Jätta hageja XXXOÜ hagi kosja XXXOÜ vastu lepingulise võlgnevuse 3480 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3480 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda.
2.Mõista hagejalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) kostja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks menetluskuludena välja 1287,15 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 15 senti), millest 1265 eurot on kulud õigusabile ja 22,15 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 03.10.2013.a töövõtuleping, mille alusel rajas hageja Tartusse, Tasku keskuse XXX restorani laste mängunurga. Kostja võttis töö vastu ning kinnitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et töö osas pretensioone ei ole. 23.12.2013 esitas hageja töö eest tasumiseks arve nr 201326. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletusele kostja arvet nr 201326 ei tasunud.
2.Lepingu punkti 6 kohaselt oli kostja kohustatud maksete tasumisega viivitamise korral tasuma hagejale viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivis ühe päeva eest on 17,4 eurot. Hagi esitamise päeva seisuga 11.03.2015.a oli tasumata summalt 3480 eurot kogunenud viivis summas 7325,4 eurot (3480 eurot x 0,5%/100 x 421 päeva = 7325,4 eurot). Hageja vähendas viivise nõuet ja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõlgnevuse summa suuruseni 3480 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 6960 euro väljamõistmist.
3.Hageja leidis, et pooled olid kokku leppinud arve tasumise tähtajas ja viivise määras. Hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud ja osutanud kostjale teenust, millega kostja on olnud rahul. Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1 ja §-le 638. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes ja asja omand on üle läinud kostjale TsÜS § 6 lg 3 kohaselt. Hageja majandusja kutsetegevuseks on muuhulgas ehitustööd. Kostja põhikohustuseks oli võtta asi vastu ja tasuda hind. Kostja tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohustuse täitmata jätmiseks ei ole kostjal ühtegi seadusest tulenevat õigustust. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 ja § 113 lg 1 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled on lepingus viivise määras kokku leppinud.
4.Hageja nõudis kostjalt põhivõla 3480 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3480 euro väljamõistmist. Kokku oli hageja nõue kostja vastu 6960 eurot. Nõude aluseks oli arve nr 201326 summas 3480 eurot. Ajavahemikus 15.01.2014.a kuni 11.03.2015.a oli kostja tasumisega viivituses 421 päeva x 0,5% päevas. Kokku on viivise summa 3480 x 0,5/100 x 421= 7325,4. Hageja vähendas nõutava viivise summa põhivõlaga võrdseks 3480 eurot.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses juhul, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Tasaarvestuse teostamine nõuab avalduse tegemist teisele poolele. Seaduse kohaselt ei toimu tasaarvestus automaatselt. Kostja ei ole kunagi suuliselt ega kirjalikult esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust. Kostja on esitanud hagejale mitmeid e-kirju ja ühe kahjunõude, milles iga kord on märgitud erinevad summad ja on palunud nimetatud kahjusumma neile üle kanda. Seega ei ole olnud tegemist tasaarvestuse avaldusega enne käesolevat kohtumenetlust.
6.Hageja arvates ei oma tähtsust, kas ta oli teadlik kostjale tekkinud kahjust. Tähtsust omab, kas hageja oli süüdi väidetava kahju põhjustamises, kas hageja vastutab selle eest ja kas kostja tasaarvelduse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kostja väidetav kahju on tõendamata. Kostja ei ole kahju hüvitamist kohtu kaudu ega muul moel nõudnud ja poolt vahel sõlmitud töövõtulepingust ei tulene, et hageja oleks vastutav kahju tekkimise eest. VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
7.Hageja soovis kohtult enda ja kostja nõude menetluslikku eraldamist ja osaotsuse tegemist, peale mille jõustumist saab otsustada kostja vastunõude üle. Hageja leidis, et kostja poolt lepingu mittetäitmine ei ole õigustatud tekkinud avariile tuginedes, sest selle põhjuste ja kahju väljaselgitamine ei olnud selge ajaks, mil tuli tasuda lepinguline kohustus. Lepingulise kohustuse täitmisest ei saa keelduda juhul, kui tekib vaidlus sellesse konkreetsesse lepingusse mittepuutuvatel ja ebaselgetel asjaoludel.
8.Hageja võttis omaks, et mängumaja ankurdamisel põrandasse puuris hageja augu veetorusse. Selle üle vaidlus puudub. Täiesti põhjendamatu ning vale on aga kostja väide, et hageja oli kahju tekitamises süüdi. Hageja viitas sellele, millised kohustused tal poolte vahel sõlmitud töövõtu lepingu kohaselt olid: kõikide mängumaja materjalide ja kinnitusvahendite transport ja paigaldus, mängumaja vahekorruse ja liumäe koos platvormiga ehitus, ühe karastatud klaasi paigaldus valmis tehtud avasse, 21 mm vineerist mängumaja siseseinte paigaldus, trepi, võrkseina ja toru paigaldus, mängumaja nähtavate puitdetailide lakkimine 3 kihti või värvimine 2 kihti ning mänguruumi lae osaline katmine peenesilmse võrguga. Tellija oli kohustatud tegema kõik eelnevad lammutustööd ruumi ettevalmistuseks, elektritööd, vajadusel sprinklersüsteemide ja ventilatsioonisüsteemine ümberpaigutuse ning ette valmistama ja viimistlema mängumajaga piirnevad seinad, lae ja põrandad.
