hagi XXXXOü vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
200 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936, aadress Tartu mnt 10, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar (elektronpost [email protected])
Kostja
XXXXOü (registrikood XXXX, aadress XXXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX(elektronpost
XXXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
26.03.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista XXXXOü-lt (registrikood XXXX) Aktsiaseltsi DNB Pank (registrikood 11315936) kasuks 200 000 (kakssada tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
Jätta menetluskulud XXXXOü (registrikood XXXX) kanda.
4.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 1 (5)
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktsiaselts DNB Pank (hageja) esitas 02.07.2013 hagiavalduse XXXXOü (kostja) vastu raha tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-5). 12.08.2013 muutis hageja esialgset nõuet (I kd, tl-d 53-54). Kohus võttis hagi 15.08.2015 menetlusse (I kd, tl 67). Kostja vastas hagile 13.09.2013 (I kd, tl-d 78-81). Hageja vastas 01.10.2013 kostja vastusele (I kd, tl-d 90-96). Kohus arutas asja 26.03.2015 istungil (I kd, tl-d 120-121).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 24.11.2010 garantiilepingu nr XXXX, mille kohaselt andis kostja hagejale 200 000 euro suuruse garantii XXXX OÜ (registrikood XXXX) kohustuste täitmiseks, mis tulenesid hageja ja XXXX OÜ vahel sõlmitud garantiilepingust nr XXXX ja selle lisadest. Hagejal tekkis XXXX OÜ vastu garantiilepingul põhinev raha tasumise nõue, mida garanteeris kostja. Hageja nõuab kostjalt garantii täitmist ja 200 000 euro tasumist. Hageja on Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Garantiilepingu nr XXXX lisadest tulenevatele nõuetele ei ole garantiid antud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Hageja kuritarvitab oma õigusi ning ei ole tõendanud XXXX OÜ maksuvõla esinemist ning garantiikirja täitmist ja selle ulatust. Möödunud on tähtaeg garantiist tulenevate nõuete esitamiseks. Hageja on saanud garantiisumma kätte erinevate tagatisvarade müügi kaudu. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja on avaldanud, et tema nõue põhineb Bank DNB A/S (Bank DnB NORD A/S) ja kostja vahel 24.11.2010 sõlmitud garantiilepingul nr XXXX (I kd, tl 2). Hageja tõendab lepingu sõlmimist ja sisu lepinguga (I kd, tl-d 33-35). Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimise asjaolule, mistõttu kohus loeb lepingu sõlmimise ja sisu tõendatuks.
5.Garantiilepingu nr XXXX punkt 1 sisaldas järgmist Bank DNB A/S-i ja kostja vahelist kokkulepet: „1. Garantii andja garanteerib tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigi Panga ja XXXX OÜ [---] (edaspidi „Garantii saaja“) vahel 25. novembril 2010.a. sõlmitud Garantiilepingust nr. XXXX ning tulevikus Panga ja Garantii saaja vahel sõlmitavatest lepingutest (edaspidi nimetatud „Garantiileping“ ning nende võimalikest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate Garantii saaja kohustuste täitmise Panga ees. Garantii andja rahalise vastutuse maksimaalmäär on 200,000 EUR (kakssada tuhat eurot)“ (I kd, tl 33, p 1). Kohus on seisukohal, et lepinguga on tõendatud, milliste kohustuste garanteerimises Bank DNB A/S ja kostja kokku leppisid. Kohtu hinnangul nähtub kokkuleppe sõnastusest, et garanteeritakse garantiilepingust nr XXXX ja selle olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid XXXX OÜ kohustusi. Samuti garanteeritakse muudest Bank DNB A/S-i ja XXXX OÜ vahel sõlmitud lepingutest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid XXXX OÜ kohustusi. Kostja on leidnud, et garanteeritud ei ole garantiilepingu nr XXXX lisadest ja muudatustest tulenevaid XXXX OÜ kohustusi (I kd, tl 80). Kohtu hinnangul tõendab garantiilepingu nr XXXX punkt 1 vastupidist. Kohus leiab, et fraasiga „nende võimalikest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest“ on pooled silmas pidanud nii juba sõlmitud garantiilepingu võimalikke lisasid kui ka muid lepinguid. Seda kinnitab viide võimalikele olemasolevatele lisadele. Tulevikus sõlmitud 2 (5)
lepingutel ei saa olla olemasolevaid lisasid, mistõttu on ilmne, et poolte tahe oli suunatud sellele, et hõlmata garantiiga ka juba sõlmitud garantiilepingu lisad.
