2-14-62104/15 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.8.12.2014 esitas AS EG Ehitus (hageja) Harju Maakohtusse hagi 1PARTNER Ehitus OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 3298 eurot 80 senti ja viivised ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja 18.08.2011 XXXXXXX XX SS (tellija) tellimusel gaasikatla. Katla paigaldamine toimus vastavalt hinnapakkumisele nr S-041/11, mis ei sisaldanud katlamaja väljaehitamist ja liitumist maja küttesüsteemiga. 30.11.2011 olid tööd tellija poolt nõuetekohaselt vastuvõetud ja selle kohta oli koostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akt nr 1. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise momendist hakkas kehtima 2-aastane nõuete esitamise aeg, mis lõppes 1.12.2013. 16.07.2013 tellis kostja hagejalt hinnapakkumise XXXXXXX XX gaasikatla ühendamiseks gaasitrassiga. Hageja paigaldas XXXXXXX XX gaasikatla Vitodens 222-F, tööde maksumuseks oli 3840 eurot. Poolte vahel puudus kirjalik leping antud tööde teostamiseks. Kostja võttis tööd vastu, aga pole nende eest tasunud. Kostja tasus osaliselt arve nr 20243 summas 541 eurot 20 senti, tasumata on 3298 eurot 80 senti. Viivise arvestus algas arve sissenõutavaks muutumisega 6.08.2014. Viivise suuruseks hagi esitamise seisuga oli 76 eurot 53 senti (3298,8x0,02%x116). Hageja palus viivise välja mõista TsMS § 367 alusel. 12.09.2014 saatis kostja hagejale kahjunõude ja tasaarvestusavalduse. Hageja ei nõustunud kostjaga, et uue gaasikatla paigalduse põhjuseks oli varem paigaldatud katla plastikdetaili purunemine ning et hageja rikkus kostjaga sõlmitud töövõtulepingut, kuna ei paigaldanud vajaminevat ülerõhuklappi ja ei taganud katla ohutust. Kostja seisukoht põhines Ventimo OÜ defekteerimisaktil nr 140710. Lõplikult ei ole tõendatud, et gaasikatla rikke põhjuseks oli paigaldusviga. Kuna gaasikatla tarbevee laadimise plastikdetail purunes 25.06.2014, oli tellija nõuete esitamise tähtaeg möödunud. Hageja ei olnud kutsutud ehitusobjektile XXXXXXX XX küttesüsteemi liitumisel gaasikatlaga. Avarii toimus gaasikatla ebakvaliteetse liitumise tõttu maja küttesüsteemiga, mille eest hageja ei vastuta. Tuvastatud ei olnud, kuidas hoone omanik kasutas süsteemi ning kes ja kuidas teostas gaasikatla küttesüsteemiga liitumistööd ja katla käivitamise. Teada ei ole, kas küttesüsteem oli vastavuses küttevarustusprojektiga ja kas selline projekt oli olemas. Kahju hüvitamise eelduseks on, et hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust, lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning hageja on kahju tekitamises süüdi. Gaasikatla müüja Viessmann UAB kirjast nähtus, et kaitseklapp ei kuulunud katla tarnekomplekti, kuna kaitseklapi rõhk pannakse paika projekteerimisel ja sõltub küttesüsteemist. Viessmann UAB-le ega hagejale ei olnud teada, millise küttesüsteemi objekti omanik valib ja paigaldab. Seega ei vastuta hageja gaasikatla küttesüsteemiga mittekohasest liitumisest tekitatud kahju eest. Puudus vaidlus, et hageja arve vastas tellimuse alusel tehtavatele töödele ja poolte kokkuleppele. Kostja vastuväited

