J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU hagi SM’i vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.03.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU (registrikood 80004785), seaduslik esindaja: juhatuse liige Igor Andrejev Kostja: SM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Carmen Tars
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 13.03.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 19.12.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 19.12.2013 otsus muutmata. Riigikohtu 27.10.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis hageja kanda.
2.Kostja esitas 04.11.2014 Harju Maakohtule avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku
summas 5059,99 eurot (sh käibemaks). Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja lepinguline esindaja esitas 12.12.2014 kohtule vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele leides, et kostja poolt esitatud avalduses näidatud menetluskulud ei ole mõistlikud ja vajalikud ning palub avalduse jätta suuremas osas rahuldamata. Maakohtu määrus
4.13.03.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetlusekulud summas 3282,84 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 110-eurose tunnitasu määra (käibemaksuta) alusel. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt saab põhjendatud lepingulise esindaja tunnihinna määraks lugeda 65 eurot (käibemaksuta), kuivõrd kostja esindaja on varasemalt kohaldanud sellist tunnitasu määra. Kohus märkis, et teenuse maksumus on pooltevaheline kokkulepe ning kostja lepinguline esindaja võib seda vajadusel muuta. Kohus hindas kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr (so 110 eurot käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu pidas kohus kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 132 eurot (käibemaksuga). Seoses hageja taotlusega kulusid tõendavate dokumentide väljanõudmisega märkis kohus, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved või maksekorraldused, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus selgitas ühtlasi, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.
6.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt kandis kostja käesoleva tsiviilasja raames menetluskulusid (lepingulise esindaja) 5059,99 euro (sh käibemaks) ulatuses. Lepinguline esindaja on avalduse kohaselt õigusteenust osutanud kokku 38 h ja 20 minutit, millest kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 24 h ja 52 minutit ja seega tasuks kujunes 3282,84 eurot (132 eurot/tund (koos käibemaksuga) x 24,87 tundi).
7.Kohus käsitles ajavahemikul 25.04.2013-10.05.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hagiavaldusele. Avalduse kohaselt on kostja vastuse kujundamiseks ja koostamiseks kulunud kokku 7 h ja 45 minutit. Kohus märkis, et hagiavaldus polnud õiguslikult keerukas ega mahukas dokument. Hagiavalduses nõuti perioodi juuni 2011 – veebruar 2013 majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse tasumist. Hagiavalduse sisuline tekst oli 2 lehekülge ning lisadeks olid kõnealuse perioodi arved, võlgnevuse arvestus, korteriühistu põhikiri, korteriühistu konto väljavõte. Hagiavalduse vastuse sisuline maht oli 4,5 lehekülge ning selle sisu polnud tavapärasest keerukama õigusliku sisuga. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus seisukohale, et põhjendatud ajakulu 10.05.2013 esitatud hagi vastuse koostamisele kokku on 6 h.
8.Kohus käsitles ajavahemikul 13.06.2013-26.07.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hageja 10.06.2013 esitatud
menetlusdokumendile. Hageja poolt 10.06.2013 esitatud menetlusdokument kujutab endast vastuväiteid kostja hagi vastuses sisaldunud seisukohtadele. Tegemist on mahult 2-leheküljelise ja sisult õiguslikult tavapärasest mittekeerukama dokumendiga, millega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks saab lugeda põhjendatud ajakuluks 40 minutit. Sellest tulenevalt luges kohus kostja lepingulise esindaja 13.06.2013 teostatud toimingud ja toimingute ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kostja on omalt poolt eelnimetatud hageja menetlusdokumendile koostanud vastuse 26.07.2013, mille mahuks on 4,5 lehekülge ning tegemist pole kohtu hinnangul tavapärasest keerukama õigusliku sisuga menetlusdokumendiga. Eeltoodust tulenevalt luges kohus põhjendatud ajakuluks (sh kliendiga nõupidamised) dokumendi koostamiseks kokku 3 h ja 45 minutit. Kohus märkis täpsustavalt, et nimetatud aja hulka on arvestatud ka 25.06.2013 kohtukirjaga tutvumine, mille puhul kohus luges põhjendatud ajakuluks 5 minutit, kuivõrd tegemist oli vastaspoole dokumendi edastamisega kohtu poolt ning tähtaja määramisega seisukoha esitamiseks. Vastav kohtukiri ei kohustanud kostjat täiendavate toimingute tegemiseks. Seega luges kohus kõnealuse ajaperioodi toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 h ja 45 minutit (3,75 tundi).
