J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU hagi SM vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1341,05 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU (registrikood 80004785, asukoht J.Koorti 18, 13623 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Igor Andrejev, lepinguline esindaja Janec Jaaniks Kostja: SM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX) lepinguline esindaja Carmen Vahem
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 19.12.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
28.03,2013 esitas J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse SM (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 983,30 eurot, viivised 105,90 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt määras 0,07% alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja XXXXXX XX-XX korteri omanikuna korteriühistu liige, kes on jätnud ajavahemikul juunist 2011 kuni märtsini 2013 osaliselt tasumata hageja poolt talle igakuiselt esitatud arved majandamiskulude ja tarbitud teenuste (kommunaalkulude) eest, mistõttu tema võlgnevus seisuga 15.03.2013 moodustab 983,30 eurot. Võlgnetavale summale lisandub viivis 0,07% võlgnetavast summast ja täiendavalt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostja on keeldunud hageja arveid osaliselt tasumast, kuivõrd peab õigusvastaseks arvetes näidatud juhatuse liikme tasusid, samuti majandamiskulusid, mis on arvestatud kostja poolt tegelikult kasutatavast pinnast (86,4 m2) ja soojusenergia tarbimise arvestuse mõõdikute põhiselt (tl 1-3).
3.Hageja leidis, et kostja vastuväited korteri tegeliku üldpinna suuruse 86,4 m2 osas on põhjendamatud, kuna see asjaolu on leidnud tõendamist tsiviilasjas 2-10-63170 tehtud kohtulahendiga, mille raames on kohus tuvastanud, et kostja korteri juurde kuuluvad kaks kinniehitatud ja köetavat lodžat. Kohus on nimetatud tsiviilasjas sedastanud, et olukorras, milles kinnistusraamatu kanne korteri reaalosa suuruse kohta on hageja enda tegevuse tõttu ebaõige ning kus kostja reaalselt kasutab lodžade kütmiseks soojusenergiat, saab lodžade pinda arvestada kostja korteri üldpinna hulka. Samuti on kohus leidnud, et ei korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 ega kostja põhikiri ei välista korteri pinna ebaseadusliku suurendamise korral võimalust arvestada majandamiskulusid korteri tegeliku üldpinna alusel. Mis puutub kostja väitesse selle kohta, et lodžade pindala ei ole keegi üle mõõtnud, siis on kostja enda poolt hagejale esitatud avaldusega ise kinnitanud rõdude ühendamist korteriomandi reaalosaga, mille arvelt on viimane suurenenud 10 m2 võrra. Ka kostja vastuväite osas seonduvalt hagejapoolse väidetavalt ebaõige soojusenergia arvestusega on tsiviilasjas 2-10-63170 tuvastatud, et hageja poolt kehtestatud soojusenergia arvestus vastab üldkoosoleku otsustele ja on nii seaduse kui ka hageja põhikirjaga kooskõlas.
4.Kostja vastuväidete osas, mis käsitlevad väidetavalt ebaõiget juhatuse liikme tasu nõudmist, selgitas hageja, et hageja juhatusest on tasustatud ainult juhatuse esimees Igor Andrejev ning seda tuginevalt 29.04.2009 üldkoosoleku otsuses ja 28.05.2009 üldkoosoleku otsuses fikseeritud tingimustel sõlmitud juhatuse liikme lepingule, mille tingimusi, s.h tasu suurust, 2012 majandustegevuse aastakavaga ei muudetud (tl 87-89, 107-108). Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja tunnistas, et on jätnud hageja poolt esitatud arved osaliselt, so kokku summas 983,30 eurot, tasumata, kuid leidis, et hagejal puudub õigus nõuda arvetes haldus- ja remonditasusid ning makseid soojusenergia eest. Nimelt sisaldavad haldustasud suures osas juhatuse liikme teenustasusid ning juhatuse liikme autokompensatsiooni, mille tasustamises hageja liikmed kokku leppinud ei ole. Remonditasude maksmises on hageja liikmed kokku leppinud ainult kuni aprillini 2011, pärast mida ei ole hageja liikmed, sh kostja, remondifondi kogumiseks vastavat otsust vastu võtnud. Soojusenergia eest tasu arvestamisel on hageja lähtunud kostja korteri puhul selle üldpinna ebaõigest suurusest
86,4 m2, kuigi tegelik üldpind on 76,4 m2. Samuti on hagejapoolsed soojusenergia tasu arvestamise alused hageja põhikirja vastased, kuna hageja arvestab soojusenergia eest tasumisele kuuluvaid summasid suures osas (70%) mõõdikute alusel, samal ajal kui hageja põhikirjast tulenevalt tuleb lähtuda korteriühistu liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast (tl 52-58).
