Aktsiaseltsi DNB Pank hagi Black Land Oü (pankrotis) vastu raha tasumise nõudes Harju Maakohtu 25.08.2015 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Black Land Oü (pankrotis) apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 200 000 eurot Apellatsioonkaebuse hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja: Black Land Oü (pankrotis, registrikood 11698819), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 25.08.2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Black Land Oü (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts DNB Pank (hageja) esitas 22.07.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 12.08.2013 selle täpsustuse, milles palus Black Land Oü-lt (kostja) välja mõista 200 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Bank DNB A/S Eesti filiaali (endise ärinimega Bank DnB NORD A/S Eesti filiaali) õigusjärglane (01.09.2012 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepinguga anti kõik Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud õigused ja kohustused üle hagejale). Hageja õiguseelneja ja Soldina Õlibaas OÜ vahel on 25.11.2010 sõlmitud garantiileping nr TAL10LP/11 ning 23.11.2011, 29.06.2012 ja 14.08.2012 garantiilepingu muutmise lepingud. Garantiilepingu alusel väljastas hageja õiguseelneja 14.08.2012 Maksu- ja Tolliametile käendusdokumendi summas 1 342 625 eurot. Hageja sai Maksu- ja Tolliametilt käendusdokumendiga tagatud ja Soldina Õlibaas OÜ poolt võlgnetava maksuvõla põhiosajäägi andmed 29.11.2012 seisuga summas 1 088 207,40 eurot ning 21.12.2012 seisuga maksuvõla intressijäägi andmed summas 21 987,38 eurot, millised summad on hageja poolt käendusdokumendi alusel välja makstud. Arvestades garantiilepingus kokkulepitud regressiõigust, esitas hageja 05.12.2012 Soldina Õlibaas OÜ-le nõude garantiilepingu täitmiseks ja eelnimetatud summade koheseks tasumiseks. Soldina Õlibaas OÜ jättis garantiilepingust tulenevad kohustused täitmata. 08.03.2013 kuulutati välja Soldina Õlibaas OÜ pankrot. Hageja on esitanud nõude ka Soldina Õlibaas OÜ pankrotimenetluses.
3.Hageja õiguseelneja ja kostja vahel on 26.11.2010 sõlmitud garantiileping nr TAL10/G18, mille kohaselt andis kostja hageja õiguseelnejale 200 000 euro suuruse garantii Soldina Õlibaas OÜ kohustuste täitmiseks, mis tulenesid hageja õiguseelneja ja Soldina Õlibaas OÜ vahel sõlmitud garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja selle lisadest. Tulenevalt asjaolust, et Soldina Õlibaas OÜ ei täitnud hageja ees oma maksekohustusi, esitas hageja 26.06.2013 kostjale garantiilepingust nr TAL10/G18 tuleneva maksenõude, milles nõudis garantiilepingust tuleneva kohustuse kohest täitmist 14 päeva jooksul. Kostja tähtaegselt kohustust ei täitnud. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt garantiilepingust nr TAL10/G18 tuleneva kohustuse täitmist summas 200 000 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Garantiilepingu nr TAL10LP/11 lisadest tulenevatele nõuetele ei ole garantiid antud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Hageja kuritarvitab oma õigusi ning ei ole tõendanud Soldina Õlibaas OÜ maksuvõla esinemist ning selle tasumist. Möödunud on tähtaeg garantiist tulenevate nõuete esitamiseks. Hageja on saanud garantiisumma kätte erinevate tagatisvarade müügi kaudu. Lisaks leidis kostja, et garantiilepingu nr TAL10/G18 globaalne tagatiskokkulepe on heade kommete vastane ning tühine. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 25.08.2015 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6.Hageja nõue põhineb garantiilepingul nr TAL10/G18, mille punkt 1 sisaldas järgmist kokkulepet: „1. Garantii andja garanteerib tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigi Panga ja Soldina Õlibaas OÜ [---] (edaspidi „Garantii saaja“) vahel 25. novembril 2010.a. sõlmitud Garantiilepingust nr. TAL10LP/11 ning tulevikus Panga ja Garantii saaja vahel sõlmitavatest lepingutest (edaspidi nimetatud „Garantiileping“) ning nende võimalikest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate Garantii saaja kohustuste täitmise Panga ees. Garantii andja rahalise vastutuse maksimaalmäär on 200 000 EUR (kakssada tuhat eurot)“. Kohus asus seisukohale, et lepinguga on tõendatud, milliste kohustuste garanteerimises hageja õiguseelneja ja kostja kokku leppisid. Kokkuleppe sõnastusest nähtub, et garanteeritakse garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja selle olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid Soldina Õlibaas OÜ kohustusi. Samuti garanteeritakse muudest hageja õiguseelneja ja Soldina Õlibaas OÜ vahel sõlmitud lepingutest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid Soldina Õlibaas OÜ kohustusi. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et garanteeritud ei ole garantiilepingu nr TAL10LP/11 lisadest ja muudatustest tulenevaid Soldina Õlibaas OÜ kohustusi. Garantiilepingu nr TAL10/G18 punkt 1 tõendab vastupidist. Fraasiga „nende võimalikest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest“ on pooled silmas pidanud nii juba sõlmitud garantiilepingu võimalikke lisasid kui ka muid lepinguid.
