Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-101949

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu 11.03.2015 määrusega hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus 27.01.2015 oli antud üle hagimenetlusse. Eesti Inkasso OÜ esitas 22.04.2015 hagiavalduse I G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SNEL Grupp OÜ 26.02.2014 laenulepingu nr 20140226005, mille alusel sai kostja 2000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 21.02.2015. Kostja tasus esimese kolme graafikujärgse osamakse katteks kokku 595.59 eurot, millest 439,67 eurot moodustas põhiosa ja 155,92 eurot intress. Kostja esitas 01.07.2014 taotluse lepingu muutmiseks ja maksetähtaja pikendamiseks. Sõlmitud kokkulepe kohaselt muutus lepingu osamaksete tasumise tähtaeg ja lepingu täitmise lõppkuupäevaks 28.03.2015. Laenu tagastamise kuupäevaks kostja jättis laenu kogu ulatuses tasumata. Laenuleping kostjaga öeldi 17.10.2014 üles. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 21.10.2014 SNEL Grupp OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.04.2015 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses

2-15-101949 sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS § 405 lg 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14-päevase tähtaja. Pooled kohtu poolt antud tähtaja jooksul enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, mille tõttu otsustas kohus loobuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtuistungist. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 18.05.2015. Kostja esitas 26.05.2015 kohtule omapoolse vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas hagi ning taotles temalt nõutud summa osas maksegraafiku koostamist. Kostja vastus hagile lisadega toimetati hagejale kätte 27.05.2015. Hageja ei ole kohtule midagi vastanud, millega luges kohus tuvastatuks, et hageja ei soovi maksegraafiku koostamist. Kohus ilma mõlema poole nõusolekuta maksegraafikut ei koosta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses lihtmenetluses. Hagi nõude suhtes asus maakohus järgmisele seisukohale. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne siis kohaldatakse lepingujärgselt viivitusintressi määra. Hageja poolt kohtule esitatud laenulepinguga nr 20140226005 (t.l. 26-32) ning laenulepingu ülesütlemise teatega (t.l. 33) ja nõude loovutamise teatega (t.l. 35) tuvastas kohus faktilise asjaolu, et hagejal on õigus kostjalt nõuda laenulepingu nr 201402226005 kohustuse täitmist. Kostja ja SNEL Grupp OÜ vahel 26.02.2014 sõlmitud laenulepinguga nr 20140226005 luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas kuulub kohaldamisele lepinguline viivitusintressi määr, suurusega 0,09% päevas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 1976,98 eurot, millest 1560,33 eurot moodustab põhivõlgnevus, 135,48 eurot intress ja 281,17 eurot

2-15-101949 sissenõutavaks muutunud viivis ning viivised põhinõudelt (1560,33 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,09% päevas.

VIIVITAMATU TÄITMINE

TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel, ilma tagatiseta.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda, mõistab välja kostjalt hageja kasuks 370.00 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 78,59 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 171,41 eurot, õigusabi kulud 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud hageja arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.