7.Täiendavas vastuses leidis kostja, et isegi kui tehtaks vastavad mõõdistused tema korteriomandi juurde kuuluvate lodžade kohta ja saadaks korteriomandi faktiliseks pinnaks koos lodžadega 86,4 m2, tuleks muuta ka hageja põhikirja selleks, et arvestada majandamiskulude suuruse määramisel hoopis korteriomandite faktilist, mitte registrijärgset üldpinda ning tuleks lahendada ka küsimus, mis oleks sellisel juhul kogu elamu üldpinnaks, millest proportsionaalselt korteriomandite makseid arvestatakse. Seonduvalt hageja omaksvõtuga, et viimase juhatus on jätnud kostja pöördumised seoses majandamiskulude vale arvestusega tähelepanuta, märkis kostja, et selline käitumine on vastuolus korteriühistu põhikirjast tulenevate korteriühistu liikme õigustega ning korteriühistu juhatuse liikme kohustustega.
8.Samuti leidis kostja, et tsiviilasjas nr 2-10-63170 tehtud lahendiga ei ole leidnud tuvastamist, et kostja omandis oleva eluruumi tegelikuks pinnaks on 86,4 m2. Nimetatud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja vaid tunnistanud, et tema korteri juurde kuuluvad 2 kinniehitatud lodžat, kuid ei hageja ega kostja ole lodžasid üle mõõtnud, samuti ei ole hageja liikmetele teada, kui suur on maja üldpind, mille alusel proportsionaalselt majandamiskulusid arvestatakse. Kostja märkis, et hageja 29.04.2009 üldkoosoleku protokollist ei tulene ei kaudselt ega otseselt, et juhatuse liikmele oleks määratud juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu, rääkimata selle suurusest ja maksmise korrast vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 281 lg-le 1. Juhul, kui juhatuse liikme tasu määramine tuleneb 2009. aasta majandustegevuse plaani kinnitamisest, mis vastavat tasu väidetavalt sisaldab, siis see ei saa aluseks olla juhatuse liikme tasule alates juunist 2011. Seejuures, isegi kui peaks 2009. aasta majandustegevuse plaaniga kehtestatud tasud laienema ka vaidlusalusesse perioodi, oleks juhatuse liikmele tasu määramise otsus tühine seetõttu, et juhatuse liikmele tasu määramise punkti nimetatud protokolli päevakorras ei sisaldu.
9.Hageja poolt viidatud 28.05.2009 protokolli osas leidis kostja, et see on vastavalt põhikirjas sätestatud nõuetele allkirjastamata ega sisalda vastu võetud otsust, millega oleks hageja juhatuse liikmele määratud tasu. Päevakorra punktina 3 on vaid protokollitud, et juhatuse liikmega sõlmitakse leping, mille allkirjastab E.Tihova, kuid vastavalt protokollile ei ole selle osas hääletust toimunud. Hageja viide selle kohta, et 2012. aasta majandustegevuse aastakavaga 2009. aasta majandustegevuse aastakava ei muudetud, on samuti asjakohatu, kuna hageja üldkoosoleku protokollist, millega 2012 majandustegevuse aastakava vastuvõtmist arutati, nimetatud asjaolu ei nähtu. Samuti on 2012 majandustegevuse aastakava täitmine hagi tagamise korras tsiviilasjas 2-12-30513 peatatud. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja arvates hageja tõendanud tema õigust esitada arveid juhatuse liikme tasustamise eest alates juunikuust 2011 (tl 98-103).
