3.Välja mõista XXXAS-ilt menetluskulud summas 1 941 (üks tuhat üheksasada nelikümmend üks) eurot ja 67 senti XXXOÜ kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXAS-il tasuda XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 941,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 08.12.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja 18.08.2011.a. XXX ehitusobjekti omaniku XXX tellimusel gaasikatla. Gaasikatla paigaldamine toimus vastavalt hinnapakkumisele nr.S-041/11, mis algusest peale ei sisaldanud katlamaja väljaehitamist ja liitumist maja küttesüsteemiga. Hinnapakkumises XXX AS ́i esindaja juhtis tellija tähelepanu sellele, et kui soovitakse saada hinnapakkumist soojasõlme ehitamiseks, siis eelnevalt on vaja Töövõtjale saata kütteprojekt. 30.11.2011.a. tööd olid Tellija poolt töövõtjalt nõuetekohaselt vastuvõetud, mille kohta oli koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr.1. Akti allakirjutamisega kinnitas tellija, et töövõtja (AS XXX) teostas tööd vastavalt tellija soovidele ning oli saavutatud lepingu eesmärk (gaasikatel oli paigaldatud). Tööde üleandmis-vastuvõtu akti allakirjutamise momendist hakkas kehtima 2-aastane nõuete esitamise aeg, mis lõppes 01.12.2013.a. 16.07.2013.a. tellis XXXOÜ esindaja (XXX) XXX AS ́lt hinnapakkumise, kus objekti nimetuseks on XXXgaasikatla ühendus gaasitrassiga. Nimetatud hinnapakkumine samuti ei sisaldanud gaasikatla ühendamist küttesüsteemiga. Hageja (XXXAS) paigaldas Kostja (XXXOÜ) tellimuse alusel XXX ehitusobjektil gaasikatla Vitodens 222-F. Poolte vahel puudus kirjalik leping antud tööde teostamiseks. Hageja paigaldas uue gaasikatla XXX ehitusobjektil tööde maksumusega 3840 eur. Tööde üleandmis-vastuvõtuakt oli allkirjastatud Kostjapoolse märkusega „...käesolevaga kinnitan, et katel on XXX tarnitud ja paigaldatud. Seoses eelmise katla avariiga ei tasu me arvet ennem, kui on selge kas vana katel oli ja uus on paigaldatud vastavalt katla paigalduse nõuetele...”. 12.09.2014.a. saatis Kostja esindaja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots &Co Hagejale kahjunõue ja avaldus taasarvestuseks. Hageja ei nõustunud Kostja arvamusega ning saatis oma kirjaliku vastuse, kus esitas oma positsiooni Kostjale. Kostja omakorda ei nõustunud Hagejaga ning saatis oma 29.10.2014.а. vastuväited. Hageja ei olnud jällegi nõus Kostja järeldustega ning saatis korduvalt 12.11.2014.a.oma kirjaliku arvamuse. Poolte vahel puudub vaidlus tööde tellimuse ja teostamise kohta. Kostja arvamuse kohaselt on uue gaasikatla paigalduse põhjuseks varem paigaldatud katla plastikdetaili purunemine. Oma kahjunõudes rõhutas XXXOÜ esindaja, et „ ... XXXAS rikkus XXX OÜ ́ga sõlmitud töövõtulepingut, kuna ei paigaldanud vajaminevat ülerõhuklappi, ei taganud katla ohutust jne...”. XXXOÜ seisukoht põhineb XXX OÜ defekteerimisaktil nr.140710. Hageja ei ole antud Kostja positsiooniga nõus alljärgnevatel põhjustel: Tööde üleandmis-vastuvõtu akti allakirjutamise momendist hakkas kehtima 2-aastane nõuete esitamise aeg, mis lõppes 01.12.2013.a. XXXOÜ kahjunõude kohaselt: purunes gaasikatla tarbevee laadimise plastikdetail 25.06.2014.a. Seega Tellija nõuete esitamise tähtaeg on juba möödunud. XXX OÜ defekteerimisaktist selgesti näha, et avarii põhjuseks on sooja tarbevee laadimise plastikühenduse purunemine, mis ei ole kuidagi seotud gaasivarustusega antud katlas. Peale seda, defekteerimisaktis nimetatud kaitseklapp paigaldatakse samuti vee- ja küttesüsteemi ehituse käigus. Kaitseklappi paigaldamise asukoht soojussõlmes, läbimõõt ja töö parameetrid määratakse küttevarustuse projektis ning selle paigaldamise eest vastutab küttesüsteemi paigaldamise/ühendamise teostatav isik.