9.Kohus käsitles ajavahemikul 29.08.2013-22.11.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hageja 28.08.2013 esitatud menetlusdokumendile. Hageja poolt 28.08.2013 esitatud seisukohad on oma iseloomult hageja eelnevalt esitatud seisukohti selgitavad märkused ning uusi asjaolusid hageja selles dokumendis ei esita. Kõnealune dokument on mahult 1 lehekülg ning õiguslikult vähekeerukas, sest tegemist on sisuliselt täpsustavate märkustega. Kostja on nimetatud dokumendile koostanud 4,5-leheküljelise vastuse ja esitanud selle kohtule 22.11.2013. Kostja kordab viidatud dokumendis osaliselt juba varem esitatud seisukohti. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja vastus pole oma sisult tavapärasest keerukam, jõudis kohus seisukohale, et hageja poolt 28.08.2013 esitatud seisukohtadele vastuse kujundamise ja koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kokku 4 h ja 10 minutit (4,17 tundi). Nimetatud ajakulu sisse on arvestatud ka kohtukutsega tutvumise ja sellega seotud toimingute ajakulu, milleks kohtu hinnangul saab lugeda kokku 10 minutit.
10.Kohus leidis, et ajavahemikul 29.11.2013-19.12.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid on põhjendatud koos käsitleda. Nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kohtuistungiks ettevalmistamist, kohtuistungil osalemist ja istungiprotokolli ning kohtuotsusega tutvumist. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 02.12.2013 toimunud istung 1 h ja 7 minutit. Kohus oli seisukohal, et kõnealuseks kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 1 h, kuivõrd eelneva menetluse käigus olid pooled saanud iseenesest juba teostada vaidluse esemega seotud õiguslike küsimuste osas analüüsi ning tegemist polnud tavapärasest keerukama sisuga õigusvaidlusega. Seega luges kohus kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 2 h ja 7 minutit (2,12 tundi). Kohtuistungi protokolliga tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks luges kohus 30 minutit (0,5 tundi). Kohus luges põhjendatuks ka 19.12.2013 tehtud kohtuotsusega tutvumise ajakulu 35 minutit (0,58 tundi).
11.Kohus käsitles ajavahemikul 21.01.2014-18.02.2014 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hageja apellatsioonkaebuse osas ja sellele vastuse koostamist. Kohus jõudis seisukohale, et nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud ja toimingute ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud välja arvatud 03.02.2014 toimingute puhul. Kohus luges 03.02.2014 toimingute puhul nende iseloomu ja sisu arvestades põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Kohus märkis
selgitavalt, et hageja apellatsioonkaebuse mahtu ning kostja vastuse mahtu ning dokumentide sisu keerukust arvestades on kostja lepingulise esindaja ajakulu ülejäänu osas vajalik ja põhjendatud. Seega luges kohus kõnealuse ajaperioodi toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7 h.