10.22.11.2013 täiendavas vastuses märkis kostja, et hageja 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse punkt, millega otsustati kehtestada alates 01.07.2012 maja mõtteliste osade remondi- ja majandamiskulude jaotuse uus kord korteri üldpinna tegeliku suuruse alusel, sõltumata selle kohta kande tegemisest kinnistusraamatusse, on vaidlustatud kostja poolt hagi esitamisega kohtusse (tsiviilasi 2-12-30513).
Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 19.12.2013 otsusega hagi ja kostja taotluse 02.12.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
12.Kohus märkis, et hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg-st 1, § 8 lg-st 2 ja § 76 lg-st 1. Viidates seejuures ka VÕS § 82 lg 7 esimesele lausele, leidis kohus, et esmalt tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
13.Kohus märkis otsuses poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel tuvastatud asjaolud ja märkis, et pooled ei vaidle, et kostja võlgnevus juunist 2011 kuni märtsini 2013 hageja arvetes näidatud haldustasude osas moodustub summadest, mis on arvestatud hageja juhatuse liikmele Igor Andrejevile töötasuna ja autokompensatsiooniks. Hinnates esitatud tõendeid, nõustus kohus kostja seisukohaga, et sellisel alusel summade nõudmiseks kostjalt ja teistelt korteriühistu liikmetelt puudub hagejal õiguslik alus. Kohus juhindus seejuures mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg-st 4 ja § 281 lg-test 1 ja 2.
14.Samuti osundas kohus, et hageja põhikirja kohaselt ei ole korteriühistu juhatuse liikmete tasustamine küll välistatud, kuid see eeldab vastava tasustamise aluste ja korra kehtestamist korteriühistu üldkoosoleku poolt (põhikirja p 41 alapunkt 8), mille puhul peab olema tagatud, et juhatuse liikmele mittetulundusühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga. Kohus jagas kostja seisukohta, et korteriühistu 29.04.2009 üldkoosoleku otsust päevakorrapunkti 4 kohta, millega kinnitati hageja majandustegevuse plaan 2009. aastaks ja milles väidetavalt sisaldusid vastavad juhatuse liikmete tasustamise alused (tl 91-92), ei saa lugeda õiguslikuks aluseks juhatuse liikme tasu ja autokompensatsiooni nõudmisel 2011, kuna korteriühistu 2009. aasta majandustegevuse plaan ei saanud jätkuvalt kehtida ka 2011. aastal. Lisaks sellele ei hõlma kohtu hinnangul üldkoosoleku poolt korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra kehtestamist, kuna mõlemad küsimused on põhikirja kohaselt eraldi üldkoosoleku pädevusse kuuluvad valdkonnad (vastavalt põhikirja p 41 alapunkt 4 ja 8). Samuti ei anna selliseks tõlgenduseks alust MTÜS § 281 lg-ed 1 ja 2, mis näevad ette selleks eraldi põhistatud otsuse vastuvõtmist.
15.Hageja väite osas, et hageja pädevus juhatuse liikme tasustamiseks tuleneb korteriühistu 28.05.2009 üldkoosoleku otsusest 3. päevakorrapunkti kohta, millega määrati juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus ühistu esindajaks E.Tihova, pidas kohus põhjendatuks kostja vastuväiteid selle kohta, et isegi kui pidada kohtule esitatud allkirjastamata protokolli tegeliku protokolli ärakirjaks (tl 93-94), ei sisalda ka see protokoll sellist üldkoosoleku otsust, millega oleks seaduse ja põhikirja kohaselt määratud juhatuse liikmete tasustamise alused ja kord. Samuti ei nähtu protokollist, et vastav päevakorrapunkt 3 käsunduslepingu kohta juhatuse liikmega oleks üldkoosoleku poolt läbi hääletatud. Isegi kui eeldada, et vastav päevakorrapunkt võeti üldkoosolekul osalejate häälteenamusega vastu, ei tulene sellest, et Jelena Tihhoval oli õigus ühistu nimel ühistu juhatuse liikmega Igor Andrejeviga tasulise käsunduslepingu sõlmimiseks, kuna seaduse kohaselt kuulub käsundusleping tasustamisele üksnes siis, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Asjas puuduvad tõendid, et hageja üldkoosolek oleks I.Andrejeviga sõlmitud käsunduslepingu, sealhulgas tasustamise tingimused (p. 4.2. 4000 krooni neto tl 111-113) eelnevalt heaks kiitnud. J.Tihhoval ei saanud kuidagi olla õigust omal äranägemisel määrata käsunduslepingu tingimusi, tema volitused piirdusid lihtsalt ühistu esindamisega vastava
lepingu sõlmimisel. Seega ei saa ka 28.05.2009 üldkoosoleku otsuse p 3 olla hageja juhatuse liikmele töötasu ega autokompensatsiooni maksmise õiguslikuks aluseks.
