Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
06.07.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-18072
Tsiviilasi
XX avaldus lapsega suhtlemise puudutava lahkheli lahendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja v/adv Peep Rajavere
korra
täitmist
Puudutatud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Ene Ahas Eestkosteasutused Saue vald vallavalitsuse Haapsalu linn linnavalitsuse kaudu Menetluse liik
kaudu,
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada. Asjaolud ja avaldus
1.29.11.2016 esitas avaldaja (lapse isa) maakohtule avalduse puudutatud isikuga I (laps) suhtlemise korra täitmist puudutava lahkheli lahendamiseks. Avaldaja palub muuta suhtluskorda, piirata lapse ema hooldusõigust lapse suhtes ja määrata, et kui lapse ema
rikub suhtluskorda või takistab selle täitmist, võib avaldaja esitada suhtluskorra sundtäitmiseks kohtutäiturile, kel oleks õigus määrata lapse emale sunniraha 200 eurot.
2.Harju Maakohtu 19.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11250 kinnitati avaldaja ja lapse suhtlemiskord järgmiselt: 1.1 Kuni 01.07.2016 on isal õigus lapsega iseseisvalt kohtuda iga kuu paaritutel täisnädala nädalavahetustel laupäeviti kella 09:00-st kuni 18:30-ni. Alates 01.07.2016 on isal õigus lapsega iseseisvalt kohtuda iga kuu esimese täisnädala nädalavahetusel laupäeval kella 09.00-st kuni kella 18.30-ni ja iga kolmanda täisnädala nädalavahetuse laupäeval kella 09:00-st kuni pühapäeva kella 18:30ni; 1.2 Kui laps saab 3-aastaseks (13.03.2017), on isal õigus olla iseseisvalt lapsega kuu esimesel ja kolmandal täisnädala nädalavahetusel (üle nädala) reedel kella 18:00-st kuni pühapäeva kella 18:30-ni; 1.3 Isa võtab lapse ema elukohast ning toob ta ema juurde tagasi selliselt, et lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub kolmandate isikute juuresolekuta lapse ema elukohaks oleva maja ees. Lapse elukohaks loetakse ema elukohta. Lapse isa teavitab oma saabumisest lapse ema ette kas telefoni või SMS-i teel; 1.4 Isal on õigus osaleda lasteaia poolt korraldatavatel üritustel; 1.5 Vanemal, kelle juures laps parasjagu suhtluskorra järgselt ei viibi, on õigus lapsega kohtuda lapse sünnipäeval kolm tundi väljaspool lapse uneaega ja vanem teatab kohtumise soovist ja ajast ette 3 päeva; 1.6 Alates detsembrist 2017 veedab laps emaga paaritutel aastatel 23.-25. detsember. Paarisaastatel on laps sel ajal isaga. Isa võtab lapse 23. detsembril kell 18:00 ja ema läheb lapsele järgi isa elukohta Haapsalu, XXX 25. detsembril 12:00. Paaritutel aastatel (mh 31.12.2017) veedab laps isaga ja isa toob lapse ema juurde koju tagasi hiljemalt uue aasta 1. jaanuaril kella 12-ks (mh 01.01.2018) ning paarisaastatel on laps emaga aastavahetuseti (31.12.2018-01.01.2019); 1.7 Alates juunist 2017 veedab laps paaritutel aastatel 23. ja 24. juuni isaga ja paaris aastatel on laps emaga. Isal on õigus võtta laps 22. juuni õhtul kell 18:00. Ema läheb lapsele järgi isa elukohta 24. juuni õhtul 17:00. Isa elukoht on XXX; 1.8 Punktides 1.5-1.7 nimetatud perioodil ei kehti tavapärane suhtluskord; 1.9 Alates lapse 3-aastaseks saamisest on isal õigus kord aastas veeta oma suvepuhkusel üks nädal (7 päeva) iseseisvalt lapsega, mh minna lapsega reisile; 1.10 Alates lapse 4-aastaseks saamisest on isal õigus kaks korda aastas veeta oma suvepuhkusel üks nädal (2x7 päeva, mitte järjestikused nädalad) iseseisvalt lapsega. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel isa võtab lapse ema elukohast puhkuse esimesel päeval kell 09:00 ja toob lapse tagasi puhkuse seitsmendal päeval kella 18:30-ks lapse elukohta ema juures; 1.11 Lapsega reisile minekust teavitatakse teist vanemat ette vähemalt 14 päeva; 1.12 Vanemad teatavad teineteisele oma puhkusegraafiku ja lapsega koos veeta soovitava aja jooksva aasta 31. märtsiks; 1.13 Lapse vanematel tuleb lapsega suhtlemisel arvestada järgmiste nõuetega: Lapsevanem, kelle juures laps viibib, ei tohi takistada teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast; Lapsega seotud olulistest sündmustest/probleemidest peab vanem teatama teisele vanemale telefoni/sms teel esimesel võimalusel; Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta;
Lapsevanemad peavad suhtuma teineteise seisukohtadesse lapse huvidest lähtuvalt ning arvestama teineteise võrdseid õigusi ja kohustusi; Kumbki vanem ja tema sugulased (lähedased) ei tohi halvustada lapse kuuldes (sh telefonikõned lapse kuuldes) teist vanemat ega õõnestada teise vanema autoriteeti; Vanematevaheline suhtlus, mis puudutab suhtlemiskorraga seotud teateid või kokkuleppeid, peab toimuma taasesitamist võimaldavas vormis; 1.14 Vanematel on õigus alati leppida kokku teisiti, lähtudes eelkõige lapse huvist ja heaolust ning heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades teise vanema soove, võimalusi ning tekkinud asjaolusid, nagu näiteks laste vanavanemate sünnipäevad jne mõlema vanema poolsete lähedaste sugulaste ning lähikondlaste (elukaaslane, elukaaslase lapsed) tähtpäevadel; 1.15 Elukohana mõistavad pooled korteriomandit või kinnistul asuvat hoonet, millises CC elab koos lapsega; 1.16 Kui laps haigestub, teavitatakse sellest koheselt teist vanemat ning lapse ravi toimub lapse kodus ema juures. Juhul kui laps haigestub isa juures, on emal õigus koheselt lapsega kohtuda ning laps transporditakse esimesel võimalusel (kui lapse tervis seda võimaldab) koju ema juurde, kes korraldab edasise ravi. Samuti on lapse isal õigus külastada last tema haiguse ajal. Lapse terviseküsimustes teeb ennekõike otsused lapsega koos elav vanem (ema), informeerides olulistest asjaoludest teist vanemat esimesel võimalusel; 1.17 Käesolev suhtluskord kehtib lapse kooliminekuni.
