Harju Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Kohtujurist
Mart Kägu
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2015.a, Tallinn, Kentmanni tnkohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-14382
Tsiviilasi
XXXKORTERIÜHISTU hagi XXXvastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXKORTERIÜHISTU (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Carmen Tars (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXKORTERIÜHISTULT välja XXX kasuks menetluskulu summas 3282,84 eurot (sh käibemaks).
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 1777,15 euro (sh käibemaks) ulatuses.
4.Välja mõista XXXKORTERIÜHISTULT XXX kasuks viivis menetluskuludelt (3282,84 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 19.12.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 19.12.2013 otsus muutmata.
3.Riigikohtu 27.10.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis hageja kanda.
4.Kostja esitas 04.11.2014 Harju Maakohtule avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 5059,99 eurot (sh käibemaks).
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 24.11.2014 kohtumääruse kohaselt edastas kohus hagejale kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andis hagejale õiguse esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväited 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esitas 02.12.2014 taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 12.12.2014. Kohus rahuldas vastava taotluse. Hageja lepinguline esindaja esitas 12.12.2014 kohtule vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja lepinguline esindaja esitas 11.02.2015 seisukohad seoses hageja 12.12.2014 vastuväidetega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.
Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
6.Hageja leiab, et kostja poolt esitatud avalduses näidatud menetluskulud ei ole mõistlikud ja vajalikud ning palub avalduse jätta suuremas osas rahuldamata.
7.Hageja seab kahtluse alla menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud teenuse tegeliku maksumuse. Hageja märgib, et kostja lepingulise esindaja teenuse tunnihinnaks peaks tegelikult olema 65 eurot, millele lisandub käibemaks, mitte 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt taotleb hageja, et kohus nõuaks kostjalt välja vastavad maksekorraldused.
Hageja leiab, et hagiavaldusega tutvumise ja vastamise ajakulu kokku 7 tundi ja 45 minutit (kuupäevad 25.04.2013, 06.05.2013, 07.05.2013 ja 10.05.2013) ei ole põhjendatud. Hageja peab täiesti põhjendamatuks 25.04.2013 kulunud aega, kuivõrd esitatud nn ajatabelist nähtuvalt on alles 06.05.2013 tutvutud kohtuasja materjalidega ja koostatud vastus hagiavaldusele. Samuti 07.05.2013 ja 10.05.2013 kulunud aega, kuivõrd kommentaaridestki nähtuvalt tegeleti sel ajal vastuse vormindamise vms. Hageja leiab, et eelnimetatud kuupäevadel tehtud toimingutest on põhjendatud üksnes 06.05.2013 toimingule kulunud aeg, kokku 4 tundi ja 20 minutit.
Kostja on märkinud hageja 10.06.2013 seisukohtadele vastuse koostamiseks kulunud ajaks kokku 5 tundi ja 25 minutit (kuupäevad 13.06.2013, 25.06.2013, 07.07.2013, 09.07.2013, 26.07.2013). Hageja peab põhjendatuks kuupäevadel 13.06.2013, 25.06.2013, 07.07.2013 kulunud aega kokku 2 tundi ja 55 minutit. Hageja ei pea täielikult põhjendatuks 09.07.2013 ja 26.07.2013 kulunud aega, kuivõrd tegemist on põhjendamatu ajakuluga, mille käigus on tegeletud jällegi vastuse vormindamisega, küsitud mitmekordselt kliendi arvamust vms.
10.Kostja on märkinud hageja 28.08.2013 seisukohtadele vastuse koostamiseks kulunud ajaks kokku 8 tundi ja 15 minutit (kuupäevad 29.08., 19.11.2013, 21.11.2013, 22.11.2013). Hageja peab ülal nimetatud ajakulust põhjendatuks kokku 2 tundi. Hageja märgib, et tema 28.08.2013 esitatud seisukohad (2-l lehel) kinnitasid sisuliselt varasemate seisukohtade juurde jäämist ja mingeid uusi asjaolusid sellega ei esitatud.