6.Hageja on avaldanud, et ta on Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane (I kd, tl 1). Kostja on sellele vastu vaielnud. Kostja on leidnud, et hageja peab tõendama ettevõtte üleminekut vastava lepinguga (I kd, tl 79). Kohtu hinnangul tõendab ettevõtte üleminekut hageja esitatud kinnituskiri (I kd, tl 7). Kinnituskiri on allkirjastatud Bank DNB A/S-i ja hageja esindajate poolt ning selles on märgitud, et nende vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingule vastavalt anti kõik Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud asjad, õigused ja kohustused üle hagejale (I kd, tl 7). Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga, milles nähtub teave ettevõtte ülemineku kohta. Seadusest ei tulene keeldu tõendada ettevõtte üleminekut kinnituskirjaga, mille on allkirjastanud ettevõtte ülemineku kohta lepingu sõlminud pooled. Kohus loeb tõendatuks Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud asjade, õiguste ja kohustuste ülemineku hagejale alates 01.09.2012. Eeltoodust tulenevalt on hagejale üle läinud ka Bank DNB A/S Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.
7.Garantiilepingu nr XXXX punkt 1 kohaselt on hageja nõude kostja vastu eelduseks see, et hagejal on XXXX OÜ vastu garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja/või selle lisadest tulenev raha tasumise nõue. Hageja avaldas, et sellise nõude alus on garantiilepingu nr XXXX p 4.5 (I kd, tl 120). Garantiilepingu nr XXXX punkt 4.5 sisaldab järgmist kokkulepet: „4.5. Panga poolt Garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel (nii osalisel kui täielikul) tekib Pangal koheselt tagasinõudeõigus Garantii tellija vastu. Panga poolt Garantiikirja alusel teostatav väljamakse on Garantii tellija võlg pangale ning pangal on õigus rahuldada oma nõuded Garantii tellija vastu Tagatise arvelt“ (I kd, tl 11, p 4.5). Garantiilepingu nr XXXX sissejuhatava osa kohaselt on pangaks Bank DnB NORD A/S ja Garantii tellijaks XXXX OÜ (I kd, tl 9). Garantiilepinguga kohustus hageja andma XXXX OÜ kohustuste tagamiseks Maksu- ja Tolliameti ees garantiikirja (I kd, tl 9, p 1.3). Kohus leiab, et lepingutega on tõendatud, et garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel tekib hagejal raha tasumise nõudeõigus XXXX OÜ vastu. Hageja andis väljastas garantiikirja (I kd, tl 27). Hageja avaldas, et ta on maksnud garantiikirja alusel Maksu- ja Tolliametile välja maksuvõla põhiosa jäägi 1 088 207,40 eurot ja intressijäägi 21 937,88 eurot (I kd, tl 2). Kostja leiab, et hageja kuritarvitab oma õigusi ning ei ole tõendanud XXXX OÜ maksuvõla esinemist ning garantiikirja täitmist ja selle ulatust (I kd, tl 80). Kohus on seisukohal, et hageja on oma väiteid garantiikirjast tulenevate nõuete täitmise kohta tõendanud. Hageja on esitanud kohtule XXXX OÜ-le väljastatud maksenõuded garantiilepingu alusel (I kd, tl-d 30-32). Maksenõudest nähtub, et hageja tegi 20.12.2012 Maksu- ja Tolliametile ülekande summas 1 110 144,78 eurot (I kd, tl 30). Kohus on seisukohal, et tõend sisaldab hageja väidetava asjaolu kohta informatsiooni ning on seetõttu asjakohane. Kui kostja leiab, et tema garanteeritud kohustust ei ole tekkinud, see on lõppenud või ära langenud, on tal koormis kohustuse puudumise aluseks olevad asjaolud välja tuua. Kuivõrd hageja on oma väidet dokumentaalse tõendiga tõendanud, on tõendamiskoormis üle läinud kostjale. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kohustuse puudumine. Kostja etteheide, et hageja ei ole oma väidet tõendanud, ei ole seetõttu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et maksuvõla esinemise tõendamise kohustust hagejal ei ole, sest garantiilepingu nr XXXX p 4.5 kohaselt tekkis hagejal nõue XXXX OÜ vastu garantiikirja täitmise tulemusel, mitte maksuvõla esinemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus garantiilepingu nr XXXX p 4.5 alusel nõuda XXXX OÜ-lt 1 110 144,78 euro tasumist.
