2-18-3018/18 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Hagi asjaolude kohaselt on hagejal püsiv töövõime kaotus 40% ulatuses alates 13.10.2016 kuni 31.10.2018. Hagejal on tuvastatud vasaku käe plexus brachialise kahjustuse järgne jääkleid. Hageja saab vasakut kätt tõsta ette ja küljele 90 kraadini biitsepsi kõrgusel. 17.06.2016 teostatud operatsiooni tulemusel saab hageja kanda vasakus käes raskust, kuid käsi väsib kiiremini. Ta ei saa töötada peenikeste detailidega (nt pliiatsi haaramine). Tervisekahjustuse tõttu on sobiva töö leidmine raskendatud. Hageja ainuke regulaarne sissetulek on pension 635,90 eurot kuus ja töötu abiraha, mis iga kuu väheneb. Hageja on otsinud juhutöid, kuid see pole õnnestunud. Kostjate seaduslik esindaja saab peretoetusi ja arvestada tuleb ka mastaabisäästu. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-127-09, mille kohaselt elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita. Samuti viitab hageja Riigikohtu seisukohale, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud elatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning et suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahend nr 3-2-1-174-16). Hageja viitab ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-35-17 avaldatud järeldusele (miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks). Hageja väitel on tema olukorras, et ei jõua oma varalise ja tervisliku seisundi tõttu enam täita kohtulahendit, samas tagada enda inimväärne ülalpidamine. Ilmselt ei vasta ka kostjate reaalsed vajadused enam miinimumelatise Tsiviilasi nr 2-18-3018 suurusele (mastaabisäästu efekt). Hageja leiab, et 60% elatise miinimumäärast vastaks laste huvidele, oleks kooskõlas kehtiva Riigikohtu praktikaga ja tagaks ka hagejale inimväärse elamise (tl 2-4).

Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad märkisid, et hageja väide, et tema majanduslik olukord ei võimalda lastele väljamõistetud suuruses elatist maksta, ei vasta tegelikkusele. Hageja töötab, lisaks saab ta pensioni 04.08.2017 seisuga 635 eurot, mis alates 1.04.2018 kindlasti tõusis. Hagejale kuulub xxxxxx xx OÜ (reg kood xxxxxxxx), mis inforegistri andmetel tegeleb tööjõu rendiga (19.12.2017-22.03.2018 seisuga on ettevõte registreeritud ka käibemaksukohuslasena). Hageja pangakonto andmetel on hageja teinud makseid baarides, samuti sularaha sissemakseid enda kontole. Tõenäoliselt on sularaha sissemaksed nn mustalt tehtud töö eest saadud raha. Kindlasti ei ole hageja võimalus tööd teha väiksem kui asja arutamise ajal tsiviilasjas nr 217-10253, ilmselt saab ta ka põhitööle sissetulekut täiendava töötegemise eest. Hageja väitel teenis ta veebruaris 2018 töötasuna vaid 121,08 eurot, kuid tema konto väljavõttest selgub, et 02.02.2018 on laekunud tema kontole ka 261,59 eurot HT L OÜ-lt selgitusega lõpptasu. Hageja on tasunud tanklas, järelikult on tal auto, mille olemasolu kostjad kontrollida ei saa. Hageja viitab hagis Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-174-16 ja seal toodud laste kulutustele aastal 2012. Need andmed on kostjate hinnangul vananenud. Hinnad on palju kõrgemad kui selles lahendis viidatud RAKE uuringus. Eestis on inflatsioon üks Euroopa Liidu kõrgemaid – 2018.aastal 2,8 %. Kostja YY vajalikud kulud ühes kuus on 523,91 eurot, sellest eluasemekulud 69,88 eurot, kulutused toidule 152,08 eurot, transpordile 30,41 eurot, sidele 19 eurot, tervishoiule 25,33 eurot, hügieenitarvetele 21,29 eurot, koolikohustuste täitmiseks 52,5 eurot, riietele – jalanõudele 75 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (trennid/varustus, taskuraha, vaba aeg) 78,42 eurot. Y kaasasündinud probleemid silmadega (nägemine +5,5 ja +5,0, ta on läbinud 3 silmaoperatsiooni ja neid on veel tulemas. Ta omab prille alates enne 2-aastaseks saamist. Y silmakontroll Tallinnas toimub olenevalt tervislikust seisundist - kas 1 kord kvartalis või iga poole aasta tagant. On olnud perioode, kus ta on vajanud jälgimist igakuiselt (kui ta ei ole ruumilist pilti enam näinud). Lähiajal paigaldatakse y breketid, mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri. YY vajalikud kulud ühes kuus on 523,91 eurot, sellest eluasemekulud 69,88 eurot, kulutused toidule 152,08 eurot, transpordile 30,41 eurot, sidele 19 eurot, tervishoiule 25,33 eurot, hügieenitarvetele 21,29 eurot, koolikohustuste täitmiseks 52,5 eurot, riietele–jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trennid varustus, taskuraha, vaba aeg) 78,42 eur. W on hetkel käimas breketravi, breketid paigaldatud 2017 jaanuaris. Kuna ravi ei vasta Eesti Haigekassa kriteeriumitele, siis siiani on see kokku