3.Lapse ema rikub suhtluskorda, kuritarvitab vanemlikke õigusi, takistab isa ja lapse suhtlemist ning kahjustab nende hingelist sidet, ei tee koostööd isaga ega eestkosteasutustega suhtlemiskorras ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Osa suhtluskordadest on jäänud ema tõttu toimumata. Ema on toonud ettekäändeks lapse haiguse, kuid ei ole nõustunud suhtluskordi asendama.
4.Lapse ema rikub suhtluskorra punkti 1.1. Kompromissi kinnitamise määruse tegemisest praeguseni on ära jäänud üle poolte graafikujärgsetest suhtluskordadest. Lapse ema kuritarvitab suhtluskorra punktist 1.16 tulevat õigust, et last ravitakse kodus, sõltumata sellest, et lapse haigus ei takistaks suhtluskorra toimumist ja selle toimumine ei halvendaks lapse tervist. Lapse isa on emale korduvalt avaldanud, et kui laps on nii haige, et teda ei saa viia lastehoidu, kuid ema ei saa või ei taha võtta hoolduslehte ja jääda lapse tervenemiseni koju last hooldama, on isa valmis võtma lapse haiguse ajaks hoolduslehe ja võtma lapse kuni tervenemiseni enda juurde hooldada. Vanemate konfliktseid suhteid arvestades ei ole mõistlik ega lapse huvides ema pakutud võimalus külastada last kodus ema ja tema elukaaslase juuresolekul. Lapse isa on teinud korduvalt ettepanekuid haiguse tõttu ärajäänud suhtluskordade asendamiseks, kuid ema on sellest keeldunud, viidates, et kompromiss ei näe seda ette. Kohtumiste asendamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka perenõustaja MR. Avaldaja hinnangul kasutab lapse ema kompromissist tulenevaid õigusi pahatahtlikult ning kahjustab lapse heaolu lapse isale kättemaksuks. Arvestades eeltoodut tuleks suhtluskorra punkti 1.16 muuta selliselt, et punktis 1.1 (1.2) sätestatud isa ja lapse suhtluskord isa juures jääb lapse haiguse tõttu ära üksnes siis, kui lapse haiguse ja hooldusvajaduse on määranud arst, lapse ema ei anna nõusolekut lapse hooldamiseks isa juures ja lapse emale on visiidi tulemusena avatud ja hiljem ka suletud hooldusleht, mis tähendab, et ema on haiget last tõepoolest ise kodus hooldanud. Samuti tuleb
suhtluskorda täiendada punktiga, et lapse tervisest või emast tingitud ärajäänud kohtumised asendatakse ühe kuu jooksul.
5.Samuti rikub lapse ema kompromissi punkti 1.13 alapunkti 5, õõnestades lapse isa autoriteeti ja staatust vanemana. See väljendub selles, et avaldaja rolli lapse isana vähendatakse ja lapse suhtes hooldusõiguslikuna esitletakse ema elukaaslast (nii lapsele kui nt lasteaiatöötajatele). Samuti on lapse ema võtnud elukaaslase kaasa last puudutavatele ümarlaudadele.
6.Sarnaselt ärajäänud kohtumiste asendamisest keeldumisele on lapse ema ka muudel juhtudel kasutanud kompromissist tulenevaid õigusi pahatahtlikult ning on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud isa poolt kompromissi punkti 1.14 alusel taotletavast erakorralisest suhtluskorrast.
7.Suhtluskorra rikkumised ei ole jäänud aasta jooksul harvemaks. Avaldaja sõlmis 19.11.2015 kompromissi suures osas lootuses, et lapse ema saab oma kibestumusest üle ning kompromissis sätestamata küsimusi (ärajäänud suhtluskordade asendamine, ühekordsed korravälised suhtlused jms) on võimalik jooksvalt lahendada kompromissi punkti 1.14 alusel. Praeguseks on selgunud, et kompromissi punkt 1.14 ei tööta ja avaldaja suhtlusõigus lapsega on jätkuvalt oluliselt häiritud. Kompromissi punkt 1.14 eeldab vanemate vastastikuseid konstruktiivseid suhteid ja lapse huvide esiplaanile tõstmist. Lapse ema käitumine näitab, et ta kasutab suhtluskorra täitmist tüli norimiseks ja avaldaja paika panemiseks, jättes tähelepanuta, et selle juures saab kõige rohkem haiget laps. Avaldaja on pöördunud seoses suhtluskorra rikkumisega eestkosteorgani poole, paludes nende vahendust ja lepitust, kuid lapse ema on kohaliku omavalitsusega sisuliselt koostööst loobunud.