Kuna hageja jättis töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata ja seetõttu tekkis kostjale kahju, vastutab hageja tekkinud kahju eest. 25.06.2014 purunes XXXXXXX XX gaasikatla plastikdetail, millega kaasnes veeavarii. 10.07.2014 tuvastati Ventimo OÜ defekteerimisaktiga, et katlal oli purunenud sooja tarbevee laadimise plastikühendus plaatsoojusvaheti juures. Põhjuste juures märgiti, et soojavee tarbeveel puudus mh kaitseklapp. 22.07.2014 kogunesid objektil erinevad eksperdid ning ka hageja ja kostja esindajad. Ülevaatuse akti kohaselt ei olnud gaasikatel paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile, milles oli ette nähtud, et kas katla lisavarustusena või kohapeal ehitatuna tuleb paigaldada ülerõhuklapp. Eksperdid leidsid, et ei saa välistada, et plastikdetaili purunemise põhjustas ülerõhuklapi puudumine. Poolte vahel tekkisid lahkarvamused, kas ülerõhuklapi paigaldamine oli hageja kohustuseks. Ekspert AR leidis 27.10.2014 eksperthinnangus, et ülerõhuklapp on vee soojendamisega/soojenemisega seotud kaasaegsete süsteemide lahutamatu ülerõhu vastu ohutust tagav osa; hagejapoolne gaasikatla paigaldamine oleks pidanud toimuma vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele (KGOS) ja selle alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrustele nr 32 (17.05.2003 määrus „Gaasipaigaldise ja -seadme tehnilise kontrolli teostamise juhud, kord, sagedus ja tähtajad“) ja 99 (5.10.2009 määrus „Nõuded gaasipaigaldisele, gaasiseadme paigaldamisele ja gaasipaigaldise ehitamisele“). Hagejal oli kohustus viia läbi gaasiseadme ohutust tagava komplektsuse kontroll; gaasiseadme lekketiheduse kontroll; tootja poolt ettenähtud ohutust tagavate seadmete toimimise kontroll; kontroll, kas gaasiseade toimib tööolukorras ohutult; kontroll, kas gaasiseadme kasutamine on korraldatud viisil, mis tagab ohutuse. Olenemata sellest, millises ulatuses olid gaasitööde teostaja käest katla paigaldustööd tellitud, oleks nõuetekohaselt tehtud ülevaatuste ja kontrollkatsetuste pädeva läbiviimise käigus pidanud selguma paigaldise mittevastavus nõuetele. Mittevastavusest oleks tulnud kostjat koheselt informeerida. Ülerõhuklapp on gaasikatla ohutu paigaldamise üheks osaks. Ülerõhuklapi paigaldust ei olnud ette nähtud ka küttesüsteemi väljaehituse (ehk küttevarustuse) projektis. Samuti ei juhtinud hageja 27.10.2013 toimunud küttesüsteemi ühendamisel tähelepanu sellele, et ülerõhuklapp on paigaldamata. Asjakohatu on hageja väide, et teda ei ole küttesüsteemi gaasikatlaga ühendamiseks objektile kutsutud. Hageja kohalviibimine on tõendatud ehituspäeviku väljavõttega. Hageja valitud tarnekomplekti sisu ei saa kuidagi määratleda töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Samuti ei saa klapi puudumist õigustada Viessmann UAB selgitused. Alusetu oli väita nagu ei oleks kostja hagejat kahjust õigeaegselt teavitanud ega rikkumist piisavalt selgelt kirjeldanud. Kostja on omapoolsed kohustused täitnud, sh tellinud küsimuse selgitamiseks ekspertiisi. Poolte vahel oli sõlmitud gaasikatla paigaldamise töövõtuleping. Kui hagejal oli kohustus paigaldada koos gaasikatlaga ka ülerõhuklapp, vastutab ta ülerõhuklapi paigaldamata jätmisest tingitud kahju eest (VÕS § 641 lg 4 ja § 642 lg 1). Hagejal lasus kohustus teavitada kostjat katlaruumis valitsenud ohtudest (VÕS § 641 lg 3). Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist tuginedes sellele, et hageja jättis töövõtulepingust tulenevad põhikohustused kohaselt täitmata kui ka sellele, et hageja jättis kostjat katlaruumis valitsevatest ohtudest teavitamata (VÕS § 649, vt Riigikohtu 28.03.2011 otsus nr 3-2-1-180-10, p-d 9 ja 10). Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kuna kahjujuhtum leidis aset 25.06.2014, ei olnud nõue aegunud (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2). Maakohtu otsus