11.Kostja on märkinud kohtuistungile ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulunud ajaks kokku 6 tundi ja 5 minutit (kuupäevad 29.11.2013 ja 02.12.2013). Hageja peab ülal nimetatud ajakulust põhjendatuks kokku 2 tundi, millest 1 tund kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1 tund kohtuistungil osalemiseks.
12.Kostja on märkinud kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 tund ja 25 minutit (kuupäev 04.12.2013). Hageja peab ülal nimetatud ajakulust põhjendatuks 15 minutit.
13.Kostja on märkinud otsusega tutvumiseks ja apellatsiooniastmes kulunud ajaks kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 8 tundi ja 40 minutit (kuupäevad 19.12.2013, 21.01.2014, 03.02.2014, 04.02.2014, 18.02.2014, 26.05.2014, 02.06.2014). Hageja peab ülal nimetatud ajakulust põhjendatuks 19.12.2014 tehtud ajakulu, 21.01.2014, 04.02.2014, 26.05.2014 ja 02.06.2014 tehtud ajakulu osaliselt mahus kokku 4 tundi.
14.Kostja on märkinud pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist tehtud toimingute ajakuluks 45 minutit (kuupäevad 08.07.2014 ja 28.10.2014). Hageja hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendamata ja selles loetletud tegevused mittevajalikud.
15.Kokkuvõtvalt on kostja esitanud menetlusele kulunud ajaks 38 tundi ja 20 minutit. Nimetatud ajakulust peab hageja põhjendatuks kokku 15 h ja 30 minutit. Kostja seisukoht hageja 12.12.2014 vastuväidetele
16.Seoses hageja seisukohaga, mille kohaselt saab lugeda põhjendatud tunnihinna määraks antud juhul 65 eurot märgib kostja, et kohtule hageja poolt esitatud e-kirjas sisalduv info tunnihinna määra kohta ei ole kuidagi kostjale siduv ning kostja lepingulisel esindajal on õigus ise määrata oma tunnitasu määr kokkuleppel esindatavaga. Seega ei saa lugeda põhjendamatuks 65 eurost kõrgemat tunnitasu määra.
17.Kostja selgitab, et hagiavalduse vastuse koostamisele kulunu aeg 7 h ja 45 minutit on põhjendatud, kuivõrd see eeldas asjaolude analüüsi, seisukoha kujundamist ja tõendite kogumist.
Ülejäänud hageja vastuväidete osas leiab kostja, et need on oma iseloomult üldsõnalised ja hageja subjektiivne hinnang asjaoludele. Kostja selgitab, et kohtule seisukohtade esitamine tähendab asjaolude analüüsi, tõendite kogumist ning nende pinnalt kujundatavate seisukohtade loogilist vormistamist ja esitamist kohtule.
19.Kostja märgib täpsustavalt, et kuivõrd hageja omistas apellatsioonkaebuses maakohtule
seisukohti, mida tegelikkuses maakohtu otsuses polnud ning esitas muid valeväiteid, siis põhjustas hageja ise sellega suurema kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusele vastamisel. Seetõttu palub kostja arvestada seda menetluskulude kindlaksmääramisel. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
20.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
23.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
24.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja
lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 110-eurose tunnitasu määra (käibemaksuta) alusel. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt saab põhjendatud lepingulise esindaja tunnihinna määraks lugeda 65 eurot (käibemaksuta), kuivõrd kostja esindaja on varasemalt kohaldanud sellist tunnitasu määra. Muuhulgas taotleb hageja kulude kandmist tõendavate dokumentide väljanõudmist kostjalt. Kohus märgib, et teenuse maksumus on pooltevaheline kokkulepe ning kostja lepinguline esindaja võib seda vajadusel muuta. Seega pole õigusvastane, kui pooled leppisid tunnihinna määraks 110 eurot ilma käibemaksuta. Käesoleval juhul hindab kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust ning selle raames hindab kohus ka tunnitasu määra põhjendatust. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr (so 110 eurot käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab kohus kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 132 eurot (käibemaksuga). Seoses hageja taotlusega kulusid tõendavate dokumentide väljanõudmisega märgib kohus, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved või maksekorraldused, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus märgib selgitavalt ühtlasi, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.