7.Hageja on avaldanud, et ta on Bank DNB A/S Eesti filiaali õigusjärglane. Kohus leidis, et ettevõtte üleminekut tõendab hageja esitatud kinnituskiri, mis on allkirjastatud Bank DNB A/S-i ja hageja esindajate poolt ning selles on märgitud, et nende vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingule vastavalt anti kõik Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud asjad,
õigused ja kohustused üle hagejale. Kohus leidis, et tegemist on lubatava tõendiga, milles nähtub teave ettevõtte ülemineku kohta. Seadusest ei tulene keeldu tõendada ettevõtte üleminekut kinnituskirjaga, mille on allkirjastanud ettevõtte ülemineku kohta lepingu sõlminud pooled. Kohus luges tõendatuks Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud asjade, õiguste ja kohustuste ülemineku hagejale alates 01.09.2012. Eeltoodust tulenevalt on hagejale üle läinud ka Bank DNB A/S Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.
8.Garantiilepingu nr TAL10/G18 punkti 1 kohaselt on hageja nõude eelduseks see, et hagejal on Soldina Õlibaas OÜ vastu garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja/või selle lisadest tulenev raha tasumise nõue. Garantiilepingu nr TAL10LP/11 punkt 4.5 sätestas, et panga poolt garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel (nii osalisel kui täielikul) tekib pangal koheselt tagasinõudeõigus Soldina Õlibaas OÜ vastu. Panga poolt garantiikirja alusel teostatav väljamakse on Soldina Õlibaas OÜ võlg pangale ning pangal on õigus rahuldada oma nõuded Soldina Õlibaas OÜ vastu tagatise arvelt. Garantiilepinguga nr TAL10LP/11 kohustus hageja andma Soldina Õlibaas OÜ kohustuste tagamiseks Maksu- ja Tolliameti ees garantiikirja. Kohus leidis, et lepingutega on tõendatud, et garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel tekib hagejal raha tasumise nõudeõigus Soldina Õlibaas OÜ vastu.
9.Hageja avaldas, et ta on maksnud garantiikirja alusel Maksu- ja Tolliametile välja maksuvõla põhiosa jäägi 1 088 207,40 eurot ja intressijäägi 21 937,88 eurot. Kostja leidis, et hageja kuritarvitab oma õigusi ning ei ole tõendanud Soldina Õlibaas OÜ maksuvõla esinemist ning garantiikirja täitmist ja selle ulatust. Kohus asus seisukohale, et hageja on oma väiteid garantiikirjast tulenevate nõuete täitmise kohta tõendanud. Hageja on esitanud kohtule Soldina Õlibaas OÜ-le väljastatud maksenõude. Maksenõudest nähtub, et hageja tegi 20.12.2012 Maksu- ja Tolliametile ülekande summas 1 110 144,78 eurot. Kui kostja leiab, et tema garanteeritud kohustust ei ole tekkinud, see on lõppenud või ära langenud, on tal koormis kohustuse puudumise aluseks olevad asjaolud välja tuua. Kuivõrd hageja on oma väidet dokumentaalse tõendiga tõendanud, on tõendamiskoormis üle läinud kostjale. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kohustuse puudumine. Kohus asus seisukohale, et maksuvõla esinemise tõendamise kohustust hagejal ei ole, sest garantiilepingu nr TAL10LP/11 p 4.5 kohaselt tekkis hagejal nõue Soldina Õlibaas OÜ vastu garantiikirja täitmise tulemusel, mitte maksuvõla esinemisel. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus garantiilepingu nr TAL10LP/11 p 4.5 alusel nõuda Soldina Õlibaas OÜ-lt 1 110 144,78 euro tasumist.