Hageja esitas Kostjale lisaks ka gaasikatla Müüja (XXX) esindaja kirja, millest on selgesti näha, et kaitseklapp ei kuulu katla tarnekomplekti sellel põhjusel, et kaitseklapi rõhk pannakse paika projekteerimisel ja sõltub küttesüsteemist. Lisaks sellele, XXX pakub oma valikust kaitsegruppi komplektis (kaitseklapp, sulgemisventiil, tagasivooliklapp + kontrolltuts, manomeeter) lisatarvikuna, mis ei kuulu katla komplekti ja paigaldatakse külma vee täitetoru peale. XXX ́ile kui ka XXXAS ́ile ei olnud teada millise küttesüsteemi valib ja paigaldab objekti omanik. Lähtudes sellest ei ole AS XXXvastutav gaasikatla küttesüsteemiga mittekohasest liitumisest tekitatud kahju eest. Ei ole lõplikult tõendatud, et gaasikatla rikke tekkimise põhjuseks on paigaldusviga. XXX OÜ defekteerimisaktis kinnitas ekspert, et “... plastikdetaili purunemine võib olla põhjustatud liiga suurest tarbevee survest ...”. Seega eksperdi arvamus on eeldatav, kuid mitte lõplikult kinnitav. Lisaks sellele oma aktis ekspert ise kinnitas, et „ ... kuna defekteerimine toimus ilma katelt objektil nägemata, siis on tagantjärele raske väita kas katla paigaldusel võidi veel vigasid teha või mitte...” Sellest defekteerimisaktist ei saa absoluutse veendumusega teha järeldusi Hageja poolt gaasikatla mittekohase paigalduse kohta. AS XXXesindajad ei olnud kutsutud ehitusobjektile välja hoone XXXküttesüsteemi liitumisel gaasikatlaga. Juhime kohtu tähelepanu ka sellele, et XXXAS ́i poolt tööde teostamisel puudus ehitusobjektil üldse majas küttesüsteem. Avarii ehitusobjektil toimus selle tõttu, et purunes gaasikatla sooja tarbevee laadimise plastikühendus. Peale selle XXX OÜ defekteerimisaktist on näha, et kusagilt ei ole võimalik välja lugeda millise survega tuleb tarbevesi katlasse. Sellest võib teha järelduse, et avarii põhjuseks on gaasikatla mittekohane ühendamine sooja vee trassiga. Kostja tellis objektil ainult gaasikatla paigalduse ja gaasitrassiga ühendamise. Kõik tööd olid tehtud spetsialiseeritud firmaga (AS XXX) eelnevalt koostatud ja kooskõlastatud hinnapakkumise alusel. Seega on AS XXXnõuetekohaselt täitnud oma kohustused. Seega Hageja täitis töövõtulepingu järgsed kohustused ning Kostja võttis Hageja täitmise vastu. Nimetatud asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub, kuivõrd kõik tellimuse esemeks olevad tööd olid üle antud ilma Tellija (Kostja) pretensioonideta. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Hageja arve vastab täies osas tellimuse alusel tehtavatele töödele ning poolte kokkuleppele. Kostja on tasunud Hageja arve osaliselt summas 541,20 eur. Seejuures on jäänud tasumata 3298,80 eur. Seega Kostjal tekkis võlgnevus Hageja ees summas 3298,80 eur. Kõik asjaolud, millistesse Kostja sattus (avarii), on toimunud gaasikatla ebakvaliteetse liitumise tõttu maja küttesüsteemiga, mille eest ei ole Hageja (AS XXX) vastutav. Peale selle, selleks, et süüdistada Hagejat gaasikatla mittenõuetekohases paigaldamises on vaja täpselt kindlaks määrata avarii põhjused. Avarii küsimus on vaieldav ka selle pärast, et ei ole tuvastatud kuidas hoone omanik kasutas süsteemi ning kes ja kuidas teostas gaasikatla küttesüsteemiga liitumistööd ja katla käivitamise. Ei ole ka teada küttesüsteemi vastavusest küttevarustusprojektile ja selle projekti olemasolust. Kostja väited, et kahju on tekkinud AS XXX süül on