I. K N'e hagi P P vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes II. P P hagi K P vastu kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K N (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Kostja K P (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hageja / kostja seaduslik esindaja K C (alaealiste laste ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja / hageja P P (alaealiste laste isa), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja / hageja lepinguline esindaja Angela Jürgenson, Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
I. Kinnitada K N'e, K P ja P P vahel kirjalikult sõlmitud kompromissleping K N'e hagis P P vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes ning P P hagis K P vastu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-53698 19.11.2014. a kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes alljärgnevatel tingimustel:
P P tasub 01.02.2018 – 31.08.2018. a eest K N'ele igakuiselt elatist 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, kokku 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot hiljemalt 01.12.2018. a K C arvelduskontole nr *, selgituseks „K elatise võlg”. P P tasub alates 01.09.2018. a K N'ele kuni täisealiseks saamiseni elatist 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus. P P tasub alates 01.09.2018. a K P'le kuni täisealiseks saamiseni elatist 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus.
Kompromissi punktides 2. ja 3. nimetatud elatise summa tasub P P iga kuu 15. kuupäevaks K C arvelduskontole nr *, selgituseks „K ja K elatis”. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-18-1030. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebe tähtajast. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest
II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 5. septembriks 2018. a kella 10.00-ks määratud kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule ei ole kohtumäärus edasikaevatav.
1.Hagiavaldused, menetluse käik
1.1.22.01.2018. a esitas hageja K N (alaealine laps) seadusliku esindaja K C'i (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi P P vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-1030). 24.01.2018. a esitas hageja kohtu nõudmisel täiendatud hagiavalduse. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja teha DNA analüüs, kuna kostja P P ei tunnista hagejat K N'e oma lapseks. Hageja seaduslik esindaja elas kostjaga koos vabaabielus aastatel 2001-2004 ja sellest kooselust sündis kaks tütart K P ja K N. K P tunnistas kostja oma lapseks aga hagejat K N'e mitte. Samuti on hageja seaduslik esindaja eelnevalt teavitanud, et kui kostja isaduses kahtleb, tuleks teha DNA test, millest kostja P. P on keeldunud. Hageja esindaja K C'i sõnul K N'e kulutused aina suurenevad. Kui kostja isadus on tuvastatud, palub hageja välja mõista kostjalt P. P elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud 1⁄2 palga alammäärast. Kohus võttis hagi menetlusse 29.01.2018. a määrusega.
1.2.26.03.2018. a esitas P P tsiviilasjas nr 2-18-1030 (K N'e hagi P P vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes) vastuse hagiavaldusele, milles ühtlasi esitas P P (alaealise lapse isa) hagiavalduse K P (alaealine laps) vastu Pärnu Maakohtu 19.11.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-53698 väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära (tsiviilasi nr 2-18-8725). Hagiavaldusest ja eelnimetatud otsusest nähtuvalt on kohtuotsusega P P'lt välja mõistetud lapse K P kasuks igakuine elatis 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 29.06.2014. a kuni K P täisealiseks saamiseni. Hageja P P leiab, et kuna tema vahetul ülalpidamisel on ka laps A P (6-aastane) ja P. P sissetulekuks on käesoleval ajal töötasu 554 eurot kuus, siis K P'le miinimummääras elatise tasumisega on jäänud laps A P vähem kindlustatuks kui elatist saav laps K P. Lisaks leiab P. P, et juhul, kui tsiviilasjas nr 2-18-1030 leiab ekspertiisitulemustel kinnistust, et K N põlvneb P P'st, siis on P P poolt ülalpidamist vajavate laste arv kolm. Eeltooduga esineb mõjuv põhjus elatise
vähendamiseks alla elatise alammäära ning P P palub vähendada K P ülalpidamiseks välja mõistetud miinimummäärast elatist vähendada 110,50 euroni kuus.
1.3.Kohus arutas K N'e hagi P P vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes kohtuistungil 23.04.2018. a. 23.04.2018. a toimunud istungil jäi hageja esitatud hagi ja taotluse juure ning kostja ei vaielnud ekspertiisi määramisele vastu. Kohus rahuldas hageja taotluse DNA ekspertiisi määramiseks.