10.Maakohus leidis, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu õiguste kuritarvitamine hageja poolt. Kohtu hinnangul tuleb lugeda nõuded, mis tulenevad garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja selle lisadest (s.h tulevikus sõlmitavatest), piisavalt määratletuks, sest nõuete tekkimise alus on piiratud garantiilepingu nr TAL10LP/11 ja selle võimalike lisadega ning garantii ei hõlma seetõttu kõikvõimalikke nõudeid. Kokkulepe ei piira ebamõistlikult kostja majandusvabadust või edasist toimetulekut, sest kostja on andnud garantii kindlas summas ning garantiilepingu nr TAL10LP/11 lisade sõlmimine ei muuda kostja rahaliste kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et garantiilepingu nr TAL10/G18 punktis 1 sisalduv tagamiskokkulepe ei ole tühine osas, mille kohaselt antakse garantii garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja selle olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate Soldina Õlibaas OÜ kohustuste täitmiseks.
11.Kostja hinnangul on möödunud tähtaeg garantiist tulenevate nõuete esitamiseks ning hageja on saanud garantiisumma kätte erinevate tagatisvarade müügi kaudu. Kohus leidis,
et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Garantiilepingu nr TAL10LP/11 lisa 3 kohaselt on nõuete esitamise tähtpäev 13.08.2013. Seetõttu ei ole tähtaeg möödunud ning kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et garantiilepingu nr TAL10LP/11 punktis 4.5 tulenev Soldina Õlibaas OÜ kohustus on lõppenud.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja andis garantii Soldina Õlibaas OÜ kohustuste, mis tulenevad garantiilepingu nr TAL10LP/11 punktist 4.5, täitmiseks. Kohus tuvastas, et Soldina Õlibaas OÜ on kohustatud nimetatud alusel tasuma hagejale 1 110 144,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingu nr TAL10/G18 punktis 1 nimetatud eeldused täidetud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt garantii täitmist. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 000 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja esitas 14.10.2015 Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus leidnud ebaõigesti, et hagejal on kostja vastu nõue. Maakohus on VÕS § 179 lg 3 kohaldamata jättes ja TsMS § 238 lg 2 rikkudes lugenud lubamatus vormis tõendiga tõendatuks hageja ja Bank DNB A/S üldõigusjärgluse. Kostja hinnangul ei saa lepingu ülevõtmise fakti lugeda tõendatuks sellekohase formaalse tõendi (kinnituskirja) esitamisega, vaid üksnes vastava ettevõtte ülemineku lepinguga, mida hageja tõendina maakohtu menetluses ei esitanud.
15.Maakohus on lugenud ebaõigesti Soldina Õlibaas OÜ-le väljastatud maksenõude alusel tõendatuks Maksu-ja Tolliametile garantiikirja järgi 1 088 207,40 euro põhiosa ja 21 937,88 euro intressi tasumise. Kostja hinnangul saaks hageja tõendada nõude täitmist üksnes vastava maksekorraldusega.
