Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.11.2017 otsus jätta muutmata.
2.YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 03.07.2017 hagi YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks.
2.Hageja ja kostja abiellusid 24.07.2008. Alates jaanuarist 2017 on poolte abieluline kooselu lõppenud ja hageja kolis poolte ühisest elukohast välja. Kostja keeldus abielu lahutamast notari juures või perekonnaseisuametis. Poolte abielu on pöördumatult lõppenud ja puudub võimalus kooselu taastamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Abielulised suhted lõppesid juunis 2017, kuid abielulisi suhteid on võimalik taastada. Kostja nõustus abielu lahutamisega perekonnaseisuametis. Kostja palus mõista menetluskulud 576 eurot hagejalt välja, kuna hageja pöördus alusetult kohtusse. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 21.11.2017 otsusega hagi ja lahutas 24.07.2008 sõlmitud abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
5.Vaidlus puudus selles, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Menetluse kestel nõustus kostja abielu lahutamisega, kuid soovis seda teha perekonnaseisuametis. Abielu säilitamine on võimatu, kuna hageja ei nõustu kostjaga leppima. Ainuüksi kostja soov lahutada perekonnaseisuametis ei ole aluseks jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
7.Kostja taotles lepitusaja andmist, kuid maakohus lahendas taotluse istungil, kus kostja isiklikult ei osalenud ning andis lepitusaja üks kuu. Kostja sai taotluse protokollilise määrusega lahendamisest teada järgmisel istungil ja esitas uue lepitusaja andmise taotluse. Maakohus andis leppimiseks aega üks kuu. Lepitusaeg üks kuu ei ole piisav ja ei täida lepituse tegelikku eesmärki. Kohus jättis mõlemal korral põhjendamata, miks ta ei pidanud mõistlikuks pikema lepitusaja andmist. Maakohus rikkus selgitamise kohustust. Kohus küll rahuldas kostja taotluse osaliselt ja andis lepituseks aega üks kuu, kuid ei selgitanud pooltele, mida tähendab leppimisaeg ja millised on poolte kohustused leppimisajal.
8.Kohus pidas istungi ilma kostja isikliku osavõtuta. Kostja teatas enne istungi toimumist, et ta on haigestunud ja ei saa istungil osaleda ning palus istungi edasi lükata, kuid kohus pidas siiski istungi ilma kostja osavõtuta. Lisaks lahendas kohus sellel istungil kostja lepitusaja andmise taotluse vaid hageja seisukohtadele tuginedes.
9.Maakohus jättis hindamata kostja vastuväited ja asjas tähtsust omavad asjaolud ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et abielu tuleb lahutada. Kostja avaldas 13.11.2017 istungil, et ta on asetatud sundolukorda, millest tulenevalt on ta soovinud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid see ei tähenda kostja soovi abielu lahutada 2(4)
üleüldises mõttes. Abielu lahutamine peab olema kaalutletud otsus. Ka perekonnaseisuametis lahutamise korral ei lahutata abielu kohe.
10.Otsuses ei ole jälgitav, kuidas kohus jõudis järeldusele, et abielu jätkamine on võimatu ja et abielu ei ole võimalik säilitada.
11.Ringkonnakohtule esitatud 13.02.2018 menetlusdokumendis nõustus kostja, et poolte abielu lahutatakse, kuna on selgunud, et hagejal on uus elukaaslane. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kohtumenetluse kestvuse on põhjustanud hageja käitumine. Hageja vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 21.11.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ta ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6.
14.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud menetlusja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esiletoodut seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
16.Kuna hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, siis puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppimisele mõjutada. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Maakohtu antud leppimistähtaeg kokku kaks kuud oli piisav ja mõistlik. Kuna hageja kinnitas menetluse jooksul korduvalt, et tema ei näe leppimise ega kooselu taastamise võimalust, ei eksinud maakohus leppimisaja pikkuse määramisega.
17.Kolleegium nõustub maakohtuga, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu ei ole võimalik säilitada ega pooli lepitada (PKS § 67 lg 1). Kui üks abikaasa on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei ole abielu jätkamine enam võimalik. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle.
18.Apellatsioonimenetluses avaldas kostja, et olukorras, kus on selgunud, et hagejal on uus suhe ja kooselu, tuleb poolte abielu lahutada. Maakohtu 13.11.2017 istungil kinnitas kostja, et on valmis abielu kohtuväliselt lahutama. Seega nõustuvad mõlemad 3(4)
pooled abielu lahutamisega. PKS § 67 lg 1 kohaselt on abielu lahutamise ainsaks eelduseks asjaolu, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kostja on menetluse käigus nõustunud lahutusega, on see eeldus praeguseks ka vaieldamatult täidetud.
19.Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad menetlusosalised põhjustanud oma käitumisega menetluskulusid ning kostja taotlus jätta menetluskulud hageja kanda ei ole põhjendatud. Hagi ei olnud esitatud alusetult, nagu seda väitis kostja. Kuna hageja soovis abielu lahutada ja kostja lahutusega ei nõustunud, oli hagejal õigus pöörduda kohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.