Maakohus tuvastas, et hageja paigaldas 18.08.2011 XXXXXXX XX kinnistu omaniku SS tellimusel vastavalt hinnapakkumisele nr S-041/11 gaasikatla. 30.11.2011 võttis SS tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 alusel tööd vastu. 16.07.2013 tellis kostja hagejalt hinnapakkumise XXXXXXX XX gaasikatla ühendamiseks gaasitrassiga. 30.09.2013 ühendas hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel XXXXXXX XX varasemalt paigaldatud gaasikatla Vitodens 222-F. 25.06.2014 purunes gaasikatla tarbevee laadimise plastikdetail. Hageja paigaldas kostja suulise tellimuse alusel XXXXXXX XX uue gaasikatla Vitodens 222F. Katel ja teostatud tööd anti tellijale üle 15.07.2014 vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 4. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve nr 20243 - 3840 eurot. Hagi kohaselt on kostja tööd akti nr 4 alusel vastu võtnud, kuid arve nr 20243 tasunud üksnes osaliselt summas 541 eurot 20 senti. Hageja leidis, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks tööde lõpetamisel ja akti nr 4 allkirjastamisel 15.07.2014 kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 4. Kostja ei eita arve tasumata jätmist 3298 eurot 80 senti, kuid põhjendas seda sellega, et töövõtja on töövõtulepingut rikkunud, jättes paigaldamata ülerõhuklapi, mille tulemusel purunes gaasikatla tarbevee laadimise plastikdetail ja kostjale tekkis kahju. 12.09.2014 esitas kostja hagejale kahjunõude ning tegi tasaarvestuse avalduse. Maakohus pidi kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Hageja leidis, et tehtud tööde eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna tööd on teostatud, mis nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja hageja lepinguliseks kohustuseks ei olnud ülerõhuklapi paigaldamine. Hageja hinnangul puudus põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja gaasikatla tootja, Viessmann UAB, kinnituse, et kaitseklapp ei kuulu katla tarnekomplekti ja tootja pakub seda lisatarvikuna, mis on kaubandusvõrgus vabalt saadaval. Maakohus hageja väidetega ei nõustunud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Lepingupoolte kohustuseks on hea usu põhimõttest tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid. Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab ettenähtud eesmärgile ja tellija vajadustele. Ventimo OÜ defekteerimisakti kohaselt ei oleks toimunud gaasikatla detailide purunemist, kui oleks paigaldatud kaitseklapp, mis liiga suure surve korral oleks avanenud ja detailide purunemist ei oleks toimunud. 22.07.2014 katla ülevaatuse akti kohaselt ei ole gaasikatel paigaldatud paigaldusjuhendi järgselt, mis nõuab ülerõhuklappi kas lisavarustusena gaasikatlas või seinapealsel torustikul. OÜ Raksit eksperthinnangus leidis ekspert, et olenemata sellest, mis ulatuses olid gaasitööde teostaja käest katla paigaldustööd tellitud, oleks nõuetekohaselt tehtud ülevaatuste ja kontrollkatsetuste pädeva läbiviimise käigus pidanud selguma paigaldise mittevastavus kehtestatud nõuetele, mis antud juhtumil on seotud ühe ohutusseadme puudumisega paigaldatud gaasikatlas. Mittevastavusest oleks tulnud koheselt informeerida tellijat ja mitte lubada ohutusnõuetele mittevastava gaasiseadme kasutamist. Seega isegi olukorras, kus kaitseklapp ei kuulu katla tarnekomplekti ja seda müüakse lisatarvikuna, oleks hageja kohustus olnud kostjat teavitada, et katla ohutuks kasutamiseks tuleks enne katla töölerakendamist paigaldada kaitseklapp. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks hageja kohustus olnud tellijat teavitada juba töövõtulepingu sõlmimisel või hiljemalt paigaldustööde teostamisel, et katla ohutuks kasutamiseks on tootja ette näinud ohutust tagavad seadmed.