25.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lg 10 ning kostja kinnitusele on käesoleva kohtumääruse alusel kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu sätestatud käibemaksuga.
26.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, hageja vastuväidete, kostja seisukohaga hageja vastuväidetele ning kohtutoimikuga, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
27.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid kokku 5059,99 euro (sh käibemaks) ulatuses, mis on lepingulise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on avalduse kohaselt õigusteenust osutanud kokku 38 h ja 20 minutit.
28.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud kostja menetluskulude avalduse ja kohtutoimiku alusel.
29.Kohus käsitleb ajavahemikul 25.04.2013-10.05.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hagiavaldusele. Avalduse kohaselt on kostja vastuse kujundamiseks ja koostamiseks kulunud kokku 7 h ja 45 minutit. Kohus märgib, et hagiavaldus polnud õiguslikult keerukas ega mahukas dokument. Hagiavalduses nõuti perioodi juuni 2011 – veebruar 2013 majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse tasumist. Hagiavalduse sisuline tekst oli 2 lehekülge ning lisadeks olid kõnealuse perioodi arved, võlgnevuse arvestus, korteriühistu põhikiri,
korteriühistu konto väljavõte. Hagiavalduse vastuse sisuline maht oli 4,5 lehekülge ning selle sisu polnud tavapärasest keerukama õigusliku sisuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu 10.05.2013 esitatud hagi vastuse koostamisele kokku on 6 h.
30.Kohus käsitleb ajavahemikul 13.06.2013-26.07.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hageja 10.06.2013 esitatud menetlusdokumendile. Hageja poolt 10.06.2013 esitatud menetlusdokument kujutab endast vastuväiteid kostja hagi vastuses sisaldunud seisukohtadele. Tegemist on mahult 2leheküljelise ja sisult õiguslikult tavapärasest mittekeerukama dokumendiga, millega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks saab lugeda põhjendatud ajakuluks 40 minutit. Sellest tulenevalt loeb kohus kostja lepingulise esindaja 13.06.2013 teostatud toimingud ja toimingute ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Kostja on omalt poolt eelnimetatud hageja menetlusdokumendile koostanud vastuse 26.07.2013, mille mahuks on 4,5 lehekülge ning tegemist pole kohtu hinnangul tavapärasest keerukama õigusliku sisuga menetlusdokumendiga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakuluks (sh kliendiga nõupidamised) dokumendi koostamiseks kokku 3 h ja 45 minutit. Kohus märgib täpsustavalt, et nimetatud aja hulka on arvestatud ka 25.06.2013 kohtukirjaga tutvumine, mille puhul kohus loeb põhjendatud ajakuluks 5 minutit, kuivõrd tegemist oli vastaspoole dokumendi edastamisega kohtu poolt ning tähtaja määramisega seisukoha esitamiseks. Vastav kohtukiri ei kohustanud kostjat täiendavate toimingute tegemiseks. Seega loeb kohus kõnealuse ajaperioodi toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 h ja 45 minutit (3,75 tundi).
31.Kohus käsitleb ajavahemikul 29.08.2013-22.10.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hageja 28.08.2013 esitatud menetlusdokumendile. Hageja poolt 28.08.2013 esitatud seisukohad on oma iseloomult hageja eelnevalt esitatud seisukohti selgitavad märkused ning uusi asjaolusid hageja selles dokumendis ei esita. Kõnealune dokument on mahult 1 lehekülg ning õiguslikult vähekeerukas, sest tegemist on sisuliselt täpsustavate märkustega. Kostja on nimetatud dokumendile koostanud 4,5-leheküljelise vastuse ja esitanud selle kohtule 22.11.2013. Kostja kordab viidatud dokumendis osaliselt juba varem esitatud seisukohti. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja vastus pole oma sisult tavapärasest keerukam, on kohus seisukohal, et hageja poolt 28.08.2013 esitatud seisukohtadele vastuse kujundamise ja koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kokku 4 h ja 10 minutit (4,17 tundi). Nimetatud ajakulu sisse on arvestatud ka kohtukutsega tutvumise ja sellega seotud toimingute ajakulu, milleks kohtu hinnangul saab lugeda kokku 10 minutit.