12.Kohus luges ajavahemikul 26.05.2014-02.06.2014 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu põhjendatuks avalduses näidatud mahus. Kostja lepinguline esindaja on avalduse kohaselt ringkonnakohtu 02.06.2014 otsuse jõustumise päringu teostamisele, kassatsioonkaebuse esitamise analüüsile ning kliendile selgituste esitamisele kulutanud 20 minutit. Kohus jõudis seisukohale, et kassatsioonkaebuse esitamise analüüsiks puudus kostja esindajal antud juhul arusaadav vajadus, kuivõrd maa- ja ringkonnakohus jätsid hagi täies ulatuses rahuldamata. Samuti pole jõustumise kohta päringu teostamine ajamahukas ning keerukas tegevus. Kohtule jäi selgusetuks, mis info edastamist kliendile on kostja silmas pidanud. Eeltoodust tulenevalt luges kohus 08.07.2014 toimingute põhjendatud ajakuluks 5 minutit. Kohus märkis, et Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus on 1-lauseline määrus, millega tutvumine ei nõua üle 1 minuti. Samuti ei nõua kliendile selgituste jagamine seoses hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega ajamahukaid ning keerukaid tegevusi. Eeltoodu alusel luges kohus 28.10.2014 teostatud kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 minutit.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3282,84 eurolt) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
14.06.04.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 13.03.2015 määruse osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulusid rohkem kui 1209 eurot (15 tundi 30 minutit x 65 eurot x käibemaks 20%) ning osas, millega kohus on lugenud põhjendatud tunnitasu määraks 110 eurot (+käibemaks).
15.Hageja leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik hagi esitamisel ette näha (nt lahendid 3-2-1-92-11 ja 3-2-1-112-11). Hageja märgib siinkohal, et kuigi Riigikohus on tunnistanud Põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse määruse, millega kehtestati lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, ei muutnud Riigikohus kulude ettenähtavuse põhimõtet. Hageja nendib, et viidatud määruse kohaselt sai hageja hagiavaldusel ette näha temalt/talle väljamõistetavate menetluskuludena maksimaalselt 1600 eurot. Kohus on jätnud sisuliselt hindamata menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu, mistõttu jääb kaevatav määrus mõnevõrra selgusetuks. Esitatud menetluskulude nimekirja ning kaevatavat kohtumäärust kõrvutades toob hageja esile olukorra, milles kostja on vajaliku ajakuluna näidanud nt vastuse vormindamist, dokumentide paljundamist, mitmete analüüside teostamist jne, kuid kohus on andnud hinnangu vaid nö üldiselt.
16.Järgnevalt märgib hageja, et kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja väite, mille kohaselt ei vasta menetluskulude nimekirjas esitatud tunnitasu määr kostja esindaja nö tavapärasele tasumäärale. Hagejal oli põhjendatud kahtlus, kas kostja on ka tegelikkuses kandnud kulutusi, millised on välja toodud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Hageja on seisukohal, et ainuüksi põhjendus, mille
kohaselt on 110 eurot (+km) tunnis Riigikohtu praktika kohaselt aktsepteeritav esindaja tasumäär, ei ole piisav. TsMS regulatsiooni kohaselt peavad menetluskulud olema ka reaalselt kantud. Hageja nõustub küll kohtu väitega sellest, et (õigusabi)teenuse maksumus on pooltevaheline kokkulepe, kuid mitte väidetega, millest väiks järeldada õigusabikulude kandmist kolmanda isiku poolt (kaevatava määruse punkt 24). Hageja leiab kokkuvõtvalt, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb hinnata ka nende kandmist tegelikkuses, kuivõrd see ei saa olla vahendiks, millega on võimalik alusetult rikastuda. Vastus määruskaebusele
17.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
20.Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu ja tunnihinna osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
21.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et kohus on andnud menetluskulude nimekirjale vaid üldise hinnangu. Samas ei ole hageja määruskaebuses märkinud ega põhjendanud, millised kostja lepingulise esindaja toimingud olid liigsed või ajakulu ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ja sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.
22.Vastuseks hageja vastuväitele, mille kohaselt ei ole kostja esitanud tõendeid õigusabikulude reaalselt kandmise kohta, juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.07.2013 määrusele asjas nr 3-2-1-65-13 p 18, milles kolleegium märkis, et põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Maakohus õigesti ja piisavalt selgitanud menetluskulude kindlaks määramise ja kulude hüvitamise sätteid, sealhulgas seda, et kulusid tõendavate dokumentide esitamine ei ole vajalik.
23.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
24.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.