8.Eeltoodust tulenevalt palus lapse isa viia suhtluskorda sisse järgmised muudatused: 1) muuta suhtluskorra punkte 1.1 ja 1.2,. nähes ette, et isa suhtluskord on igal paaritul nädalavahetusel, jättes välja „kuu paaritu täisnädala”. Sellisel juhul on tagatud, et isa ja lapse suhtluskord on garanteeritult igal teisel nädalavahetusel. Praegusel juhul, kui iga kuu alustatakse arvepidamist paaris- või paaritu nädalavahetus uuesti, ning arvesse läheb alles paaritu täisnädal, jääb teinekord kahe suhtluskorra vahele mitte üks, vaid kaks või kolm nädalavahetust ja seda võimalust ei pidanud pooled kompromissi sõlmides silmas; 2) laps on isaga nii hästi kohanenud ja isa on lapse eest hoolitsemises vilunud, et punktis 1.2 kirjeldatud suhtluskorda, mille järgi on laps isa juures reede õhtupoolikust pühapäeva õhtupoolikuni, selliselt, et laps tuuakse isa juurde reedel kell 16.30 lasteaiast, tuleks kohaldada alates 01.07.2016. Lapse ja isa vaimset valmisolekut ja küpsust pikkadeks suhtluskordadeks on esile tõstnud ka perenõustaja MR 23.09.2016 arvamuses; 3) muuta suhtluskorra punkti 1.3 selliselt, et lapse sõidutamise koormus isaga suhtlemiskordadel jaguneks sarnaselt jõulude ja jaanipäevaga (punktid 1.6 ja 1.7) võrdselt, et vanemad sõidutavad last isa suhtluskordadel selliselt, et isa toob lapse reede õhtuti Haapsallu enda juurde ja ema läheb lapsele pühapäeva õhtupoolikul Haapsallu, isa elukohaks oleva elamu XXX, Haapsalus kõrvale tänavale järgi. Isa soovib, et tal oleks õigus võtta laps enda juurde reede õhtul kell 16.30 mitte ema elukohast, vaid lasteaiast, kui laps on sel päeval lasteaias; 4) punkti 1.4 tuleb täiendada, et lisaks isale võivad lasteaia üritustel osaleda lapse isapoolsed lähedased ning et isal on õigus saada lasteaiast lapse käekäiku puudutavat infot ja võtta laps lasteaiast ära enda suhtluskordade alguses; 5) suhtluskorda tuleb täiendada punktiga 1.8, et isadepäeva nädalavahetusel on laps isaga ja emadepäeva nädalavahetusel
emaga, sõltumata sellest, kumma vanemaga peaks laps suhtlema graafiku järgi; 6) suhtluskorra punkti 1.16 tuleb muuta ja näha ette, et lapse ja isa suhtluskord jäetakse lapse haiguse tõttu ära juhul, kui lapse haiguse on diagnoosinud arst, ema ei ole nõus haige lapse hooldamisega isa poolt isa elukohas ning ema on lapse hooldamiseks võtnud ja lõpetanud hoolduslehe; 7) suhtluskorda täiendatakse punktiga 1.17, mille kohaselt lapse tervisest või emast tingitud põhjusel ärajäänud suhtluskorrad asendatakse ühe kuu jooksul alates suhtluskorra ärajäämisest.
9.Samuti palus avaldaja piirata lapse ema isikuhooldusõigust lapse suhtes, et ta ei volitaks kolmandaid, hooldusõiguseta isikuid, lapse eest hoolitsema, sh nt last haiguse ajal kodus hooldama või kasvõi lasteaiast ära tooma, ilma hädavajaduseta, olukorras, kus lapse eest saaks hoolitseda tema ise või lapse isa. Mõistlik on soodustada lapse ja isa suhtlemist ja olukordades, kus lapse ema ei saa mingil põhjusel lapse eest isiklikult hoolitseda, pakkuda seda võimalust esmalt avaldajale ning kaasata kolmandad isikud üksnes juhul, kui vanemad ei suuda olukorda lahendada. Avaldaja palus määrata, et kui lapse ema rikub suhtluskorda või takistab selle täitmist, võib avaldaja esitada suhtluskorra täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 alusel sundtäitmiseks kohtutäiturile, kel on õigus määrata TMS § 183 alusel lapse emale sunniraha.
10.06.01.2017 seisukohas leidis avaldaja, et uus, kohtu määratav perelepitus ei ole vajalik ega põhjendatud. Alles 2016.a teisel poolel toimus perelepitus, mis osutus võimatuks ja lõppes lapse ema kaebuse tõttu. Põhjendatud ei ole ka lapsele erieestkostja määramine.