32.Kohus leiab, et ajavahemikul 29.11.2013-19.12.2013 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid on põhjendatud koos käsitleda. Nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kohtuistungiks ettevalmistamist, kohtuistungil osalemist ja istungiprotokolli ning kohtuotsusega tutvumist. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 02.12.2013 toimunud istung 1 h ja 7 minutit. Kohus on seisukohal, et kõnealuseks kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 1 h, kuivõrd eelneva menetluse käigus olid pooled saanud iseenesest juba teostada vaidluse esemega seotud õiguslike küsimuste osas analüüsi ning tegemist polnud tavapärasest keerukama sisuga õigusvaidlusega. Seega loeb kohus kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 2 h ja 7 minutit (2,12 tundi). Kohtuistungi protokolliga tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb kohus 30 minutit (0,5 tundi). Kohus loeb põhjendatuks ka 19.12.2013 tehtud kohtuotsusega tutvumise ajakulu 35 minutit (0,58 tundi).
33.Kohus käsitleb ajavahemikul 21.01.2014-18.02.2014 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid koos, kuivõrd kõik nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud puudutavad kostja vastuse kujundamist ja koostamist hageja apellatsioonkaebuse osas ja sellele vastuse koostamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud ajaperioodil teostatud toimingud ja toimingute ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud välja arvatud 03.02.2014 toimingute puhul. Kohus loeb 03.02.2014 toimingute puhul nende iseloomu ja sisu arvestades põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Kohus märgib selgitavalt, et hageja apellatsioonkaebuse mahtu ning kostja vastuse mahtu ning dokumentide sisu keerukust arvestades on kostja lepingulise esindaja ajakulu ülejäänu osas vajalik ja põhjendatud. Seega loeb kohus kõnealuse ajaperioodi toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7 h.
34.Kohus loeb ajavahemikul 26.05.2014-02.06.2014 kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu põhjendatuks avalduses näidatud mahus. Kostja lepinguline esindaja on avalduse kohaselt ringkonnakohtu 02.06.2014 otsuse jõustumise päringu teostamisele, kassatsioonkaebuse esitamise analüüsile ning kliendile selgituste esitamisele kulutanud 20 minutit. Kohus on seisukohal, et kassatsioonkaebuse esitamise analüüsiks puudus kostja esindajal antud juhul arusaadav vajadus, kuivõrd maa- ja ringkonnakohus jätsid hagi täies ulatuses rahuldamata. Samuti pole jõustumise kohta päringu teostamine ajamahukas ning keerukas tegevus. Selgusetuks jääb mis info edastamist kliendile on kostja silmas pidanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus 08.07.2014 toimingute põhjendatud ajakuluks 5 minutit. Kohus märgib, et Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus on 1-lauseline määrus, millega tutvumine ei nõua üle 1 minuti. Samuti ei nõua kliendile selgituste jagamine seoses hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega ajamahukaid ning keerukaid tegevusi. Eeltoodu alusel loeb kohus 28.10.2014 teostatud kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 minutit.
35.Seega kujuneb kostja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 24 h ja 52 minutit, mille tasuks kujuneb 3282,84 eurot (132 eurot/tund (koos käibemaksuga) x 24,87 tundi)
36.Kuivõrd kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3282,84 eurot, siis jätab kohus rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 1777,15 (5059,99–3282,84) euro ulatuses.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (3282,84 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Lõppsätted
38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
39.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
rahalise
suuruse
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.