maksma läinud 1067,63 eurot. Ravile on lisandunud eriotstarbelised hambahooldusvahendid, vahad, visiiditasud jms. Lisaks on kohustus 1 kord kuus laps viia breketravi arsti juurde. Kulutusi on veel teisigi, mille dokumendid ei ole säilinud. Lastele on vaja koolitöö tegemiseks arvutit, Y vajab jalgratast, laste tuba vajab remonti. Kostjad leidsid, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaTsiviilasi nr 2-18-3018 oludega. Antud juhul puudub igasugune alus peretoetuste arvestamiseks makstava elatise hulka. Hageja rahateenimise võimes ja tervislikus seisundis ei ole midagi muutunud halvemuse poole võrreldes kohtuotsuse tegemisega tsiviilasjas nr 2-17-10253. Seega puudub igasugune alus 2017 tehtud kohtuotsuse muutmiseks (tl 38-41). 2 (5)

Kohtuistungil avaldas kostjate seaduslik esindaja, et kohus lahendaks asja sisuliselt ilma hageja ja tema esindaja osavõtuta ning jätaks hageja hagi rahuldamata. Kostjate seadusliku esindaja märkis, et hageja väide, et tema sissetulekuks on vaid pension, ei ole õige. Hagejal on mitu äriühingut. xxxxxx xx OÜ on loodud peale eelmise aasta kohtuistungit ning osaühingu konto väljavõttest on näha, et rahasid äriühingule laekub, kuid hageja võtab nendest enamuse sulas välja. Samuti on väljavõttelt näha, et hageja on äriühingu vahenditest tasunud oma elukaaslase firma xxxxxxxx xxxxxxxxxx OÜ arveid. O OÜ seisab juba ammu ja sellest firmast hagejale sissetulekut ei tule. Hageja konto väljavõttest on näha, et talle on makseid teinud Siseministeerium, samuti on tal Soomes ja Leedus käike palju. Hageja oli 40% töövõimetu juba meie kooselu ajal. Tal oli vasaku käega probleem, lihas ei arenenud, ta käis mingi aeg ka opil. Aga tema väide, et ta ei saa vasaku käega isegi pliiatsit hoida, ei saa olla õige. Tema konto väljavõtete järgi on ta töötanud xxxxxxxxxx mitte mõnes poes, vaid suurüritustel, kus tuleb vahel ka käsi väänata. Samuti on ta olnud xxxxxx xxxxxxxx. Sellise töö peal ei saa olla, kui ei suuda pliiatsitki käes hoida. Erialalt on hageja xxxxxxxxxx, keskharidusega, koolitustelt saanud sertifikaate, tal on juhiload. Tema tervislik seisund ei takista tal tööd tegemast. Pärast käega juhtunut töötas hageja piraadikütina Somaalias. Sealsamas ja sama tööandja all, kus eestlased vangi sattusid. Eelmisel aastal töötas hageja xxxxxxxxxxx, ta on reservkaitseväelane ja käinud õppustel. Nooremale x on ta öelnud, et töötab politsinikuna ja on läbinud koolituse, et saada presidendi turvameheks. Hageja nimetatud xxxxxxx sai 30.07.2015 müüdud 9000 euroga. Kui kooselu lõppes, siis oli meil hagejaga kokkulepe, et xxxxxxx müügist saadud raha läheb pooleks, s.t 4500 eurot hagejale. Auto hinnast 500€ kandsin ma hagejale üle ja ülejäänud 4000 euro osas leppisime kokku, et see raha läheb hageja varasemate elatise võlgade ja tuleviku maksete katteks. See elatis, mille jaoks see 4000 eurot kulus, jäi aega enne eelmist kohtuistungit. 2016 olid need tulevikumaksed juba tasaarveldatud. Breketite raha ei ole haigekassa hüvitanud. Lapse digilugu on hagejale nähtav, st ta saab ise vaadata, kas haigekassa on selle hüvitanud või mitte. Üks laps käib koolis xxxxx ja teine xxxxxxl, bussisõit kooli ja tagasi on tasuta, kuid me käime autoga arstide juures, see ongi transpordikulu. Ühistranspordiga tasuta sõit on alates 01.07.2018, varasemalt käis vanem x xxxxxx trennis ja see sõit oli tasuline. Vanemal xl on toidu-kulu palju suurem kui 151 eurot kuus, kuna ta toitub erimenüüde alusel. Tal on puberteedieast tingitud toitumisraskused, ta on alakaalus ja peab juurde võtma. Sidekuludeks on minu ja laste ühine mobiiliarve 30 eurot kuus, so lapse kohta 10 eurot kuus ning koduse wifi ja TV arve 36 eurot kuus, mis on jagatud nelja pereliikme vahel, so 9 eurot lapse kohta, kokku sidekulu 19 eurot lapse kohta. Eluaseme kulud on muutunud, kuna enne elasime xxxxxxxxx 2-toalises, aga täna elame teises kohas. Need kulud on jagatud ka 4 peale. Selles korteris, kus varem elasime, pole võimalik elada, kuna vett pole. 2010 tegi hageja oma sõbraga seal korteris remonti, vannitoa torud ehitati välisseina sisse ning talvel need lõhkesid. Nüüd puudub seal igasugune pesemisvõimalus. Üürile seda korterit anda pole võimalik, kuna seal ei saa pesta. Kostjate seadusliku esindaja väitel on tema ametlik netopalk 550 eurot kuus, st võrreldes eelmise kohtulahendi ajaga on palk tõusnud 50 eurot. Lisaks teeb raamatupidamist äriühingu xx xxxxxxx xxxxxxx OÜ kaudu ja sissetulek oleneb aastast. 2017 oli müügitulu 1516 eurot, 2016 aga 3568 eurot. Saab ka auto kompensatsiooni natuke alla 100 euro ning riiklikku lapsetoetust kahe lapse pealt kokku 110 eurot (tl 182-183).