3 (5)
Kohus on seisukohal, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu õiguste kuritarvitamine hageja poolt. Kohus on sellele asjaolule ka kostja tähelepanu juhtinud, kuid kostja ei ole täiendavaid asjaolusid õiguste kuritarvitamise kohta kohtule avaldanud (I kd, tl 120).
8.Kostja on avaldanud, et garantiilepingu nr XXXX punktis 1 sisalduv tagamiskokkulepe on heade kommete vastane ning tühine, sest sisaldab globaalset tagamiskokkulepet (I kd, tl 80). Kohtu hinnangul tuleb lugeda nõuded, mis tulenevad garantiilepingust nr XXXX ja selle lisadest (s.h tulevikus sõlmitavatest), piisavalt määratletuks, sest nõuete tekkimise alus on piiratud garantiilepingu nr XXXX ja selle võimalike lisadega ning garantii ei hõlma seetõttu kõikvõimalikke nõudeid. Kokkulepe ei piira ebamõistlikult kostja majandusvabadust või edasist toimetulekut, sest kostja on andnud garantii kindlas summas ning garantiilepingu nr XXXX lisade sõlmimine ei muuda kostja rahaliste kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et garantiilepingu nr XXXX punktis 1 sisalduv tagamiskokkulepe ei ole tühine osas, mille kohaselt antakse garantii garantiilepingust nr XXXX ja selle olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid XXXX OÜ kohustuste täitmiseks.
9.Kohus saab kostja vastuväidetest aru, et kostja hinnangul on möödunud tähtaeg garantiist tulenevate nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et garantiilepingu nr XXXX lisa 3 kohaselt on nõuete esitamise tähtpäev 13.08.2013 (I kd, tl 24, p 1). Seetõttu ei ole tähtaeg möödunud ning kostja vastuväide ei ole põhjendatud.
10.Kohus saab kostja vastuväidetest aru, et kostja arvates on hageja saanud garantiisumma kätte erinevate tagatisvarade müügi kaudu (I kd, tl 120 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et garantiilepingu nr XXXX punktis 4.5 tulenev XXXX OÜ kohustus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväide alust jätta hagi rahuldamata.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja andis garantii XXXX OÜ kohustuste täitmiseks, mis tulenevad garantiilepingu nr XXXX punktist 4.5. Kohus tuvastas, et XXXX OÜ on kohustatud nimetatud alusel tasuma hagejale 1 110 144,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingu nr XXXX punktis 1 nimetatud eeldused täidetud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt garantii täitmist. Seetõttu kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 000 eurot.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi seega kostja kahjuks otsuse. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole kätte saanud hageja esitatud menetluskulude nimekirja ning sellele vastanud. Seetõttu ei saa kohus menetluskulusid kindlaks määrata. Kohus saab hagi otsusega lahendada. Seega takistab menetluskulude kindlaksmääramine otsuses asja lahendamist kohtuotsusega. Kohus määrab seetõttu menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 (5)
Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.