Hageja pidi teadlik olema, et katla paigaldusjuhendis oli ette nähtud ülerõhuklapp katla lisavarustusena või kohapeal ehitatuna. Tuvastatud oli, et hageja ülerõhuklappi ei paigaldanud ja vastavat teavet tellijale ei edastanud. Kostja kuludokumentide kohaselt tekkis kostjale kahju 3520 eurot 80 senti. OÜ Raksit ekspert selgitas, et kaitseklapi ülesanne on kaitsta katelt ja sooja tarbevee süsteemi liigsuure rõhu eest, juhtides nimetatud süsteemist sellise olukorra ennetamiseks osa veest kanalisatsiooni. Seega hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel oli otsene põhjuslik seos, kuivõrd kaitseklapi paigaldamise eesmärk ongi sedalaadi kahjude vältimine või minimeerimine ning kostjale kahju tekkimine pidi olema hagejale teavitamiskohustuse rikkumise võimaliku tagajärjena mõistlikult võttes ettenähtav (VÕS § 127 lg-d 1-3). Pooled ei vaielnud selle üle, et kahjujuhtum toimus 25.06.2014. Kostja esitas hagejale kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse 12.09.2014, seega ei saanud kahju hüvitamise nõue aeguda 1.12.2013. Samuti olid täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Tasaarvestuse õigus tekib juhul kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja tõendas kahju tekkimise ja ulatuse ning XXXXXXX XX omanikud loovutasid nõuded hageja vastu kostjale. Tõendamist leidis põhjuslik seos hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel, mistõttu muutus kostjal nõue hageja vastu sissenõutavaks, mille kostja tasaarvestas kehtivalt hageja nõudega tema vastu. Seega ei olnud hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja ei kuulunud rahuldamisele, kuivõrd VÕS § 197 lg 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustasid menetluskulud 1941 eurot 67 senti (ei sisalda käibemaksu). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulus rahuldamisele. Kostja esindaja tasutaotlus vastas asja keerukusele, kantud kulud olid põhjendatud ja vajalikud. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas õigusabi vandeadvokaat. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtus, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 19 h ja 25 min ning see kulus alljärgnevale: hagi analüüsimine ja vastuse koostamine, hageja 2.02.2015 seisukohtade analüüsimine, täiendavate tõendite kogumine ning kostja seisukohtade koostamine. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja kulud õigusabile olid põhjendamatult suured ülepaisutatud ajakulu tõttu. Puudus alus kahelda, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ja asja keerukusega kooskõlas olevaks. Seega olid kostja põhjendatud menetluskulud 1941 eurot 69 senti. Kostja esitas TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja nõue ei kuulunud rahuldamisele, kuivõrd nõue oli kostja töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Hageja on apellatsioonkaebuses enamuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Nii on hageja jätkuvalt tuginenud sellele, et ta ei ole rikkunud töövõtulepingut, sest ülerõhuklapi paigaldamine ei olnud tema kohustuseks ning ta ei vastuta kostjal tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ja jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt hageja kohustused ei piirdunud gaasikatla tarnimise ja ühendamisega, vaid hagejal oli VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt kohustus teavitada kostjat ülerõhuklapi puudumisest ja katlaruumis valitsevast ohust. VÕS § 641 lg 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kohustus paigaldada koos gaasikatlaga ka ülerõhuklapp. Vaidlus puudub, et gaasikatla paigaldusel jäi ülerõhuklapp paigaldamata. Et seetõttu ei vastanud gaasikatla paigaldamine küttegaasi ohutuse seaduse nõuetele, tuvastas maakohus 27.10.2014 aktile tuginedes. Ekslik on apellandi seisukoht, et ekspert AR 27.10.2014 koostatud eksperthinnangut ei võinud tõendina arvestada, kuivõrd akti koostaja ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, lg 2 järgi võib tõendiks olla ka dokumentaalne tõend. Sellest tulenevalt on ekslik apellatsioonkaebuse väide, et tõendina ei saa arvestada AR koostatud akti. Akt oli TsMS § 272 lg 2 kohaselt dokumentaalseks tõendiks, mida kohus sai hinnata TsMS § 232 lg 1 kohaselt koos teiste tõenditega. Eksperthinnangus (I kd, lk 69-70) on märgitud, ülerõhuklapp on vee soojendamisega/soojenemisega seotud kaasaegsete süsteemide lahutamatu ülerõhu vastu ohutust tagav osa ja et hageja poolt oleks pidanud gaasikatla paigaldamine toimuma vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele. Hageja on maakohtus väitnud, et gaasikatla müüja kirjast nähtuvalt ei kuulunud kaitseklapp katla tarnekomplekti ja seega ei vastuta tema gaasikatla küttesüsteemiga mittekohasest liitumisest tekitatud kahju eest. Maakohus hageja väidetega ei arvestanud ja tuginedes ekspert AR arvamusele tuvastas õigesti, et hagejale oleks pidanud nõuetekohaselt tehtud ülevaatuste ja kontrollkatsetuste läbiviimise käigus selguma paigaldise mittevastavus kehtestatud nõuetele, mis antud juhtumil on seotud ühe ohutusseadme puudumisega paigaldatud gaasikatlas. