Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse apellatsioonkaebuse korras edasikaebamiseks.

2-14-54545 Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Korteriühistu Daumani 4 esitas kohtule 17.07.2014.a. hagiavalduse V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) ja M R-P vastu nõudega mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks 1770.24 eurot kommunaalmakseid ja teenustasusid, 550.27 eurot sisse nõutavaks muutunud viiviseid ning viivis protsendina põhivõlalt (1770.24 eurot), määras 0.07% päevas iga viivitatud päeva eest, alates 01.06.2014.a kuni täitmiseni. Palub hagi rahuldada. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.07.2014.a määrusega võttis hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrval nõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kätte toimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kätte toimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

2-14-54545 Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ära kuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Kohus pidas vajalikuks asjas kohtuistungi määramist ja poolte kohtuistungil ära kuulamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, M R-P, 02.10.2014.a kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl.34) vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata hageja nõude. M R-P asus kirjalikus vastuses seisukohale, et V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) oli ta abielus 18-aastat tagasi. Üldse oli M R-P V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) abielus kaks aastat ja kuus kuud, abielu lahutati Narvas. Peale abielu lahutamist elab M R-P juba 16-aastat Soome Vabariigis. Alates lahutuse päevast ei ole M R-P korteris, aadressil: XXX, Narva linn, elanud. Eelpoolnimetatud korterit M R-P abikaasade ühisvaraks ei pea ja loobub igasugustest õigustest nimetatud korterile. Ühisvara jagasid abikaasad kokkuleppel siis, kui M R-P läks Soome Vabariiki elama so 16-aastat tagasi. M R-P ei kavatse endise abikaasa V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) võlgu tasuda, kuna see inimene ei oma M R-P mingisugust seost ega suhet. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Korteriühistu Daumani 4, seaduslik esindaja, Vladimir Fedulov ja kostja, M R-P kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutsed käes. Kostja, M R-P, saatis kohtule kirjaliku avalduse (tl.35), mille kohaselt ei ole M R-P Eestis käinud juba ligi viis aastat. Käesoleval ajal ei saa M RP Eestisse sõita, kuna kahte alaealist last, kes on kuue ja kolme aastased. Palub tsiviilasja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kohus, kontrollinud rahvastikuregistri andmebaasi, tuvastas, et kaaskostja, V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) on kohtuistungi ajaks surnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Viru Maakohus 03.08.2015.a määrusega lõpetas V V suhtes menetluse Korteriühistu Daumani 4 hagis V V ja M R-P vastu võlgnevuse ja viivise nõudes, seoses V V surmaga. Määruses selgitas kohus Korteriühistule Daumani 4, et PärS § 110 lg 1 alusel võib Korteriühistu Daumani 4 taotleda surnud V V kuulunud korteri suhtes pärandi hoiumeetmete rakendamist. PärS § 110 lg 1 kohaselt, pärandaja surma korral rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat või 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Korteriühistu Daumani 4 hagi M R-P vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku materjalidega sh hagiavaldusega, Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 739209 väljavõttega ning M R-P vastusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomandi, aadressil: XXX, Narva linn, omanikuks ja Korteriühistu Daumani 4 liikmeks oli V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014). TsMS §238 lg.1 teise lause p.1 kohaselt ei ole tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud

2-14-54545 kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kohus asus seisukohale, et Korteriühistu Daumani 4 liikmeks sai olla ainult korteriomandi omanik, V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014), kes oli Korteriühistu Daumani 4 liikmena kohustatud maksma KÜS § 151 nimetatud Korteriühistu Daumani 4 majandamiskulusid. Kostja, M R-P, muu isikuna, ei saanud KÜS § 5 lg 1 teise lause kohaselt olla Korteriühistu Daumani 4 liikmeks ning temal ei ole kunagi tekkinud ka Korteriühistule Daumani 4 KÜS § 151 nimetatud majandamiskulude maksmise kohustust, mille tõttu tuleb Korteriühistu Daumani 4 hagi M R-P vastu jätta rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus luges tuvastatuks, et M R-P ei tekkinud Korteriühistu Daumani 4 ees rahalist kohustust ei seaduse ega ka lepingu alusel, mille tõttu tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus luges tuvastatuks, et Korteriühistu Daumani 4 ei ole tõendanud mitte ühegi tõendiga, et korteriomand oli V V (IK XXX surnud, arhiivis 30.12.2014) ja M R-P ühisomand. Korteriühistu Daumani 4 hagiavalduses esitatud asjaolu põhineb ainult kohtutäituri Andrei Kreki oletusele. Kohtutäitur on 27.11.2013.a teinud vastava järelpärimisele ka M R-P endale (tl.10). M R-P vastust nimetatud järelepärimisele ei ole lisatud. PKS § 37 p 3 sätestab, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. M R-P kirjaliku vastusega kohtule luges kohus tuvastatuks asjaolu, et V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) ja M R-P jagasid ühisvara vabatahtlikult peale abielulahutust, enne M R-P Soome Vabariiki elama asumist. Nimetatud kokkuleppe kohaselt ei olnud M R-P enam mingit õigust korteriomandile, aadressil: XXX, Narva linn, mida M R-P kohtule ka kirjalikult kinnitas. Kohus nõustus M R-P seisukohaga, luges Korteriühistu Daumani 4 seisukohad mitteasjakohasteks ning asus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. PärS § 16 lg 4 kohaselt ei ole üle elanud abikaasal pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. Kohus asus seisukohale, et M R-P lahutatud abikaasana ei saa olla ka V V (IK XXX, surnud, arhiivis 30.12.2014) pärijaks, mille tõttu on hagi M R-P vastu esitatud ilma igasuguse aluseta ning kuulub rahuldamata jätmisele. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks jätta Korteriühistu Daumani 4 hagi M R-P vastu täies ulatuses so põhivõla 1 770.24 eurot, viivise 550.27 eurot ning viivise nõudes protsendina põhivõlalt määras 0,07% päevas rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha kohtuotsus avalikult teatavaks 18.08.2015.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

2-14-54545

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sätetega hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis Korteriühistu Daumani 4 menetluskulud tema enda kanda ning M R-P menetluskulud paneb Korteriühistu Daumani 4 kanda. M R-P hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.