16.Maakohus on garantiilepingu nr TAL10/G18 headele kommetele vastavuse osas hinnanud kostja poolt esile toodud faktiväited üksnes osaliselt. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt oli garantiileping nr TAL10/G18 oma olemuselt tähtajatu, mille tõttu ei saanud kostja hinnata enesele garantiiga võetud kohustuste ulatust (sh mitte üksnes rahalist vaid ka ajalist ulatust). Kostja hinnangul tuleb rahaliste kohustuste ulatuse määratlemisel arvesse võtta ka potentsiaalset ajavahemikku, mille vältel sellised kohustused võivad tekkida ja ka muid tagatisi, mis võlga paralleelselt garantiiga tagavad. Äriühing ei saa oma majandustegevuse planeerimisel arvestada lõpmatuseni rahalise kohustuse olemasoluga, mis on sõltuvuses kolmanda isiku riiklike maksude kohustuse täitmisest ja mille tekkimise või lõppemise üle puudub äriühingul igasugune kontroll. Kostja sõlmis garantiilepingu nr TAL10/G18 teadmise ja veendumusega, et see tagab üksnes garantiilepingust nr TAL10LP/11 tulenevaid algseid Soldina Õlibaas OÜ kohustusi 196 025 euro suuruse garantiisummaga ja tähtajaga 10.01.2012. Garantiilepingule nr TAL10LP/11 sõlmitud kolme erineva lisaga suurendati aga nimetatud summat 1 342 625 euroni ja tähtaega 20. kuu võrra, s.o 13. augustini 2013.
Nähtuvalt esialgsest garantiist oli esialgne garantiisumma väiksem kui kostja rahalise vastutuse maksimumäär ning garantiilepingu nr TAL10LP/11 täitmist tagasid veel ka hüpoteek summas 207 712 eurot kaheksale erinevale kinnisasjale, rahaline tagatisdeposiit 19 941 eurot ja kommertspant summas 127 000 eurot. Seega ületasid Soldina Õlibaas OÜ tagatised garantiilepingu nr TAL10LP/11 garantiisummat mitmekordselt, mistõttu oli algse garantiilepingu nr TAL10LP/11 kohaselt nõude pööramine kostja vastu kordades vähetõenäolisem kui hilisemalt sõlmitud kolme lisakokkuleppe tulemusena.
17.Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt ei ole hageja kunagi esitanud Soldina Õlibaas OÜ-le garantiilepingust nr TAL10LP/11 tulenevat nõuet. Kostja tõi hagile esitatud vastuses esile asjaolu, et hageja ei ole tõendanud tagasinõude esitamist Soldina Õlibaas OÜ-le (s.o ka Soldina Õlibaas OÜ poolt kättesaamist), mille tõttu ei ole garantiilepingust nr TAL10/G18 tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.
18.Maakohus on viinud eelmenetluse läbi puudulikult, jättes kostjale selgitamata, et hagi rahuldamise vältimiseks tuleks kostjal oma vastuväited kohtule esitada vastuhagina. Võttes arvesse Riigikohtu 02.04.2014 otsuses nr 3-2-1-162-13 toodud seisukohta, tulnuks kostjal, seonduvalt garantii kui tagatisinstrumendi mitteaktsessoorsusega, garantiikohustusest vabanemise eesmärgil esitada asjas vastuhagi, mille esitamise võimalust maakohus kostjale ei selgitanud. Maakohus ei ole pooltega arutanud kostja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ning asjaolu, et garantiist tulenevast kohustusest vabanemiseks tuleks kostjal esitada vastuhagi väljastatud garantii tagasisaamiseks seoses alusetu rikastumisega. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse vahepealne käik
20.Harju Maakohtu 21.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11969 kuulutati välja kostja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Pankrotiseaduse § 43 lg 5 sätestab, et kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-10 tehtud lahendi p-s 14 selgitanud, et enne pankroti väljakuulutamist esitatud kostja apellatsioonkaebuse menetlus võib ringkonnakohtus jätkuda. Pankrotihaldurile tuleb anda võimalus menetlusse astuda, mh on halduril soovi korral õigus esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo teatas käesolevas asjas 27.10.2016 ringkonnakohtule, et ta ei soovi astuda menetlusse kostja asemel. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et on tõendamata, et Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud õigused ja kohustused on läinud üle hagejale. Asjaolu, et Bank DNB A/S Eesti filiaaliga seotud asjad, õigused ja kohustused on läinud üle hagejale, on kinnitanud 18.10.2012 välja antud kinnituskirjas Bank DNB A/S Eesti filiaali juhatajad ning hageja juhatuse liikmed. Kolleegiumi hinnangul tõendab see kinnituskiri piisavalt ettevõtte üleminekut. Seadusest ei tulene, et ettevõtte üleminekut saaks tõendada üksnes ettevõtte üleandmise lepinguga. Eeltoodule tuginedes nõustub kolleegium maakohtuga, et hagejale on üle läinud hageja õiguseelneja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.