paljasõnalised ning põhjendamata. Kahju hüvitamise eelduseks on, et AS XXX kuidagi rikkus lepingust tulenevat kohustust, lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning AS XXX on kahju tekitamises süüdi. Hagejal ei ole selge, milline põhjuslik seos on tema tegevuse/tegevusetuse ja XXX OÜ ́le tekitatud kahju vahel. Arvestades kõike ülaltoodut Hageja seisukohal, et Kostja XXX AS ́i vastu esitatud kahjunõue ja avaldus tasaarvestamiseks on põhjendamatu. Seega Hageja paigaldas uue gaasikatla XXX ehitusobjektil tööde maksumusega 3840 eur, Kostja võttis tööd vastu, kuid aga pole selle eest tasunud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja poolt on osaliselt tasutud Hageja arve: nr.20243 summas 541,20 eur. Viivise arvestus algab niisiis arve sissenõutavaks muutumisega so alates 06.08.2014.a. Viivise suuruseks hagi esitamise seisuga on 76,53 eur arvestades, et: alates 06.08.2014 kuni 01.12.2014 oli viivise määr 0,02% päevas ning vastav periood on 116 päeva. Eeltoodu põhjal kujuneb hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis järgmiselt: (3298,80x0,02%x116) = 76,53 eurot. Kuna ei ole teada, millal jõutakse käesolevas asjas lahendi tegemiseni ja millal asub Kostja lahendit täitma, palub Hageja viivise välja mõista TsMS §-s 367 sätestatud viisil. Kostja vastus
2.Kohtule 19.01.2015. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et kuna hageja jättis töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata ning sellest tingituna tekkis kostjale kahju, vastutab hageja tekkinud kahju eest täies ulatuses. 25. juunil 2014.a purunes XXX, Tallinnas asuval ehitusobjektil hageja paigaldatud gaasikatla plastikdetail, millega kaasnes mh veeavarii. 10. juulil 2014.a koostas XXX OÜ defekteerimisakti nr 140710, kus tuvastati, et katlal oli purunenud sooja tarbevee laadimise plastikühendus plaatsoojusvaheti juures. Põhjuste juures märgiti, et soojavee tarbeveel puudus muuhulgas kaitseklapp. 22. juulil 2014.a kogunesid objektil erinevad eksperdid, ehitusjärelevalve teostaja XXX OÜ esindaja, tehnosüsteemide hooldaja, esmase ülevaatusakti tegija XXX OÜ esindaja, kütte- ja veevarustuse ja kanalisatsiooni töövõtja XXXOÜ esindaja ning ka hageja ja kostja esindajad. Kohtumisel vormistati ülevaatuse akt, milles leiti, et gaasikatel ei olnud paigaldatud gaasikatlaga kaasasoleva paigaldusjuhendi järgselt. Paigaldusjuhendis oli ette nähtud, et kas katla lisavarustusena või kohapeal ehitatuna tuleb paigaldada ülerõhuklapp. Eksperdid tõid välja, et ei saa välistada, et plastikdetaili purunemise põhjustas ülerõhuklapi puudumine, kuid pidasid reaalsemaks, et selle purunemine oli tingitud kas tootmisdefektist, mehhaanilisest kahjustusest tehases kokkupanekul või transportimisel. Hageja ja kostja vahel tekkisid lahkarvamused selles, kas selle paigaldamine oli varasemalt hageja kohustuseks. Kostja poolt tellitud eksperdi XXX 27. oktoobri 2014.a eksperthinnangust nähtub, et: ülerõhuklapp on vee soojendamisega/soojenemisega seotud kaasaegsete süsteemide lahutamatu ülerõhu vastu ohutust tagav osa; hageja poolne gaasikatla paigaldamine oleks pidanud toimuma vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele (edaspidi KGOS) ja selle alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrustele nr 32 (17. mai 2003.a määrus „Gaasipaigaldise ja -seadme tehnilise kontrolli teostamise