16.Lisaks eeltoodule leidis kohus, et ka hageja 29.06.2012 üldkoosoleku otsus päevakorrapunkti 3 kohta „KÜ J.Koorti 18 aasta 2012 majandustegevuse plaani vastuvõtmine“, milles 2012 halduskulude koosseisus nähti ette teenustasu juhatuse liikmele ja autokompensatsioon (tl 66-69), ei kujuta endast seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õiguslikku alust vastavate koormiste panemiseks ühistu liikmetele, kuna ka sellest ei nähtu, millistest kriteeriumidest lähtudes otsustati määrata vastavad kulud just sellises suuruses ja kas need on üldkoosoleku poolt eelnevalt heaks kiidetud (MTÜS § 281 lg 2). Kohus leidis, et sellisel kujul toimimist, kus ühistu liikmele määratav varaline kohustus on n.ö. peidetud majandustegevuse aastaplaani koosseisu ilma seda eraldi läbi arutamata ja kinnitamata, võib hinnata heade kommete vastasena ja seega on tegemist tühise otsusega (MTÜS § 241 lg 1).
17.Hageja poolt nõutud remonditasude puhul pidas kohus samuti põhjendatuks kostja vastuväiteid, et vaidlusaluse perioodi osas, so juuni 2011 kuni märts 2013, puudus hagejal vastavate kulude nõudmiseks põhikirjaga ettenähtud vajalik üldkoosoleku otsus. Korteriühistu 31.03.2010 üldkoosoleku otsusega 4.1 kinnitatud tariifid ajavahemikuks mai 2010-september 2010 suuruses 7,0 kr/m2 ja oktoober 2010-aprill 2011 suuruses 5,50 kr/m2 (tl 143) alates juunist 2011 enam ei kehtinud, kuna edaspidiselt neid ei pikendatud ega asendatud ka uute, üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifidega. Kuigi 29.06.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 ettenähtud lisaks olevast majandustegevuse plaanist 2012 nähtuvad remondikulud perioodiks jaanuar-aprill 2012, mai-september 2012, oktoober 2012-aprill 2013, ei nähtu üldkoosoleku protokolli 3 päevakorrapunkti alapunktidest, et majandustegevuse plaanis ettenähtud tariife oleks eraldi läbi arutatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud (tl 66-70). Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et ka hageja nõue remonditasude osas on põhjendamatu.
18.Hageja nõude osas seonduvalt majandamiskulude arvestusega lodžade arvelt suurendatud üldpinnalt leidis kohus sarnaselt kostjaga, et isegi kui lugeda tõendatuks, et kostja korteri tegeliku üldpinna suuruseks on lodžade ühendamise tõttu eluruumiga tegelikult 86,4 m2, ei ole hageja siiski ümber lükanud kostja vastuväidet, et sellisel juhul tuleks korrektselt üle mõõta ja ümber arvestada ka iga korteri üldpinna osa kogu elamu üldpinnast (põhikirja p 84), mille kohta aga hageja ei ole tõendeid esitanud. Seega isegi kui lugeda kehtivaks hageja 29.06.2012 üldkoosoleku otsust päevakorrapunkti 4 kohta, millega kehtestati alates 01.07.2012 remondi- ja majandamiskulude jaotuse uus kord korteri üldpinna tegeliku suuruse alusel, sõltumata kande tegemisest kinnistusraamatusse (so kostja puhul 86,4 m2 senise 76,4 m2 asemel), siis ei ole hageja ikkagi tõendanud, et tema rakendatud vastavad suhtarvud majandamiskulude arvestamisel oleksid lähtunud iga korteriühistu liikme, sealhulgas kostja, korteri üldpinna tegelikust suurusest elamu kui terviku tegelikust üldpinnast.