23.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta täitis Soldina Õlibaas OÜ põhikohustuse 1 088 207,40 eurot ja kõrvalkohustuse 21 937,88 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja õiguseelneja ja kostja vahel 26.11.2010 sõlmitud garantiilepingu TAL10/G18 punkti 1 kohaselt garanteerib kostja tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigi panga ja Soldina Õlibaas OÜ vahel 25.11.2010 sõlmitud garantiilepingust nr TAL10LP/11 ja tulevikus panga ja Soldina Õlibaas OÜ vahel sõlmitavatest lepingutest ning nende võimalikest olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate Soldina Õlibaas OÜ kohustuste täitmise panga ees 200 000 euro ulatuses. Lepingu punkti 2 järgi on pangal õigus esitada kostjale nõue Soldina Õlibaas OÜ kohustuste täitmiseks juhul, kui Soldina Õlibaas OÜ ei täida neid kohustusi, sõltumata sellest, mis põhjusel garantiilepingut ei täideta ning sõltumata sellest, kas garantiilepingu mittetäitmine on käsitletav garantiilepingu rikkumisena. Kostja kohustub tasuma panga poolt esitatud kirjalikus nõudes toodud summa 14 pangapäeva jooksul pärast vastavasisulise nõude saamist. Sama lepingu punkti 3 kohaselt ei ole kostjal õigust esitada garantiilepingust tulenevatele panga nõuetele garantiilepingust tulenevaid vastuväiteid. Hageja on esitanud kostjale 26.06.2013 maksenõude garantiilepingu nr TAL10/G18 alusel 200 000 euro tasumiseks. Maksenõudes on hageja avaldanud, et ta on tasunud Maksu- ja Tolliametile Soldina Õlibaas OÜ maksuvõla põhiosajäägi 1 088 207,40 eurot ja intressivõla 21 937,38 eurot. Hageja märkis, et ta on esitanud Soldina Õlibaas OÜ-le nõude nende summade tasumiseks pangale, kuid Soldina Õlibaas OÜ ei ole seda teinud. Kolleegium märgib, et garantiilepingust tulenev kohustus on abstraktne ehk tagatavast võlasuhtest sõltumatu. Garantiinõude maksmapandavus sõltub üksnes garantiilepingu tingimustest, mitte tagatavast kohustusest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõudegarantii puhul on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus soodustatud isiku poolt garantiis sätestatud vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi vastu (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 799). Seega ei ole nõudegarantii maksmapanekuks vaja, et hageja tõendaks, et ta on Maksu- ja Tolliametile Soldina Õlibaas OÜ maksuvõla tasunud. Kolleegium leiab, et hageja 26.06.2013 maksenõue vastab garantiilepingus nr TAL10/G18 sätestatud garantiinõude esitamise tingimustele, mistõttu tuleb kostjal garantiilepingust nr TAL10/G18 tulenev kohustus täita. Väidet, et hageja on kuritarvitanud garantiist tulenevaid õigusi, ei ole kostja tõendanud.
24.Ebaõige on kostja arusaam, et garantiilepingust nr TAL10/G18 tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks on see, et hageja on esitanud Soldina Õlibaas OÜ-le tagasinõude. Kolleegium märgib esmalt, et kuigi hageja on esitanud maakohtule Soldina Õlibaas OÜ-le esitatud maksenõude, puuduvad tõendid, et see oleks Soldina Õlibaas OÜle saadetud (t lk 30-31). Samas ei ole garantiilepingus nr TAL10/G18 kokku lepitud, et tagasinõude esitamine Soldina Õlibaas OÜ-le on garantiilepingust nr TAL10/G18
tuleneva kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise tingimuseks. Samuti ei tulene selline tingimus VÕS §-ist 155.