juhud, kord, sagedus ja tähtajad“) ja 99 (05. oktoobri 2009. a määrus „Nõuded gaasipaigaldisele, gaasiseadme paigaldamisele ja gaasipaigaldise ehitamisele“). Vastavalt KGOS § 2 lg-le 5, määruse nr 32 §-le 11 ja määruse nr 99 §-le 26 oli hagejal kohustus viia läbi järgnevad toimingud: gaasiseadme ohutust tagava komplektsuse kontroll; gaasiseadme lekketiheduse kontroll; tootja poolt ettenähtud ohutust tagavate seadmete toimimise kontroll; kontroll, kas gaasiseade toimib tööolukorras ohutult; kontroll, kas gaasiseadme kasutamine on korraldatud viisil, mis tagab ohutuse. Eksperthinnangu lõpposas on selgelt rõhutatud, et olenemata sellest, millises ulatuses olid gaasitööde teostaja käest katla paigaldustööd tellitud, oleks nõuetekohaselt tehtud ülevaatuste ja kontrollkatsetuste pädeva läbiviimise käigus pidanud selguma paigaldise mittevastavus kehtestatud nõuetele, mis antud juhtumil on seotud ühe ohutusseadme (kaitseklapp sooja tarbevee süsteemis) puudumisega paigaldatud gaasikatlas. Mittevastavusest oleks tulnud koheselt informeerida kostjat või tema esindajat ja mitte lubama ohutusnõuetele mittevastava gaasiseadme kasutamist. Poolte vahel oli sõlmitud hagiavalduse p-s 1.4 nimetatud gaasikatla paigaldamise töövõtuleping. Kostja kahjunõude osas kohalduvad VÕS-i töövõtulepingu sätted. VÕS § 641 lg 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja
antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Lähtudes väljatoodud sätetest, kui hagejal oli kohustus paigaldada koos gaasikatlaga ka ülerõhuklapp, vastutab ta ülerõhuklapi paigaldamata jätmisest tingitud kahju eest. Lähtudes VÕS § 641 lg-s 3 toodust, lasus hagejal kohustus teavitada kostjat katlaruumis valitsenud ohtudest. VÕS § 649 järgi võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Järelikult on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist tuginedes nii sellele, et hageja jättis töövõtulepingust tulenevad põhikohustused kohaselt täitmata (ei paigaldanud ülerõhuklappi) kui ka sellele, et hageja jättis kostjat katlaruumis valitsevatest ohtudest teavitamata. Kostja seisukohta toetab siinkohal ka Riigikohtu praktika (lahend nr 3-2-1-180-10, p-d 9 ja 10).1 Hageja on leidnud, et soojavee tarbevee laadimise plastikühenduse purunemine ei olnud gaasitoruga ühendamise osaks ja seega ei saanud omada hageja tehtud paigaldustööga puutumust. Hageja on sealjuures selgitanud, et kuna ülerõhuklapi paigaldamise asukoht soojussõlmes, läbimõõt ja töö parameetrid määratakse küttevarustuse projektis, on selle paigaldamise eest vastutav küttesüsteemi paigaldamise/ühendamist teostav isik. Kostja sellega ei nõustu, sest ülerõhuklapp on gaasikatla ohutu paigaldamise üheks osaks. Seda, et ülerõhuklapi paigaldamine kuulus just gaasikatla paigaldamise hulka toetab ka asjaolu, et ülerõhuklapi paigaldust ei olnud ette nähtud küttesüsteemi väljaehituse (ehk küttevarustuse) projektis. Kusjuures omab tähtsust, et kui hageja tõesti pidas seda viidatud isikute kohustuseks, vaikis ta 27. oktoobril 2013.a toimunud küttesüsteemi ühendamisel (sh küttesüsteemi ühendamisel gaasikatlaga) ega juhtinud tähelepanu sellele, et ülerõhuklapp on paigaldamata. Asjaolu, et hageja võttis osa 27. oktoobril 2013.a küttesüsteemi ühendamisest on tõendatud ehituspäeviku väljavõttega. Seega peab kostja vajalikuks siinkohal välja tuua, et asjakohatu on hageja väide nagu