19.Kohus nõustus kostjaga, et olukorras, kus korteriühistu soovib üle minna majandamiskulude arvestusele lähtuvalt korterite tegelikust köetavast pinnast, on vajalik kõigi elamu korteriomandite ülemõõtmine, milleks kohtu hinnangul pole põhimõtteliselt takistusi. Kohus leidis, et ilma mõõdistamisteta ei oma 29.06.2012 üldkoosoleku otsus vajalikku õiguslikku toimet, kuna puuduvad adekvaatsed andmed suurendatud üldpinnaga korterite üldpinna suhtes kogu elamu üldpinna suhtes. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue kostja korteri soojusenergia maksete võlgnevuse osas tõendamata. Hageja apellatsioonkaebus
20.20.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 19.12.2013 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
21.Jättes rahuldamata hageja nõude seoses kostja eluruumi suurusele vastava juhatuse liikme tasu osas, selgitas kohus, et MTÜS § 281 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt tuleb selleks vastu võtta eraldi põhistatud otsus. Samuti ei sisalda hageja 29.06.2012 üldkoosoleku päevakord eraldi punkti juhatuse liikmele tasu määramiseks, sest sellest ei nähtu, millistest kriteeriumidest lähtudes otsustati määrata vastavad kulud ja kas need on üldkoosoleku poolt eelnevalt heaks kiidetud. Kohus märkis seega, et olukord, kus ühistu liikmele määratav varaline kohustus on peidetud majandustegevuse aastaplaani koosseisu ilma seda eraldi läbi arutamata ja kinnitamata, on heade kommete vastane. Hageja eeltoodud kohtu seisukohaga ei nõustu, leides, et kohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Hageja toob esile, et MTÜS § 281 lg-ed 1 ja 2 ei kehtesta mingit iseseisvat regulatsiooni juhatuse liikme tasude kinnitamiseks, kuivõrd nimetatud sätted reguleerivad üksnes juhatuse liikme tasu suurust. Hageja viitab siinkohal ka asjaomasele seaduseelnõule, milles selline seadusandja mõte avaldub.
22.Hageja märgib, et ühistu juhtorganile makstavad tasud on samuti ühistu majandamiskulud, mille määramise ja arvestamise alused määrab ammendavalt KÜS § 151. Osundatud sätte kohaselt määratakse majanduskulud nn ruutmeetripõhiselt, millest hageja ei ole menetluses nimetatud üldkoosoleku otsustes kõrvale kaldunud. Ka kohtu seisukoht sellest, et tasud peaks olema eraldi päevakorrapunktina välja toodud ja läbi arutatud, ei vasta eeltoodud põhjusel seadusele, sest antud juhul ei ole arutatud ega otsustatud juhatuse liikme tasusid jagada liikmete vahel erinevalt põhikirjas või seaduses sätestatust. Lisaks märgib hageja, et KÜS §-st 151 lähtuvalt edastatakse majandusaastakava ühistu liikmetele vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist, tagamaks ühistu liikmetele piisava aja täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks vms. Ükski hageja liige, sh kostja, ei ole aga sellist võimalust kunagi kasutanud ega seadnud näiteks MTÜS § 281 lg 2 alusel kahtluse alla juhatuse liikmele makstava tasu suuruse, rääkimata tasu vähendamise küsimuse päevakorda lülitamisest.