1.4.23.05.2018. a esitati kohtule ekspertiisiakt, millest nähtuvalt P P saab 99,999999999995% tõenäosusega olla K N'e bioloogiline isa.
1.5.07.06.2018. a võttis kohus menetlusse tsiviilasja nr 2-18-8725, s.o P P hagi K P vastu kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes ja 07.06.2018. a määrusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-18-1030 ja 2-18-8725 ühte menetlusse ja jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-181030 all.
1.6.27.08.2018. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu elatise nõudes ja tsiviilasjas nr 214-53698 väljamõistetud elatise vähendamise nõudes.
1.7.30.08.2018. a rahuldas kohus osaotsusega K N'e hagi P P vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.
2.Kompromissleping 27.08.2018. a. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: I Pärnu Maakohtu menetluses on K N hagiavaldus P P vastu põlvnemise tuvastamise ja ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes. Samuti on P P esitanud kohtule elatise vähendamise nõude lapse K P vastu ts nr 2-14-53698 väljamõistetud elatise vähendamiseks, mida kohus ei ole menetlusse võtnud. II Kostja taotleb ja puudutatud isiku seaduslik esindaja on nõus, et kohus võtab ka K P elatise vähendamise avalduse menetlusse, liidab menetluse käesoleva tsiviilasja 2-18-1030 juurde lastele elatise maksmiseks ühise kompromissi sõlmimiseks. III Kuivõrd ekspertiisi tulemusel on tuvastatud K Ne põlvnemine P Pst, siis leppisid hageja ja puudutatud isiku seaduslik esindaja ja kostja kokku alljärgnevas kompromissis ning paluvad kohtul selle määrusega kinnitada:
1.P P tasub 1.02.2018 – 31.08.2018. a eest K N igakuiselt elatist 150 eurot kuus, kokku 1050 eurot hiljemalt 1.12.2018. a K C arvelduskontole nr *, selgituseks „K elatise võlg”.
2.P P tasub alates 1.09.2018. a K N kuni täisealiseks saamiseni elatist 150 eurot kuus.
3.P P tasub alates 1.09.2018. a K Ple kuni täisealiseks saamiseni elatist 150 eurot kuus.
4.Kompromissi punktides 2 ja 3 nimetatud elatise summa tasub P P iga kuu 15. kuupäevaks K C arvelduskontole nr *, selgituseks „K ja K elatis”.
5.Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.
6.Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-18-1030.
8.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.
3.KOHTU SEISUKOHT
3.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
3.2.Kohus märgib esmalt, et kompromisslepingu sissejuhatavas osas esitatud väide, et kohus ei ole menetlusse võtnud P P hagi K P vastu tsiviilasjas nr 2-14-53698 väljamõistetud elatise vähendamise nõudes on ekslik. Kohus on kõnealuse hagi võtnud menetlusse 07.06.2018. a määrusega
(tsiviilasi nr 2-18-8725) ning samal päeval (07.06.2018. a) liitis kohus määrusega tsiviilasjad nr 218-1030 ja 2-18-8725 ühte menetlusse ning jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-18-1030 all. Kostja on 19.06.2018. a esitanud ka vastuse P P hagiavaldusele.
3.3.Eeltoodu alusel ei ole asjakohane ka kompromisslepingu sissejuhatava osa punktis II. esitatud alljärgnev taotlus: „Kostja taotleb ja puudutatud isiku seaduslik esindaja on nõus, et kohus võtab ka K P elatise vähendamise avalduse menetlusse, liidab menetluse käesoleva tsiviilasja 2-18-1030 juurde lastele elatise maksmiseks ühise kompromissi sõlmimiseks.“ Nagu kohus käesoleva kohtumääruse põhjendava osa p.-s 3.2. välja tõi, on P P hagi menetlusse võetud ning tsiviilasjad on liidetud, mistõttu jätab kohus kompromisslepingu sissejuhatava osa punktis II. sisalduva taotluse läbi vaatamata.
3.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
3.5.Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
3.6.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest loobuda.
3.7.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
3.8.TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.9.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.