Harju Maakohus Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks 17.08.2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja number Tsiviilasja hind
XXXAS- i hagi XXX’i vastu kahju hüvitamiseks 2-14-19132 2032,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXAS (XXX, XXX), esindaja XXX, XXX esindajad Kostja: XXX (XXX, XXX), e-post: XXX Istungi aeg, koht, osalenud 03.06.2015, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja XXX isikud
lisaks on hageja kandnud sõiduki utiliseerimiskulusid 117 €. Sõiduki realiseerimisest sai hageja 850 €. Kahju käsitlemise kulud on 265,05 €. Kokku on kahju 2032,05 €. Kostjal olid kindlustusmaksed kahju tekitamise ajal maksmata, kuna makse oli tasutud kell 12:37 03.11.2011, so pärast liiklusõnnetust. Hageja palus kostjal mainitud 2032,05€ hagejale hüvitada, kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee. Menetluskulud, milleks on riigilõiv 200 €, palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja juhitud sõiduk oli eelnevalt remondis ega olnud liikluses. Lahkudes kodukohast Valingult 03.11.2011, sõitis kostja kohe Keilasse ja tasus ka kindlustusmakse sularahas kl 10.15-10.25. Seega oli kindlustusmakse õnnetuse hetkeks tasutud. Tagasinõue on esitatud 2 aastat hiljem, varem pole nõuet esitatud. Nii hilja nõude esitamine pole seadusega kooskõlas, nõue on aegunud. Kohtu põhjendused Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 03.11.2011 kl 11:45 põhjustas kostja Tallinnas, Endla tn 11:45 sõidukit SISU R-142, reg.m XXX juhtides kahju XXX, kuna õnnetuses sai viga viimasele kuulunud sõiduk Alfa Romeo reg.m. XXX - kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, - kostja oli SISU reg.m XXX omanik ja kindlustusvõtja, - hageja on kannatanule on kahju hüvitanud, - kannatada saanud sõiduki utiliseerimise kulud olid 117 €, - kahju käsitluskulud on 265,05 €. LKS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, ning LKS § 48 lg 3 alusel nõutaks regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused. LKS § 5 lg 1 järgi on kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. Kuna kostja tsiviilvastutus oli kindlustutud hageja juures, siis oli poolte vahel sõlmitud sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse leping. VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi on kindlustusvõtjal kohustus tasuda kindlustusmakseid ehk täita lepingust tulenevaid kohustusi, seega ka kohustusliku vastutuskindlustuse puhul kindlustusmakseid. Vaidlus puudus selles, et kostja tasus liiklusõnnetuse päeval 03.11.2011 lepingujärgsed kindlustusmaksed, kuid vaidlus on selles, kas ta tasus need pärast või enne juhtumit, mis leidis aset hageja poolt kohtule esitatud ja kostja enda poolt deklareeritud ning esitatud kahju teate kohaselt 03.11.2011 kl 11:45 Tallinnas Endla tänaval (t/l 15). Hageja poolt kohtule esitatud elektroonilise andmebaasi väljatrükist nähtuvalt tegi kostja 03.11.2011 lepingu katteks kolm sularahamakset: kl 12:37:49 sularaha orderi nr 45806 kohaselt 139,98 € (t/l 43,46), kl 12:42:21 sularaha orderi nr 45809 kohaselt 139,98 € (t/l 44,47) ja kl 12:49:20 sularaha orderi nr 45810
kohaselt 139,98 € (t/l 45, 48). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et arvestades avarii toimumise aega kl 11:45 Tallinnas Endla tänaval ja Keilas hageja poolt märgitud kellaaegadel maksete tegemist (avarii toimumise ja esimese makse vahel on mõni minut rohkem kui 1 h), oleks andmebaasis märgitud kellaaegadel olnud maksete tegemine võimatu. Kohus pidas võimalikuks omal algatusel kuulata kostja üle vande all, kuid ei kohustanud kostjat istungile ilmuma ning kostja ei näidanud ka ise huvi selle tõendi esitamise vastu ning hageja väidete ümberlükkamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on kostja väited, et kindlustusmaksed olid makstud enne avariid. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud esitatud andmebaasi väljavõttega, et kostja tasus kindlustusmaksed pärast avarii toimumist ning seega olid kindlustusmaksed avarii toimumise ajal 03.11.2011 kl 11:45 kostja poolt tasumata ehk lepingulised kohustused VÕS § 76 lg 1, 2 järgi täitmata. Nii on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes (kohustuse täitmata jätmine on kohustuse rikkumine). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, LKS § 48 lg 2 p 6, lg 3, § 5 alusel kostjalt kui kindlustusvõtjalt ehk omanikult seadusest tuleneva kohustuse täitmist ehk hageja poolt kannatanule hüvitatud kahju ja käsitluskulude tagasihüvitamist. LKS § 34 lg 1 järgi loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ning lg 2 kohaselt koosneb asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. Hageja on esile toonud, et avarii tagajärjel kaasnesid sõiduki utiliseerimise kulud ning sõiduki müügist saadi kasu 850 €. Seega on tegemist sõiduki hävimisega, mis ilmneb ka otsusest nr 111897 (jääkvara ülevõtmine). Kohtule esitatud väljamakse otsustega nr 111897, maksekorraldusega 1000009056 25.11.2011 summas 900 €, väljamakse otsusega nr 110909, maksekorraldusega 100008238 14.11.2011 1600 € on tõendatud, et kannatanule on kahju hüvitatud summas 2500 € ning väljamakse otsusega 117223 ning maksekorraldusega nr 100002831 ja XXXOÜ arvega nr 12571 02.02.12 hagejale on hageja tõendanud, et on tasunud utiliseerimise kulud 117 € (t/l 18-24). Kahju suuruse üle puudus poolte vahel ka sisuline vaidlus, samuti puudus vaidlus käsitluskulude 265,05 € suuruses. Seega on avariiga tekitatud kahju ulatus koos käsitluskuludega kokku 2882,05 €. Kuna hageja on esile toonud, et on saanud kahjustatud sõiduki müügist 850 €, siis on kahju ulatus lõplikult LKS § 34 lg 1, 2 mõttes 2032,05 €, nagu hageja on ka hagis nõudnud. Kostja väide, et ta sai esimese tagasinõude alles 2 aastat pärast avariid, on õige, kuid märgitu ei tähenda, et hageja ei võiks kostjalt nõuda märgitud kohustuse täitmist. Kostja väide, et nõue on aegunud, ei ole õige. Poolte vahel on leping ning hageja nõuab lepingust tuleneva kohustuse täitmist - kahju hüvitamise kohustuse tagasitäitmist ja käsitluskulude hüvitamist. Lepingust kui tehingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat ning see algab nõude sissenõutavaks muutumisega § 147 lg 1 järgi ning lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja nõue kostja vastu pidi sissnõutavaks saama siis, kui hageja oli kahju hüvitanud kannatanule, kandnud utiliseerimise ja käsitlemise kulud ja saanud realiseerimisest 850 € ehk
oli teada saanud kahju suuruse kooskõlas VÕS § 82 lg 7 I lausega. Kõige esimene kahju hüvitamise otsus on tehtud 11.11.2011 vastavalt kohtule hageja poolt esitatud otsusele nr 110909 summas 1600 €, st selles osas oli kahju ulatus märgitud ajaks kindlaks tehtud. Seega muutus nõue selles osas sissnõuetavaks 11.11.2011. Seoses järgneva kahju hüvitamisega kannatanule 900 € ja utiliseerimiskulude kandmisega 117 €, muutus kahju hüvitamise kohustus kostja suhtes nendes ulatustes sissenõutavaks vastavalt otsusele nr 111897 24.11.2011 t/l 18) ja otsusele nr 117223 vastavalt 03.02.2012 (t/l 22). Hiljemalt 03.02.2012 pidi olema seega kahju käsitletud ja selged olema ka käsituskulud ehk ka need muutunud sissenõutavaks. Hagi on esitatud kohtusse 25.06.2011, seega TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1 tulenevalt ei olnud selleks ajaks kannatanule hüvitatud kahju hüvitamise tagasinõude, utiliseerimise kulude hüvitamise kui kahju hüvitamise nõude ja käsitluskulude hüvitamise nõude 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodu alusel ei ole õige kostja väide, et nõue on aegunud. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale kahju LKS § 76 lg1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, LKS § 5, § 48 lg 2 p 6, lg 3 alusel hüvitanud ehk oma kohustuse hageja ees täitnud, millega rikub kohustust. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 2032,05 eurot. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot. Kostja ei ole ise menetluskulude taotlust esitanud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1, 2 järgi menetluskuluna kohtukulu. Hageja on tasunud lõivu 06.05.2014 60,96 € ja 01.07.2015 139,04 €, kokku 200 €. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 tuleb kostjalt välja mõista hagejale menetluskulude katteks lõivu 200 €. Tsiviilasja hind on 2032,05 eurot.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.