23.Hageja juhib tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on juhatuse liikme tasustamiseks sõlmitud 2009. aasta üldkoosoleku otsuste põhjal käsundusleping, millega on tasu suurus fikseeritud ja mida ei ole hilisemalt muudetud. Eeltoodut silmas pidades on seda üllatavam ja arusaamatum kohtu seisukoht, et käsunduslepingu alusel makstavate summade kinnitamiseks peab üldkoosolek iga-aastaselt võtma vastu eraldi otsuse. Hageja märgib, et tähtajatu juhatuse liikme lepingu olemasolul (nagu käesoleval juhul) saab kohtu seisukohaga nõustuda vaid juhul, kui juhatuse liikmele makstavat tasu otsustatakse muuta. Käesoleval juhul sellist olukorda aga tekkinud ei ole, mistõttu on juhatuse liikme tasude puhul tegemist nö fikseeritud kulutustega, milliseid kostja liikmed kandma peavad ning millised kulutused peavad majandustegevuse aastakavas ka kajastatud olema.
24.Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et käimasolevas menetluses puudub vaidlus juhatuse liikme lepingu kehtivuse üle. Seega on maakohus ületanud hagi piire, menetledes nõuet, mida menetlusse esitatud ei ole (TsMS § 439). Seejuures ei ole kohtu põhjendustest võimalik aru saada, milline tähendus sõlmitud käsunduslepingul kohtu jaoks oli ja millistest tõenditest lähtuvalt on maakohus vastavaid järeldusi teinud.
25.Jättes rahuldamata hageja nõude kostja eluruumi suurusele vastavate remonditasude osas, on kohus jätnud arvestamata asjaolu, mille kohaselt on kostja jätnud tasumata remonditasud alates augustist 2012 ehk pärast seda, kui hageja üldkoosolek (üldkoosoleku otsus 29.06.2012) otsustas hakata remonditasusid koguma vastavalt liikmete omandis/valduses olevale reaalsele eluruumi suurusele ja võttis vastu ka majandustegevuse aastakava. Kohus on siinkohal üksnes kirjutanud ümber kostja
vastuväited, süüvimata sellesse, kas need on asjassepuutuvad või mitte. Seejuures on kohus ise 02.12.2013 toimunud kohtuistungil nimetatud asjaolu täpsustanud ning tuvastanud poolte kinnitatuna, et vaidlus seisneb alates augustist 2012 määratud remonditasus.
26.Hageja on juba hagiavalduse lisana 2 esitanud väljavõtte kostja poolt tehtud maksetest, millest nähtuvalt vaidlustab kostja remondimakseid alates 2012 augustist samal põhjusel, mille tõttu leiab kostja, et ei pea tasuma osaliselt tasu tarbitud soojusenergia eest, s.o põhjusel, et vaatamata asjaolule, mille kohaselt on ta omavoliliselt suurendanud eluruumi pinda ja muutnud juurdetulnud pinna püsivalt eluruumi osaks, peab ta tasuma majandamiskulusid üksnes osas, mis vastab tema eluruumi üldpinnale kinnistusraamatust nähtuvalt. Vastavaisulist nõuet esitades on hageja toonud välja asjaolu, mille kohaselt on tsiviilasjas nr 2-10-63170 tehtud ja jõustunud otsusega leidnud tuvastamist nii fakt, et kostja omandis oleva eluruumi tegelikuks pinnaks on 86,4 m2 kui ka see, et hageja poolt tehtav küttekulude jaotus tegelikust eluruumi pinnast lähtuvalt on igati õiguspärane. Hageja juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et eelnimetatud tsiviilasja raames jättis kohus asjassepuutuvas osas hageja nõude alusetult saadu tagastamiseks rahuldamata, põhjendades, et olukorras, milles kinnistusraamatu kanne korteri reaalosa suuruse kohta on ebaõige hageja enda tegevuse tõttu ning kus kostja reaalselt kasutab soojusenergiat lodžade kütmiseks, saab lodžade pinda arvestada kostja korteri üldpinna hulka. Samuti on kohus leidnud, et KÜS § 151 ega kostja põhikiri ei välista korteri pinna ebaseadusliku suurendamise korral võimalust arvestada majandamiskulutusi korteri tegeliku üldpinna alusel.