ei oleks teda küttesüsteemi gaasikatlaga ühendamiseks objektile kutsutud. Ülerõhuklapi paigaldus kuulub gaasikatla paigaldustööde, mitte küttesüsteemiga ühendamise tööde hulka, aga isegi, kui hageja arvanuks, et ülerõhuklapi paigaldus on osa küttesüsteemi ühendustöödest, oleks pidanud hageja ülerõhuklapi puudumisest ja selle täiendava hankimise vajadusest kostjat juba gaasikatla paigaldustöödel teavitama. Hageja pidi aru saama, et kostjal kui ka küttesüsteemi ehitajal puudus teave ülerõhuklapi puudumise kohta. Lisaks on hageja väitnud, et tal ei saanud olla kohustust ülerõhuklappi paigaldada, kuna ülerõhuklapp ei kuulunud tarnekomplekti. Kostja sellega ei nõustu, kuna hageja poolt valitud tarnekomplekti sisu ei saa kuidagi määratleda hageja töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja oleks saanud klapi muretseda ka muul viisil, näiteks muretsedes kohapealsest kaubandusvõrgust tootja poolt pakutavale lisavarustusele mõni analoog. Samuti ei saa klapi puudumist õigustada ega põhjendada selgituste abil, mille on saatnud hagejale tootja XXX. Viis, kuidas XXX pakub oma tooteid ning mille alusel neid komplekteerib, ei saa hagejale anda kindlust enda kohustuste puudumise kohta kostja ees. Hageja pidanuks tellima XXX(või ka alternatiivsetelt pakkujatelt) kõik vajamineva, et ta saaks täita töövõtulepingut kohaselt. Teiseks oli hagejal gaasikatla paigaldamisel kohustus veenduda, et gaasikatel oli ohutuks kasutuseks sobivalt paigaldatud. Nagu ka ekspert XXXeksperthinnangus mainitud, oli hagejal õigusnormidest tulenev kohustus veenduda, et gaasikatel oli paigaldatud ohutult, sh kontrollida, et tootja poolt ettenähtud ohutust tagavad seadmed toimivad ning lisaks teha kontroll veendumaks, et gaasiseade ka tööolukorras ohutult toimiks. Ka eelnimetatud kohustused jättis hageja täitmata. Kolmandaks oli hagejal kohustus juhtida VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt kostja tähelepanu kõigile töövõttu mittekuuluvatele tegevustele, mida kostja oleks ise pidanud korraldama ning ka nimetatud teavitamiskohustuse jättis hageja täitmata. Nagu nähtub eksperthinnangust, oleks hageja pidanud kostjat ülerõhuklapi puudumisest ja valitsevast ohust igal juhul teavitama. Hageja kohustuseks oli keelata gaasikatla
kasutamine ilma ülerõhuklapita. Isegi kui hageja kohustused piirdunuks gaasikatla ühendamisega gaasitrassiga, millisel puhul ei saanud hageja ega ka keegi teine veenduda selle vastavusega tööolukorras (sest sel juhul oleksid teostamata mitmed lisatööd näiteks katla veega täitmine ja katla käivitamine, sh oleks jäänud ülerõhuklapp paigaldamata), pidanuks hageja tööd üle andes selgelt kostjat teavitama toimingutest, mis tuleb läbi viia selleks, et tagada paigaldatud gaasiseadme nõuetelevastavus. Teavitamiskohustust puutuvas osas on hageja väitnud, et ei olnud teadlik, millise survega tarbevesi katlasse tuleb. Kostja on aga arvamusel, et ülerõhuklapi vajalikkuse mõistmiseks ei olnud hagejal vajalik teada täpset tarbevee kavandatud survet. Lisaks, juhul kui hageja pidas enne ülerõhuklapi paigaldamist vajalikuks määratleda tarbevee rõhk, oleks hageja pidanud vastava küsimuse selgeks tegema. Lisaks on alusetu väita nagu ei oleks kostja hagejat kahjujuhtumist õigeaegselt teavitanud ega hageja rikkumist piisavalt selgelt kirjeldanud. Kostja on vastavad omapoolsed kohustused täitnud, sealhulgas