11.20.10.2017 seisukohas ei nõustunud avaldaja lapse ema esitatud suhtluskorraga. Lapse ema seisukohad
12.Lapse ema leidis, et avaldus on oma sisult suhtluskorra muutmise nõue, seega ei ole lepitusmenetlus kohane õiguskaitsevahend. Kui tegemist oleks suhtluskorra muutmise avaldusega, puudub alus alles aasta tagasi kinnitatud suhtluskorra muutmiseks. Õiged ei ole väited, et lapse ema rikub kompromissiga kinnitatud suhtluskorda, kuritarvitab oma õigusi ning takistab isa ja lapse suhtlemist. Lapse isa ei ole kasutanud täies mahus olemasoleva suhtluskorra alusel lapsega suhtlemise ja kohtumise võimalusi. Ema leidis, et esmalt tuleks lapse isa suunata eraldiseisvalt perenõustamisse, mis loob pinnase kohtuvälise perelepituse jätkamiseks, mis katkes lapse isa ühepoolsel otsusel. Perelepitusest võib kasu olla ning ema on selles valmis osalema. Juhul, kui kohtu- ja kohtuväline lepitus ebaõnnestub ning lapse isa jääb avalduse juurde, siis tõusetub lapse huvidest lähtuvalt päevakorda erieestkostja määramine.
13.16.10.2017 seisukohas leidis ema, et kuna vanemate omavaheline suhtlus ei toimi, on põhjendatud olemasoleva suhtluskorra veelgi üksikasjalikum täpsustamine erimeelsusi tekitanud küsimustes. Lapse ema esitas omapoolsed vastavad ettepanekud.
14.30.01.2018 esitas lapse ema ülevaate suhtluskorra täitmisest ja taotluse vanemate omavahelise suhtluse parandamiseks kohustada vanemaid (teha ettekirjutus) perelepitusega jätkama tihedusega vähemalt 4 korda kuus ja kohustada vanemaid ühiselt osa võtma programmist „Dialoog laste nimel“. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht
15.Lapsele määratud esindaja leidis, et kokkulepitud suhtluskorda tuleb täita ja sellest kinni pidada. Esindaja on vanematega puutunud kokku ka varasemas menetluses (tsiviilasi nr 2-15-11250). Vanemad ei ole oma tõekspidamistelt teineteisele lähenenud, erimeelsused ja erinevad arusaamad jätkuvad. Varasemalt määratud suhtlemiskord on väga detailne ja üksikasjalik. Esindaja nõustus lapse emaga, et vanematel tuleb läbida perelepitus. Seejärel on võimalik anda üksikasjalikum seisukoht. Kui lepitusest abi ei ole, ei ole välistatud, et suhtlemiskorda tuleb muuta lihtsamaks, selgemaks, üheselt arusaadavamaks ja seeläbi kergemini täidetavaks. Eestkosteasutuste seisukohad
16.Saue Vallavalitsus leidis, et avaldaja on esitanud rea tõendeid, et lapse ema ei ole huvitatud isaga koostööst ja kompromissist ning teeb takistusi lapse suhtlemisel isaga, seega on põhjendatud avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks ja suhtluskorra kohtulikuks kindlaksmääramiseks. Avaldaja väljapakutud suhtluskord on mõistlik ja vastab lapse huvidele. Põhjendatud ei ole isa ja lapse kohtumised ema ja lapse ühises kodus. 07.02.2018 ärakuulamisel leidis eestkosteasutus, et perelepitus oleks oluline, vanemate omavaheline suhtlus on pingeline ning sellises olukorras ei ole võimalik kohtulikku kokkulepet saavutada.
17.Haapsalu Linnavalitsus leidis, et suhtluskorra kindlaksmääramine on lapse huvides. Mõistlik ei ole lapsega kohtumine lapse kodus, kuna lapse emale lisaks viibib kodus ka ema elukaaslane ning kohtumisel valitseks pingeline õhkkond. 07.02.2018 ärakuulamisel leidis eestkosteasutus, et ilmselt ei ole võimalik kohtuvälises perelepituses saavutada kokkulepet, millega kohtumenetlus lõpetada. Menetluse käik
18.09.01.2017 ärakuulamisel otsustas kohus, et vanematel tuleb läbida perelepitus. 11.01.2017 määrusega kohustas kohus lapse vanemaid läbima perelepituse (mediatsioonimenetluse) ning peatas menetluse kuni perelepituse läbimiseni.
19.27.09.2017 määrusega uuendas kohus avaldaja 18.09.2017 taotluse alusel menetluse, kuna peatamise alus on ära langenud. Avaldaja tõi esile, et kohtu määratud perelepituses kokkulepete sõlmimine on lepituse senist käiku arvestades ülimalt ebatõenäoline, samuti on perelepitaja olnud menetluses liiga passiivne ega väljenda vaidlusküsimustes enda arvamust, mis ei soodusta küsimuste lahenemist. Esimese astme kohtu määrus
20.19.02.2018 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt, tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning rakendas XX ja CC suhtes sunnivahendit: kohustas lapse isa ja ema osalema lepitusseaduses (LepS) sätestatud lepitusmenetluses alates määruse jõustumisest ühe kuu möödumisest kuni määruse jõustumisest kolme kuu möödumiseni. Kohus jättis lapsele riigi õigusabi osutamise kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
21.Kohus märkis, et avaldus tuleb rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lõike 7 punkti 1 ning perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 123 lõike 1 alusel. Kohus viitas TsMS § 229 lõikele 2.
22.Harju Maakohtu 19.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11250 on tõendatud, et poolte vahel on kokku lepitud suhtluskord. Kohtus ei saavutatud suhtlemise
korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet, samuti keeldus avaldaja perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast. Eeltoodust tulenevalt tuleb lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks ja teha TsMS § 563 lõikes 7 sätestatud määrus.