27.Hagejale üllatuslikult on kohus jätnud tsiviilasjas nr 2-10-63170 tehtud otsuse kui tõendi tähelepanuta. Hageja märgib, et ka teises kohtuasjas tehtud lahend on dokumentaalseks tõendiks ning seda tuleb hinnata vastavalt TsMS §-le 232. Kuigi kehtiva TsMS-i kohaselt ei ole samade poolte vahel jõustunud kohtulahend tõendamisest vabastamise aluseks, omab jõustunud kohtulahend siiski ka teises kohtumenetluses tähtsust (TsMS § 356 lg 1, TsMS § 272). Eirates täiel määral teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid ja tehtud järeldusi, on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tulemusel on kujunenud absurdne olukord, milles hageja saaks ühele jõustunud otsusele tuginedes arvestada kostjale majandamiskulusid eluruumi tegeliku üldpinna järgi, kuid teisele otsusele tuginedes ei saaks selliselt väljaarvestatud majandamiskulusid välja nõuda.
28.Seoses kohtu etteheidetega hagejapoolsest eluruumi suuruse ülemõõdistamata jätmisest märgib hageja, et sellised väited ei ole kooskõlas seadusega. Kohus ei ole märkinud, millistel õigusaktidel selline seisukoht põhineb. Vastupidiselt kohtu arvamusele lasub kehtiva seadusandluse kohaselt kohustus vastutada kinnistusraamatu õigsuse eest otseselt korteriomanikul endal. Lisaks on kostja on enda poolt esitatud avaldusega kinnitanud eluruumi pinna suurenemist 10 m2 võrra.
29.Samuti märgib hageja, et kuigi hageja on jätkuvalt seisukohal, mille kohaselt ei mõjuta tsiviilasjas nr 2-12-30513 tehtav lahend käimasolevas asjas tehtavat lahendit, on kohus asunud oma seisukohti sisustama 29.06.2012 toimunud hageja liikmete üldkoosoleku otsuste tühisusega. Seega on kohus vastupidiselt hagejale leidnud, et 29.06.2012 toimunud üldkoosoleku otsuste kehtivus on ka käesolevas asjas oluline. Hageja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-12-30513, milles kostja on vaidlustanud 29.06.2012 toimunud üldkoosoleku otsused, puudub jõustunud lahend, kuivõrd hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on tuvastatud asjaoludest teinud põhjendatud järelduse, et kostjal puudub hageja ees nõudes esile toodud võlgnevus.
32.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebaja poolt MTÜS § 281 lg-le 1 antud tõlgendusega. Kolleegiumi hinnangul ei reguleeri MTÜS § 281 lg 1 ja 2 üksnes juhatuse liikme tasu suurust, vaid ka selle maksmise korda. Nimetatud norm sätestab selgelt, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, mis tähendab ühtlasi juhatuse liikme tasu kinnitamist. Õige on kohtu käsitlus, mille kohaselt on MTÜS § 281 lg-te 1 ja 2 järgi juhatuse liikmele tasu maksmiseks vajalik eraldi üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine, millega kehtestatakse tasustamise alused ja kord ning ilma sellekohase kehtiva otsuseta puudub hagejal alus selleks kuluvaid vahendid korteriühistu liikmetelt nõuda. Kohus on õigesti tuvastanud, et hageja üldkoosolek ei ole seni juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja korra osas otsust vastu võtnud ja seetõttu ei ole hagejal alust nõuda kostjalt kui ühistu liikmelt selleks makseid. Kolleegium nõustub, et üldkoosoleku poolt korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine ei hõlma juhatuse liikmete tasustamise aluseid ega korda, kuna mõlemad küsimused kuuluvad ühistu põhikirja kohaselt üldkoosoleku poolt eraldi otsustamisele (põhikirja p 41 alapunkt 4 ja 8). KÜS § 151 lg 1, millele hageja tugineb, ei reguleeri majandamiskulu suuruse määramist, vaid näeb ette põhimõtte, mille alusel üldkoosoleku poolt otsustatud majanduskulude, s.h ka juhatuse liikme tasustamiseks tehtavate kulutuste jaotamine korteriühistu liikmete vahel toimub.