tellinud küsimuse selgitamiseks ekspertiisi. Hageja tugineb hagis põhijoontes sellele, et kostjal puudus alus hageja tasunõude tasaarvestamiseks kostja kahjunõudega, kuna esiteks ei vastuta hageja kostjal tekkinud kahju eest ning teiseks oli tasaarvestuse hetkel kostja kahjunõue aegunud. Põhjused, miks kostja arvates hageja tekkinud kahju eest vastutab, on juba eelnevalt toodud välja punktis III. Seetõttu on järgnevalt selgitatud vaid seda, miks ei saa kostja kahjunõue aegunud olla. Hageja on leidnud, et kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestuse hetkel lõppenud (aegunud) märkides, et kostja nõuete 2aastane tähtaeg lõppes 01. detsembril 2013.a. Kostjale jääb arusaamatuks, kust tuleneb kostja nõuete 2-aastane tähtaeg ning millele toetudes on hageja arvestanud kostja kahjunõude aegumise alanuks kuupäevast 01. detsember 2011.a. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm, mitte kaks aastat ning TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuna kahjujuhtum leidis aset alles 25. juunil 2014. a, on kahjunõude aegumise algus kuupäevast 01. detsember 2011.a välistatud. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja paigaldas 18.08.2011. a. XXX kinnistu omaniku XXX tellimusel vastavalt hinnapakkumisele nr S-041/11 gaasikatla (I kd tl 18). 30.11.2011.a. võttis tellija XXX tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 1 alusel tööd vastu (I kd tl 19). 16.07.2013.a. tellis XXXOÜ hagejalt hinnapakkumise XXX paigaldatud gaasikatla ühendamiseks gaasitrassiga (I kd tl 20). 30.09.2013. a ühendas hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel XXX ehitusobjektil varasemalt paigaldatud gaasikatla Vitodens 222-F. 25.06.2014. a purunes gaasikatla tarbevee laadimise plastikdetail (I kd tl 24). Hageja paigaldas kostja suulise tellimuse alusel XXX ehitusobjektile uue gaasikatla Vitodens 222-F. Katel ja teostatud tööd anti tellijale üle 15.07.2014. a vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 4 (I kd tl 22). Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve nr 20243 summas 3 840 eurot (I kd tl 21). 5.Hagiavalduse kohaselt on kostja tööd akti nr 4 alusel vastu võtnud, kuid arve 20243 tasunud üksnes osaliselt summas 541,20 eurot (I kd tl 46). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks tööde lõpetamisel ja akti nr 4 allkirjastamisel
15.juulil 2014. a kooskõlas VÕS § 637 lg 4 (tl 21).
6.Kostja ei eita arve tasumata jätmist summas 3 298,80 eurot, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et töövõtja on töövõtulepingut rikkunud jättes paigaldamata ülerõhuklapi, mille tulemusel purunes gaasikatla tarbevee laadimise plastikdetail ning kostjale tekkis kahju (I kd tl 24). 12.09.2014. a esitas kostja hagejale kahjunõude ning tegi tasaarvestuse avalduse (I kd tl 24).
7.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Hageja leiab, et tehtud tööde eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna tööd teostatud, mis nähtub tööde üleandmise- vastuvõtmise aktist ning hageja lepinguliseks kohustuseks ei olnud ülerõhuklapi paigaldamine (II kd tl 11). Hageja hinnangul puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud gaasikatla tootja, XXX, kinnituse selle kohta, et kaitseklapp ei kuulu katla tarnekomplekti ning tootja pakub seda lisatarvikuna, mis on kaubandusvõrgus vabalt saadaval (I kd tl 44, 45).