23.Menetlusosaliste ja eestkosteasutuste seletused kinnitavad, et suhtluskorra täitmist puudutav lahkheli tuleneb vanemate omavahelise suhtluse probleemist. Kehtivast suhtluskorrast, aga samuti avaldaja taotletavate muudatustega suhtlemiskorrast tuleneb, et selle täitmiseks peavad vanemad omavahel suhtlema. Lapse ema seletusega on tõendatud, et varasemas perelepituses osalemine ei jõudnud sisulise ammendumiseni. LepS-s sätestatud lepitusmenetluses saab lepitaja toetada vanemate omavahelist suhtlust (§ 1 lõige 2) ja aidata vanematel õppida parandama omavahelist suhtlust. Lapse huvides on, et vanemad suhtleksid omavahel vähem probleemselt. Juhul kui osa lahkheli põhjustest on seotud elatise vaidluse või muude erimeelsustega, on lepitusmenetluses soovi korral võimalik leida lahendust ka tervikuna. Kohus nõustub lapse ema, Saue Vallavalitsuse ja lapse esindaja seisukohaga, mille kohaselt vanemad tuleb suunata lepitusse.
24.Antud juhul ei ole põhjendatud piirata lapse ema õigusi lapse suhtes ega rakendada täiendava sunnivahendina suhtlemiskorra täitmise tagamiseks sunniraha määramise õigust täitemenetluses. Väide, nagu lapse ema oleks suhtluskorda süstemaatiliselt rikkunud, ei ole leidnud tõendamist. Lapse isa esile toodud asjaolude kohaselt on kohtumised ära jäänud lapse haigestumise tõttu. Suhtluskorra punktist 1.6 ei tulene, et nimetatud punkt käsitleks üksnes raskeid haigusjuhtumeid. Punktist 1.6 tuleneb, et nimetatud punkt käsitleb mh ka kergeid haigusjuhtumeid.
25.Põhjendatud ei ole ka suhtluskorda muuta. Suhtluskorra aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord ei ole oluliselt muutunud (TsMS § 480 lõige 1), mistõttu puudub alus teha põhimõttelisi muudatusi. Suhtluskorra määrus on resolutsioonilt selge ja täidetav. Suhtluskorra määrus ei ole mitmeti tõlgendatav. Puudub alus seisukohaks, nagu suhtluskorras oleks õiguslikke puudusi. Asjaolu, et laps võib haigestuda, oli suhtluskorra kokkuleppe sõlmimisel ja kinnitamisel teada ning vanemad avaldasid tahet suhtluskorra kokkuleppe sõlmimiseks asenduskohtumisteta. Väide, nagu lapse ema oleks esitanud lapse haigestumise kohta ebaõigeid väiteid, ei ole leidnud tõendamist. Avaldajal on lapse haigestumise korral õigus nõuda haigestumist kinnitavaid dokumente. Tervishoiuteenuse osutaja kohustuste rikkumist ei saa eeldada.
26.Põhjendatud ei ole muuta suhtluskorda üksikasjalikumaks, arvestades, et avaldaja on sellele vastu. Ka lapse esindaja ei pea seda mõistlikuks. Veelgi üksikasjalikumalt suhtluskorra täpsustamine ei välistaks vanemate vaheliste lahkhelide tekkimist, mis tulenevad omavahelistest suhtlemisprobleemidest suhtluskorra täitmisel. Vanemate omavaheliste teadete edastamise, lapsega telefonivestluste korraldamise kohustus ja muude tingimuste täitmine eeldab sellegipoolest vanemate omavahelist suhtlust. Antud juhul ei ole põhjendatud muuta suhtluskorda ka vähem üksikasjalikuks. Sel juhul suureneb võimalus suhtluskorra tingimuste erinevaks õiguslikuks tõlgendamiseks vanemate poolt. Lapse huvides on, et kokkulepitud suhtluskorda tuleb täita ja sellest kinni pidada.
27.Lapse ema viidatud allikast www.dialooglastenimel.ee kogutud asjaolude kohaselt on programmis „Dialoog laste nimel“ osalemise maksumus 200 eurot ühe vanema kohta.
Arvestades programmis osalemise eeldatavaid kulusid, ei ole põhjendatud kohustada vanemaid osalema nimetatud programmis.
28.Lepitusmenetluse minimaalseks kestuseks on põhjendatud määrata kaks kuud, arvestades vanemate omavahelise suhtlemise asjaolusid. Lepitaja leidmiseks ja muudeks lepitusmenetluse ettevalmistusteks on piisav üks kuu. Määruskaebus
29.05.03.2018 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 osas tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega teha Harju Maakohtu 19.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11250 kehtestatud suhtlemiskorda avalduses nimetatud muudatused ja kehtestada uus suhtluskord. Kohus tunnistas õigesti lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuid tuvastas ebaõigesti mitmed asja lahendamiseks, sh TsMS § 563 lõikes 7 nimetatud meetme valikuks vajalikud asjaolud.
30.Kohus on ebaõigesti tuvastanud eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukoha, et vanemad tuleb suunata lepitusse. Need seisukohad olid antud enne kohtu poolt perelepituse määramist 2017.a jaanuaris. Kohus tegi kaevatava määruse aga uues olukorras, kus perelepitus oli juba nurjunud. Selles muutunud olukorras tulnuks arvestada lapse esindaja seisukohta, et suhtlemiskord on väga detailne ja üksikasjalik ning ei ole välistatud, et suhtlemiskorda tuleb muuta lihtsamaks, selgemaks, üheselt arusaadavamaks ja seeläbi kergemini täidetavaks.