33.Samuti on õige maakohtu käsitlus, et üldkoosoleku otsuse puudumise tõttu ei olnud hagejal õigust juhatuse liikme tasustamist ettenägeva 15.06.2009 käsunduslepingu sõlmimiseks ning sõlmitud lepingust ei saa seetõttu tuleneda kohustusi ühistu liikmetele. Kaebuse väide, et kohus on lepingule hinnangut andes ületanud hagi piire, on ainetu, kuna hageja on käsunduslepingule nõuet esitades tuginenud.
34.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ka osas, mis puudutab majandamis- ja küttekulude nõude rahuldamata jätmist. Õige on kohtu järeldus, et olukorras, kus korteriühistu soovib üle minna majandamiskulude arvestusele lähtuvalt korterite tegelikust köetavast pinnast (mitte kinnistusraamatust nähtuvast korteriomandite reaalosade suurusest), on vajalik kõigi elamu korteriomandite ülemõõtmine, kuna ilma tegelikkusele vastavate andmeteta ei ole võimalik teha paikapidavat arvestust suurenenud pinnaga korteritele langeva täiendava maksekohustuse osas. Kostja põhikirja p 84 näeb ette, et ühistu liikmed kannavad elamu majandamise kulusid proportsionaalselt, võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga. Seega välistab põhikiri praeguses redaktsioonis selgelt majandamiskulude eest tasumise muul alusel kui KÜ liikmetele kuuluva korteriomandi reaalosa suuruse järgi. KÜS § 15l lg 1 peab eluruumi üldpinna all silmas eluruumi pinda kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa mõttes ning see tähendab, et kui kostja liikmed soovivad vastu võtta otsust, mille kohaselt hakatakse kostja liikmete majandamiskulusid arvestama muu alusel, tuleb selleks muuta esmalt põhikirja.
35.Lisaks eeltoodule juhib kolleegium tähelepanu sellele, et tsiviilasjas nr 2-12-30513, millele pooled on menetluses viidanud, on jõustunud ringkonnakohtu 03.03.2014 otsus, millega on jäetud muutmata Harju Maakohtu 05.12.2013 otsus hageja 29.06.2012 üldkoosoleku otsuse p-de 3 ja 4 tühisuse tuvastamiseks KÜS § 15 lg 1 ja 2 alusel. Kohus on nimetatud tsiviilasjas leidnud, et kuna hageja ei olnud kõigile ühistu liikmetele kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist esitanud tutvumiseks majandustegevuse aastakava, on rikutud 29.06.20012 toimunud kostja üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1 toob see endaga kaasa p-s 3 vastu võetud otsuste tühisuse. Tühine on ka nimetatud otsuse raames vastu võetud kostja 2012 majandustegevuse aastakava, kuna kava sisaldas eraldi välja toomata juhatuse liikme tasu ja autokompensatsiooni küsimust (MTÜS §-le 281 alusel). 29.06.2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole sellel koosolekul arutatud ega otsustatud juhatuse liikme tasu suurust ega vastuvõtmise korda. Päevakorrapunkti nr 4 osas, millega võeti 29.06.2012 üldkoosolekul vastu otsus kehtestada alates 01.07.2012 maja mõtteliste osade remondi- ja majandamiskulude jaotuse uus kord, on kohus tsiviilasjas nr 2-12-30513 leidnud, et nimetatud otsus on tühine, kuna selle vastuvõtmine eeldab ühistu põhikirja muutmist. Kuni põhikirja muutmiseni tuleb ka nimetatud tsiviilasja tehtud ringkonnakohtu otsuse järgi lähtuda korterite reaalosade suuruse kohta kinnistusraamatusse kantud andmetest.
36.Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-10-63170, millele kaebaja on viidanud, põhines olukorral, kus majandamis- ja küttekulude nõudmise alusena kehtis hageja 28.05.2009 üldkoosoleku otsus. See tähendab, et nimetatud tsiviilasjas ei olnud vaidluse all mitte korteriühistu koosoleku kokkukutsumise õigsuse küsimus, vaid hageja alusetu rikastumise nõue kehtiva üldkoosoleku otsuse alusel.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.