7.Kohus hageja väidetega ei nõustu. VÕS § 641 lg 4 järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Kohtule on esitatud XXX OÜ defekteerimisakt nr 140710, mille kohaselt ei oleks toimunud gaasikatla detailide purunemist kui oleks paigaldatud kaitseklapp, mis liiga suure surve korral oleks avanenud ning detailide purunemist ei oleks toimunud (I kd tl 42). 22.07.2014. a toimunud katla ülevaatuse akti kohaselt ei ole gaasikatel paigaldatud gaasikatlaga kaasaoleva paigaldusjuhendi järgselt, mis nõuab ülerõhuklappi kas lisavarustusena gaasikatlas endas või seinapealsel torustikul (I kd tl 64). OÜ XXX eksperthinnangus on ekspert leidnud, et olenemata sellest, mis ulatuses olid gaasitööde teostaja käest katla paigaldustööd tellitud, oleks nõuetekohaselt tehtud ülevaatuste ja kontrollkatsetuste pädeva läbiviimise käigus pidanud selguma paigaldise mittevastavus kehtestatud nõuetele, mis antud juhtumil on seotud ühe ohutusseadme (kaitseklapp sooja tarbevee süsteemis) puudumisega paigaldatud gaasikatlas. Mittevastavusest oleks tulnud koheselt informeerida tellijat või tema esindajat ja mitte lubama ohutusnõuetele mittevastava gaasiseadme kasutamist (I kd tl 70). Kohus on seisukohal, et isegi olukorras, kus kaitseklapp ei kuulu katla tarnekomplekti ning seda müüakse lisatarvikuna oleks hageja kohustus olnud kostjat teavitada, et katla ohutuks kasutamiseks tuleks enne katla töölerakendamist paigaldada kaitseklapp. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks hageja kohustus olnud tellijat teavitada juba töövõtulepingu sõlmimisel või hiljemalt paigaldustööde teostamisel, et katla ohutuks kasutamiseks on tootja ette näinud ohutust tagavad seadmed. Hageja pidi teadlik olema, et vaidlusaluse katla paigaldusjuhendis oli ette nähtud ülerõhuklapp katla
lisavarustusena või kohapeal ehitatuna (II kd tl 119). Käesolevas menetluses on tuvastatud, et hageja ülerõhuklappi ei paigaldanud ning vastavat teavet tellijale ei edastanud.
8.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostja on esitanud kohtule kahju tekkimise tõendamiseks kuludokumendid, mille kohaselt tekkis kostjale kahju summas 3 520,80 eurot (II kd tl 23-31). VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. OÜ XXX ekspert XXXon selgitanud, et vaidlusaluse kaitseklapi ülesanne on kaitsta katelt ja sooja tarbevee süsteemi liigsuure rõhu eest juhtides nimetatud süsteemist sellise olukorra ennetamiseks osa veest kanalisatsiooni (I kd tl 69). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos, kuivõrd kaitseklapi paigaldamise eesmärk ongi sedalaadi kahjude vältimine või minimeerimine ning kostjale kahju tekkimine pidi olema hagejale teavitamiskohustuse rikkumise võimaliku tagajärjena mõistlikult võttes ettenähtav.
9.Hageja on leidnud, et kostja poolt teostatud tasaarvestus ei ole kehtiv, kostjal puudub nõue hageja vastu ja XXXsõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue on aegunud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et nõue ei ole aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kahjujuhtum toimus 25.06.2014. a. Kostja esitas hagejale kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse 12.09.2014. a, seega ei saanud kahju hüvitamise nõue aeguda 01.12.2013. a nagu on ekslikult leidnud hageja (I kd tl 5). Kohtu hinnangul on täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Tasaarvestuse õigus tekib juhul kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on kostja tõendanud kahju tekkimise ning ulatuse (II kd tl 23-31), kinnistu XXX omanikud on enda nõuded hageja vastu loovutanud kostjale (II kd tl 32). Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud põhjuslik seos hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel, mistõttu on kohtu hinnangul kostjal sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, mille kostja on kehtivalt tasaarvestanud hageja nõudega kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd VÕS § 197 lg 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle
kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Kostja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 35-36) moodustavad menetluskulud 1 941,67 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja peab kostja esindaja töötundide arvu ülepaisutatuks ning palub jätta taotluse osaliselt rahuldamata.
13.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas õigusabi vandeadvokaat Tambet Toomela. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 19 tundi ja 25 minutit ning see kulus alljärgnevale: hagiavalduse analüüsimine ja sellele vastuse koostamine, hageja 02.02.2015. a seisukohtade analüüsimine, täiendavate tõendite kogumine ning kostja seisukohtade koostamine. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kulud õigusabile on põhjendamatult suured ülepaisutatud ajakulu tõttu. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 941,69 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 941,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.