Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
kohtunik Siiri Malmberg 06. august 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-7290
Tsiviilasi
R.M.J.L. hagi V.P.’i vastu elatise nõudes.
Tsiviilasja hind
2250 eurot Hageja:
Xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
(sünd.
xxxxxxxxxxx,
elukoht
Hageja seaduslik esindaja: M.J.L. (sünd. xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (Perejurist OÜ, registrikood 14471447, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn, e-post: [email protected] ) Kostja: V.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele Xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht Xxxxxxxxxxx) Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
2-18-7290 tasuda M.J.L. pangakontole nr XXXXXXXXXXX Pohjola Pankki OYJ (Pohjola Bank Plc), SWIFT Code: OKOYFIHH.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja V.P.’i kanda - alus TsMS § 162 lg 1. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 (kolmsada) eurot ning mõista nimetatud summa V.P.’ilt hageja kasuks välja. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
R.M.J.L. esitas 09.05.2018 Harju Maakohtule hagi V.P.i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Harju Maakohus edastas 17.05.2018 määruse alusel asja materjalid 07.06.2018. a-l kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus 21.06.2018 määrusega keeldus menetlusse võtmast R.M.J.L. esitatud isaduse tuvastamise nõuet V.P.’i vastu, kuna kohtule esitatud tõendi – Soome rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt R.M.J.L. põlvnemine kostjast V.P.’ist on Soomes tuvastatud 08.07.2011. a. Pärnu Maakohtu menetluses on jätkuvalt R.M.J.L. hagi V.P.’i vastu elatise nõudes. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud isaduse tuvastamise tõendina inglise keelse väljavõtte Soome rahvastikuregistrist (tõend tl 26-27). Esitatud tõendist tuleneb, et isadus on Soomes tuvastatud (paternity confirmed) 08.07.2011. a. Pärast DNA testi tulemustega tutvumist on kostja isaduse sisuliselt tunnistanud ja on hakanud hagejat toetama. Kuid viimase 12 kuu jooksul tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatist kokku vaid 450 euro ulatuses. Hageja nõuab miinimummääras elatist tagasiulatuvalt alates 09.05.2017 kuni hagi esitamiseni summas 2426,28 eurot: mai 2017 - 235 : 31 × 22 = 166,77 eurot; juuni 2017 – 235 eurot; juuli 2017 – 235eurot; august 2017 – 235 eurot; september 2017 – 235 eurot; oktoober 2017 -235 eurot; november 2017 – 235 eurot; detsember 2017 – 235 eurot; jaanuar 2018 – 250 eurot; veebruar 2018 – 250 eurot; märts 2018 – 250 eurot; aprill 2018 - 250 eurot; mai 2018 - 250 : 31 × 8 = 64,51 eurot. Kuulus tasumisele kokku 2876,28 eurot, tegelikult tasutud 450,00 eurot. Tasumata jäi 2426,28 eurot.
2-18-7290 Alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx.a) nõuab hageja elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt määratud töötasu alammäärast. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud 22.06.2018, dokumendid võttis vastu kasutütar L-L.S.. Kostja hagile tähtaegselt vastanud ei ole.
Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. a 250 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.02.2018 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 09.05.2017 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatusraha alates 01.08.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2-18-7290 Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisaval määral ka aasta enne hagi kohtule esitamist, s.o. perioodil 09.05.2017 – 08.05.2018. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on tasunud eelnimetatud perioodi eest elatist 450 eurot. Seega on põhjendatud elatise nõue ka üks aasta enne hagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 09.05.2018. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kostjalt V.P.’ilt alaealise lapse R.M.J.L. kasuks välja elatusraha alates 01.08.2018. a igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kuni kohtuotsuse tegemisele eelneva kuu 31. kuupäevani kindla summana. Elatise miinimummäär 2017. a oli 235 eurot kuus. Eeltoodu alusel kohus mõistab V.P.’ilt alaealise lapse R.M.J.L. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 09.05.2017 – 31.07.2018 eest kokku summas 3111,78 eurot (s.o 09. mai 2017 – 08. mai 2018 eest 2426,28 eurot, perioodi 09. mai 2018 – 31. mai 2018 eest 185,50 eurot, perioodi 01. juuni 2018 – 31. juuli 2018 eest kokku 500 eurot). Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluses kandnud kulusid õigusabile kolme töötunni eest kokku summas 300 eurot (käibemaksu summale ei lisandu). Õigusabikulu sisaldab konsultatsiooni enne hagi esitamist ning hagiavalduse koostamist ja esitamist, tunnihind on 100 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 300 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.