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ta ei viibinud 27.10.2013 gaasikatla küttesüsteemiga ühendamise juures ega saanud juhtida kostja tähelepanu ülerõhuklapi puudumisele. Hageja väide ei ole õige ja on ümberlükatud. Kostja esitatud ehituspäeviku väljavõttest nähtuvalt viibis hageja esindaja 27.09.2013 gaasikatla küttesüsteemiga ühendamise ja käivitamise juures (I kd, lk 89). Et tegemist oli hageja poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumisega, tuvastati 22.07.2014 toimunud katla ülevaatusel ekspertide ja osapoolte esindajate osavõtul, kus koostatud katla ülevaatuse aktist nähtub, et gaasikatel ei olnud paigaldatud paigaldusjuhendi järgselt, mis nõuab ülerõhuklappi lisavarustusena gaasikatlas seinapealsel torustikul (I kd, lk 64-65). Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et isegi olukorras, kus kaitseklapp ei kuulu tarnekomplekti, vaid on lisatarvikuna müüdav, oleks hagejal olnud kohustus kostjat teavitada, et katla ohutuks kasutamiseks tuleks enne katla töölerakendamist paigaldada

kaitseklapp. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja vastutab teavitamata jäetud ohu realiseerumisest tingitud kostjal tekkinud kahju eest. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks hageja kohustus olnud kostjat teavitada kas töövõtulepingu sõlmimisel või hiljemalt paigaldustööde teostamisel, et katla ohutuks kasutamiseks on tootja ette näinud ohutust tagavad seadmed ja et ülerõhuklapp on ohutu paigaldamise üks osa. Samuti oleks pidanud hageja juhtima kostja tähelepanu asjaolule, et ülerõhuklapi paigaldust ei olnud ette nähtud küttesüsteemi väljaehitamise projektis ja et sellisel juhul ei vasta paigaldis nõuetele. Hageja kohustuseks oli kostjal keelata gaasikatla kasutamine ilma ülerõhuklapita ja teavitada paigaldatud gaasiseadme nõuetelevastavuseks vajaminevate toimingute tegemisest. Hageja pidi teadlik olema, et vaidlusaluse katla paigaldusjuhendis oli ette nähtud ülerõhuklapp katla lisavarustusena või kohapeal ehitatuna. Kostja väitel ei olnud ta enne kahjujuhtumit gaasikatla hooldus – ja paigaldamisjuhendis sisalduvatest nõuetest teadlik ja sai nendega tutvuda 2014 suvel, kui hageja esindajad jätsid pärast uue gaasikatla paigaldamist juhendi gaasikatla peale. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 nõuetega ja tuvastanud, et hageja rikkus töövõtulepingut ja ta on vastutav gaasikatla plastikdetaili purunemisest tingitud kahju eest. Apellatsioonkaebuses olevad etteheited tõendite ebaõige hindamise kohta ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus tuvastas ebaõigesti põhjusliku seose hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel. Õige on maakohtu poolt tuvastatu, et plastikdetaili purunemine ja kostjal kahju tekkimine oleks olnud välistatud, kui hageja oleks ülerõhuklapi paigaldanud, kõik vajaminevad kontrolltoimingud läbi viinud ning vastustajat katlaruumis valitsevatest ohtudest teavitanud. Ventimo OÜ 10.07.2014 defekteerimisakti nr 140710 (I kd, lk 42-43) kohaselt ei oleks gaasikatla detailide purunemist toimunud, kui oleks olnud paigaldatud kaitseklapp, mis oleks liiga suure surve korral avanenud. Hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel oli otsene põhjuslik seos, kuivõrd kaitseklapi paigaldamise eesmärk oligi sedalaadi kahjude vältimine või minimeerimine. Eeltoodust tulenevalt oli hageja vastutav kostjal gaasikatla plastikdetaili purunemisest tingitud kahju eest ja tal oli õigus hageja nõue oma kahjunõudega tasaarvestada, mille tulemusena poolte nõuded 3 298 euro 80 sendi ulatuses lõppesid. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna ka maakohtus jäid menetluskulud hageja kanda, tuleb tal kanda mõlema astme menetluskulud. Hageja enda poolt apellatsioonimenetluses kantud kulu 575 eurot jääb tema enda kanda. Kostja esitas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja lepingulise esindaja kaebusega tutvumise, vastuse koostamise ja esitamise ajakulu kokku 7 h 5 min, rahaliselt 839 eurot 99 senti. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, pidades kulusid osaliselt ülepaisutatuks ja nõustudes kulude hüvitamisega 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud apellatsioonimenetluses on põhjendatud kokku 3 h 40 minuti ulatuses. Apellatsioonkaebuse vastuses on kostja tuginenud maakohtu menetluses esitatud seisukohtadele ning kaebuse vastuse põhjendused on kahel lehel.