31.Kohus on lapse ema seletuse alusel ebaõigesti tuvastanud, et varasemas perelepituses osalemine ei jõudnud sisulise ammendumiseni. See seletus oli vale ja perelepitus oli ammendunud lapse ema enese käitumise tõttu. Avaldaja loobus perelepituses osalemisest alles siis, kui ta veendus selle täielikus tulutuses ja lootusetuses, kui vanemate ettepanekute arutamine ei viinud poolte leppimiseni, platvormide lähenemiseni ega kokkulepete sõlmimiseni.
32.Et lapse ema ei soovinud ega soovi sisulist ja tegelikku leppimist, tõendab asjaolu, et ta ei ole alates suhtluskorra kehtestamisest varsti juba 2,5a jooksul olnud nõus mitte ühegi täiendava suhtlemiskorraga või suhtlemiskorra muutmisega kehtiva suhtluskorra punkti 14 alusel.
33.Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et lapse ema ei ole rikkunud suhtluskorra punkti 16, mis näeb ette, et lapse haigestumisel suhtluskorda ei toimu. Avalduse esitamise hetkeks oli 20-st toimuma pidanud üleöö suhtluskorrast toimunud vaid 9 ehk vähem kui pooled. Ärajäänud 11 suhtluskorrast 2 jäid ära lapse isast tingitud põhjustel ning ülejäänud 9 suhtluskorda jäid ära lapse tervise tõttu. Samas, neist 9 korrast vaid kahel käis laps arsti juures ja 7 korral oli haigus nii kerge, et last ei olnud vaja arstile ette näidata. Lapse haigused on olnud nii kerged, et lapse ema ei ole jäänud last koju hooldama. Kohus on tõlgendanud kokkuleppe punkti 16 liiga formaalselt. Lapse haigus saab olla põhjuseks suhtluskorra ärajätmisele juhul, kui selle suhtluskorra tõttu haigus süveneks või kui see kahjustaks lapse ravi. Kui lapse tervis võimaldab elukohas isaga õues jalutamist ja mänguväljakul käimist, mida ema on isale pakkunud, siis võimaldab lapse tervis lapse transporti isa juurde sõiduautoga ilma, et see kahjustaks tervist või ravi. Kui laps on kergelt tõbine ja teda ei ole vaja arstile ette näidata ning ema ei pea haiget last koju põetama jääma, siis ei ole tegemist haigusega, mis takistaks
suhtluskorra toimumist. Avaldaja soovib osaleda lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises, sh kui laps on haige. Avaldaja leiab jätkuvalt, et lapse ema on kuritarvitanud kompromissi punktist 16 tulenevat õigust ja sellega takistanud suhtlusõiguse kasutamist.
34.Kohus on jätnud hindamata avaldaja 05.02.2018 ja 22.01.2018 menetlusdokumentides esitatud etteheited muudele suhtluskorra rikkumistele. Suhtluskorra punktidest 1.4 ja 1.13 tuleneb ema kohustus teavitada lapse isa lasteaias toimuvatest üritustest. Kuigi lapse ema on väitnud kohtule, et ta edastab isale kogu vajaliku info, see siiski nii ei ole. Kohus ei ole määruses avaldaja neid etteheiteid ja nende põhistamiseks esitatud tõendeid analüüsinud. Lapse ema edastab isale infot puudulikult ja moonutatult, mis seab ohtu lapse üritustel osalemise võimaluse.
35.Kohus on sunnimeetme valikul rikkunud menetlusnormi ja valinud sellise sunnivahendi, mida TsMS §-st 563 tulenevalt lepitusmenetluse ebaõnnestumisel valida ei saa. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-10 (punkt 30) selgitanud, et kohus saab suhtluskorra määramise asjas TsMS § 4 lõike 4 ja LepS § 11 lõike 1 järgi saata menetlusosalised vaidluse kokkuleppel lahendamiseks kohtuvälise lepitaja juurde, kuid sama lahendi punktis 31 on kohus selgitanud, et TsMS § 4 lõike 4 alusel ei saa menetlusosalisi saata kohtuvälisesse lepitusmenetlusse juhul, kui vanem ei täida suhtlemist korraldavat kohtumäärust ja selle tõttu on vähemalt ühe vanema avalduse alusel algatatud TsMS § 563 alusel kohtulik lepitusmenetlus. Kohus on määranud LepS-s ettenähtud lepitusmenetluse, et sellega parandada vanemate isiklikke suhteid. Isiklike suhete parandamine ei ole LepS-s ettenähtud lepitusmenetluse ülesanne. Seega on kohus määranud lepitusmenetluse LepS-s mitte ettenähtud eesmärgil. Antud juhul on kohtu valitud meede suhtluskorra rikkumise kõrvaldamiseks ka ilmselt ebapiisav. Kaevatava määruse tegemise ajaks oli ebaõnnestunud sisuliselt kolm lepitust: kohtueelne lepitusmenetlus perelepitaja MR juures, kohtu poolt käesolevas asjas määratud perelepitus perelepitaja HN juures ja kohtu poolt istungil läbiviidud lepitamine ning poolte kompromissile juhtimine. Sellises olukorras ei lahenda menetlusosaliste kohtuvälisesse perelepitusse saatmine suhtluskorra täitmisel tekkivaid probleeme ega kõrvalda suhtluskorra rikkumist.