25.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et garantiileping nr TAL10/G18 on vastuolus heade kommetega. Kolleegium leiab, et poolte kokkuleppel võib garantiiga tagada ka tulevikus sõlmitavatest lepingutest tekkivaid kohustusi. Kuna garantiilepinguga nr TAL10/G18 tagas kostja üksnes Soldina Õlibaas OÜ kohustusi ning lepitud oli kokku ka vastutuse maksimummääras, siis saab pidada tagatavaid kohustusi piisavalt määratletuks. Alusetu on kostja viide, et äriühing ei saa oma majandustegevuse planeerimisel arvestada lõpmatuseni rahaliste kohustuste olemasoluga, mille tekkimise üle puudub äriühingul igasugune kontroll. Kostja sõlmis garantii vabatahtlikult. Kui kostjale sellised garantiitingimused ei sobinud, siis oli kostjal võimalik lepingu sõlmimisest keelduda või sõlmida see teistel tingimustel. VÕS § 155 ei keela garantii andmist tähtajatuna.
26.Kostja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kui ei ole selgitanud kostjale vastuhagi esitamise võimalust. Kolleegium sellega ei nõustu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 tehtud lahendi p-s 46 selgitanud, et kostjal tuleb võimaldada esitada vastuhagi konstitutiivse võlatunnistuse tagasinõudmiseks, kui tal ei pidanud enne olema menetluses mõistlikult arusaadav, et hageja on esitanud nõude konstitutiivsele võlatunnistusele tuginedes. Ringkonnakohtu hinnangul oli käesoleval juhul kostjale selge, et hageja nõue rajaneb garantiilepingule ehk tegemist on abstraktse kohustusega. Sellest tulenevalt ei olnud maakohtul kohustust selgitada kostjale vastuhagi esitamise võimalust. Aga ka juhul, kui lähtuda kostja väitest, et maakohus oleks pidanud temale vastuhagi esitamise võimalust selgitama, ei ole selle tegemata jätmine selline menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise.
27.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
28.Hageja esitas vastuses apellatsioonkaebusele taotluse apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks, kuna kaebus ei ole hageja hinnangul esitatud tähtaegselt. Hageja leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 3141 lg 2 alusel lugeda kostjale kätte toimetatuks 31.08.2015, kuna kostja on avaldanud kohtumenetluses oma e-posti aadressina XXX ja YYY ning otsuse e-toimikus kättesaadavaks tegemise kohta edastatakse menetlusosalisele e-kiri.
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks põhjendatud. Vastavalt TsMS § 3111 lg 1 võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 314 1 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Riigikohus on selgitanud, et kuigi TsMS § 314 1 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele
oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. TsMS § 314 1 lg-st 5 tuleneb kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kohus ei saa otsustada TsMS § 314 1 kohaldamist tagasiulatuvalt (RKTKm 3-2-1-189-15, p 15-16). Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtu otsust lugeda kostjale kätte toimetatuks ainuüksi menetlusdokumendi e-toimiku infosüsteemis kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teate edastamisega menetlusosalise elektronposti aadressile.
30.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 25.08.2015 otsuse teinud 26.08.2015 etoimiku kaudu kättesaadavaks kostja seaduslikule esindajale Marko Kalevile ning 15.09.2015 on kohtuotsus saadetud e-posti aadressile [email protected]. 24.09.2015 on esitanud Kaspar Kamsakann volikirja kostja esindamiseks ning palunud juurdepääsu tsiviilasja materjalidele. 25.09.2015 kinnitas Kaspar Kamsakann kohtuotsuse kättesaamist e-toimiku kaudu. Apellatsioonkaebuses on kostja teatanud, et sai maakohtu otsuse kätte 17.09.2015. Seega saab käesoleval juhul lugeda maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks kõige varasemalt 17.09.2015. Kostja esitas apellatsioonkaebuse 14.10.2015. Järelikult on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt ning selle läbivaatamata jätmiseks puudub alus.
Menetluskulude jaotus
31.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 3).
32.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.