36.Põhjendamatu on kohtu seisukoht suhtluskorra muutmata jätmisel. Kohtu viidatud asjaolud ei välista suhtluskorra muutmist ja kohus on neil põhjendustel suhtluskorra muutmisest keeldumisel kohaldanud ebaõigesti TsMS § 563 lõike 7 punktis 2 sätestatut. Suhtluskorra muutmiseks lepitusmenetluses piisab tuvastusest, et vanem on rikkunud suhtlemist korraldavat määrust või raskendanud selle täitmist ning et sarnase rikkumise on tulevikus võimalik ära hoida suhtluskorra muutmisega. Antud juhul seonduks vajalikud muudatused eelkõige suhtluskorra punktiga 1.16, et iga arsti poolt tuvastamata lapse kerge haigestumine, mille tõttu ei võta lapse eest igapäevaselt hoolitsev ema hoolduslehte ja töövabastust, ei õigustaks suhtluskorra ära jätmist ja et lapse tervisest tingitud põhjustel ära jäänud suhtluskorrad asendataks, kuna isa ja lapse suhtluskorrad on niigi harvad – üks kord kahe ja sõltuvalt kalendrist, teinekord ka kolme nädala tagant. Samuti tuleb ette näha lapsest tingitud põhjustel ära jäänud suhtluskordade asendamine.
37.Samas on 2015.a novembris suhtluskorra kehtestamise aluseks olnud asjaolud ka olulises osas muutunud ning kohus on jätnud selle ebaõigesti tähelepanuta ja tuvastamata. Suhtluskorra kehtestamise ajal ei olnud lapse isalt lapse kasuks välja
mõistetud elatist. Seetõttu sätestati suhtluskorra punktis 1.3 isa kohustus laps suhtluskorrale tuua kui ka viia peale suhtluskorra lõppu koju ema juurde Laagrisse. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16478 mõisteti avaldajalt lapse kasuks välja elatis alates 01.06.2016 306.42 eurot ja alates 01.06.2017 259.42 eurot, mis vastavalt otsuse põhjendustele sisaldas ka lapse transpordikulu. Kuna lapse ja lahuselava isa suhtlemine toimub eelkõige lapse huvides, tema ja lahuselava vanema vahel perekondlike sidemete säilitamiseks, on ka suhtluskorra täitmisega kaasnevad lapse kulud lapse eluvajadused. Nii on lapse eluvajadused ka lapse sõidukulud lahuselava vanema juurde ja tagasi. Alates hetkest, kui lapse isalt mõisteti välja otsuse tegemise ajal miinimumelatist oluliselt ületav elatis, tekkis muutunud asjaolude tõttu faktiline alus suhtluskorra punkti 1.3 muutmiseks, et vanemad kannaks lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kulu (lapse sõidukulu Laagrist Haapsallu ja tagasi) võrdselt. Seetõttu taotles avaldaja, et lepitusmenetluses muudetaks suhtluskorda selliselt, et kui tema käib suhtluskorra alguses lapsel järgi ema elukohas Laagris, siis tuleks suhtluskorra lõpus lapsele Haapsallu järgi lapse ema.
38.Samuti tõi avaldaja maakohtus esile muutunud elulise asjaolu, mille tõttu ei ole tal võimalik senist suhtluskorda täita punkti 1.12 osas, mis muudab võimatuks suvepuhkuse veetmise lapsega punkti 1.10 alusel. Punkt 1.12 kohustab isa suhtluskorra punkti 1.10 täitmiseks teatama emale oma puhkusegraafikust ja soovitava lapsega veedetava suvepuhkuse aja iga aasta 31.märtsiks. Lapse isa on avaldanud, et ta töötab mikroettevõttes, kus puhkust antakse jooksvalt, sõltuvalt ettevõttel tellimuste olemasolust. st puhatakse siis, kui tellimusi ei ole. Mikroettevõttes on see paratamatu, sest tööandjal ei ole võimalik endale kliente ja töid valida. Seetõttu taotles avaldaja suhtluskorra punkti 1.12 muutmist selliselt, et isa teatab oma puhkusest ja soovitavalt lapsega veedetavast ajast kuni lapse kooli minekuni hiljemalt 14 päeva enne suhtluskorda.
39.Samuti on kohus jätnud TsMS § 563 lõikes 7 ettenähtud meetmetest valiku tegemisel tähelepanuta laste esindaja ning Laagri Vallavalitsuse ja Haapsalu Linnavalitsuse seisukohad, mille kohaselt on suhtluskorra muutmine lapse huvides ja et lapse huvides on suhtluskorra muutmine isa taotletud viisil. Menetluse edasine käik
40.Lapse ema ning eestkosteasutused Saue Vallavalitsus ja Haapsalu Linnavalitsus vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Lapsele määratud esindaja ei ole kaebusele seisukohta esitanud.
41.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Kuigi määruskaebuses on vaidlustatud üksnes määruse resolutsiooni punkti 3, millega kohus rakendas sunnivahendit ja kohustas vanemaid osalema lepitusmenetluses, tuleb praegusel juhul lähtuvalt TsMS § 656 lõikes 4 sätestatust (koosmõjus §-ga 659) tühistada maakohtu määrus täies ulatuses, st ka avalduse osaliselt rahuldamise ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei
olnud kohtu läbiviidud lepitusmenetlus piisav ja tulemuslik (mille osas kohus esitab põhjendused alljärgnevalt), tuleb kaebaja õiguste kaitseks tühistada määrus ka lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise osas. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuse esitaja taotles ringkonnakohtult uue määruse tegemist, kuid asi saadetakse uueks lahendamiseks maakohtule.
43.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohtul puudus seaduslik alus teha menetlust lõpetava lahendina käesolevas asjas määrus, millega tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja kohustada vanemaid osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Riigikohus on leidnud, et kohus võib vajadusel kohustada vanemaid osalema kohtuvälises lepitusmenetluses juhul, kui vanemad vaidlevad kohtus vanema õiguste määramise või lapsega suhtlemise korraldamise üle TsMS § 550 lõike 1 punkti 2 mõttes, kuid ei saa seda teha juhul, kui vanem ei täida suhtlemist korraldavat kohtumäärust ja selle tõttu on vähemalt ühe vanema avalduse alusel algatatud TsMS § 563 alusel kohtulik lepitusmenetlus. Lapsega suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise tõttu algatatud lepitusmenetluse toiminguid saab TsMS § 563 mõtte kohaselt teha üksnes kohus ning sellest sättest tulenevalt peab kohus ise menetlusosalisi lepitama ja eelkõige veenma määrust täitma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-10, punkt 31). Seega nähtub eeltoodust, et TsMS § 563 alusel algatatud menetluse tulemus ei saa olla vanemate kohtuvälise lepitaja juurde saatmine. Lisaks on Riigikohus sama lahendi punktis 32 selgitanud, et eelkõige peab kohus vanemaid lepitades püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Lepitusmenetluse saab ebaõnnestunuks tunnistada alles siis, kui kohus on teinud kokkuleppe saavutamiseks kõik endast sõltuva, sh selgitanud vanematele lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise kohustust ja rikkumise tagajärgi, samuti seda, milliseid meetmeid võib kohus kohaldada lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral, aidanud vanematel kokkuleppele jõuda, pakkudes lapse huvidega kooskõlas olevaid alternatiive lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks, ning saatnud vanemaid isiklike konfliktide lahendamiseks perenõustaja juurde.
44.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud lepitusmenetlus maakohtus ka piisav ning kohus ei kasutanud kõiki eeltoodud võimalusi vanemate kokkuleppe saavutamiseks. Kuna asja materjalidest nähtuvalt esinevad eelkõige probleemid suhtluskorra tõlgendamises, tulnuks kohtul selgitada välja, kas olemasolev suhtluskord vastab lapse huvidele ja vajadusel pakkuda välja alternatiive suhtluskorra muutmiseks. Seega tunnistas maakohus ennatlikult lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.
45.Maakohus on ka ebaõigesti käsitlenud lepitusmenetluses osalemise kohustamist TsMS § 563 lõike 7 punkti 1 mõistes sunnivahendi kohaldamisena. Riigikohtu lahendist nr 32-1-64-10 (punkt 34) tuleneb, et lepitusmenetluse ebaõnnestumisel võib kohus rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata määrust rikkuvale vanemale pärast hoiatuse tegemist rahatrahvi. Riigikohtu arvates on sunnivahendite kohaldamine õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtluskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Ka lahendist nr 3-2-1-95-14 (punktid 20-21) tuleneb, et TsMS § 563 lõike 7 punktis 1 nimetatud sunnivahendite all on peetud silmas täitemenetluse seadustikus sätestatud sunnivahendeid, milleks mh on vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtumenetluse täitmine täitemenetluses jõudu kasutades.
46.Eeltoodust tuleneb, et maakohus on teinud küll TsMS § 563 lõikes 7 sätestatud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise määruse, kuid ei ole tegelikkuses asja lahendust vastavalt sama sätte punktidele 1-3 määranud. Seega ei ole kohus määranud sunnivahendite rakendamist ega kasutanud ka teisi, punktides 2-3 sätestatud, võimalusi. Asja materjalidest nähtuvalt on pärast menetluse jooksul toimunud perelepituse lõppemist vahetunud asja lahendav kohtunik. Kohus määras perelepituse ja peatas asja menetluse 11.01.2017 määrusega, uuendas menetluse 27.09.2017 määrusega ning 04.01.2018 on menetlusosalistele teatatud kohtuniku vahetumisest (kiri t III kd lk 20). Ringkonnakohus märgib, et kui uus kohtunik leidis, et menetluse ajal toimunud perelepitus ei jõudnud sisulise ammendumiseni, olnuks tal võimalik suunata vanemad uuesti perenõustaja juurde vastavalt TsMS § 563 lõikele 4.
47.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul ka välja selgitada, kas avaldaja avaldus on oma olemuselt üldse TsMS § 563 lõikes 1 sätestatud avaldus lepitusmenetluse algatamiseks või on (osaliselt) tegemist suhtluskorra muutmise nõudega (PKS § 143 lõige 21, TsMS § 480 lõige 1) nagu on vastuses avaldusele leidnud ka lapse ema. Määruses on kohus küll suhtluskorra muutmist põgusalt käsitlenud ja leidnud, et see ei ole põhjendatud. Samas on kohus käesolevat avaldust lahendanud siiski lepitusmenetluse algatamise avaldusena, mistõttu ei ole välja selgitatud suhtluskorra muutmise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Määruskaebuses leiab lapse isa, et esinevad ka TsMS § 480 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada ja võtta selge seisukoht, milline avaldus on praegusel juhul esitatud ning vajadusel lasta menetlusosalistel selle lahendamiseks vajalikke asjaolusid täiendavalt esile tuua ja täpsustada.
48.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.