9.Hageja on varasemalt teinud kostjale sarnaseid mängumaju tema teistesse toitlustuskohtadesse. Enne ehitamisega alustamist on hageja alati saatnud teostatavad joonised, millelt nähtub ka kinnitamisvajadus vastavatesse asukohtadesse. Ruumi ehitamiseks ettevalmistamine tähendabki pooltevahelise praktika ja lepingu kohaselt seda, et kõik süsteemid (elektri, vee, ventilatsiooni jne), mis puudutavad ruumi, kuhu ehitamist alustatakse, peab näitama ära ruumi omanik või rentnik ehk tööde tellija. Vastupidine oleks loogiliselt ja mõistlikult põhjendamatu, sest töövõtja ei saa teada ega peagi teadma hoone ja ruumi süsteemide asukohti, eriti neid, mis asuvad põranda, lae, seina vms sees või all.
10.Hageja esitas väidete tõendamiseks kostja poolt temale enne ehitamist mängumaja projekteerimiseks saadetud Tasku keskuse ruumide plaanid, millel ei olnud märgitud tehnosüsteeme, mis takistaksid kuidagi kinnitamist põrandasse. Kostjale saadetud visandilt nähtub vajadus puurimise järele ehk lahendus nõudis põrandasse ankurdamist. Kostja oleks pidanud teavitama põrandas asuvatest torudest ning ühestki kostjalt saadud materjalist nähtuvalt ei olnud põrandas mingeid torusid. Samuti esitas hageja tõendina e-kirjavahetuse sama kostja teise toitlustuskohta ehitamise kohta, millest nähtub, et hageja küsis ja kostja oli teadlik vajadusest näidata ära kinnitamist takistavad asjaolud.
11.Enne ehitustööde alustamist toimus projekteerimine. Selleks saatis kostja ruumide joonised, kuhu mängunurk tuli projekteerida. Nendel joonistel ei olnud näidatud torustike olemasolu ruumis. Ei projekteerimise käigus ega hiljem ei ole keegi kostja esindajatest võimalikele ohtudele seoses ehitustöödega tähelepanu juhtinud ehkki hageja esindajad korduvalt selliseid asjaolusid küsisid. Hageja teostas varem kostjale analoogilisi töid Pääsküla ja Tabasalu restoranides. Vastavalt sellele, kas oli võimalus tugitalasid põrandasse ankurdada või mitte, tehti hageja poolt erinevad lahendused. Tabasalu restoranis ei olnud võimalik põrandasse puurimine ja sellepärast kasutati teistsugust tugipostide kinnitusviisi.
12.Tasku keskuses oleva restorani puhul väitis kostja esindaja, et põrandasse puurimiseks takistusi pole ja vastavalt sellele töötas hageja välja projektlahenduse. Projekt esitati eelnevalt ülevaatamiseks ja see kiideti kostja poolt heaks. Kokku tuli ankurdada 15 tugiposti. Puurimine toimus mitu päeva ja kogu ehitusperioodi jooksul viibis regulaarselt kohal omanikujärelevalve teostaka XXX, kes nägi, kuidas toimus postide kinnitamine. Puurimise käigus ei juhitud hageja tähelepanu asjaolule, et põrandasse puurimine oleks seotud mingite ohtudega.
13.Avarii juhtus eelviimase posti kinnitamisel, kusjuures kõik selle rea tugipostid olid asetatud oma kohtadele mitmed päevad enne kinnitamist. Kostja omanikujärelevalvel oli võimalik nende asukohta reaalselt näha enne puurimistööde teostamist. Mingit signaali selle töö teostamise ohtlikkusest hagejale ei edastatud. Mänguväljakute kinnitamise nõuded on toodud MÄNGUVÄLJAKU SEADMED JA ALUSPIND standardis EVS-EN 1176-1:2008. Hageja leidis, et vastutus lasub kostjal, kes ei teinud endale selgeks ohutusnõudeid ega tehnosüsteemide asukohti. Kostja ei edastanud vastavaid andmeid hagejale.
14.Hageja leidis, et kostja saadetud informatsiooni avarii tulemusel tekkinud kahju kohta ei saa tõsiselt võtta, sest informatsioon muutus kogu aeg ning kostja ei lisanud ametlikke dokumente. Kostja saatis hagejale 29.01.2014.a e-kirja, kus nõudis kahju korvamist summas 11 212 eurot. Hiljem selgus, et sellel nõudel ei olnud alust. 22.09.2014.a saatis kostja reklamatsiooni nõudega 4176,50 eurot, millele ei olnud lisatud ametlikke dokumente.
15.Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti saatis hageja seaduslik esindaja XXX kostja esindajale 23.12.2013. Kostja esindaja keeldus akti allkirjastamast. Akti kohaselt olid tööd lõpetatud 15.11.2013.a. Enne aktile allakirjutamist oli kostjal valmis tööga võimalik tutvuda ligemale kuu aega. Mänguväljak on kohtkindlalt ühendatud kostja ruumiga ja pidevalt vaadeldav ning uuritav, mistõttu töö oli esitatud vastuvõtmiseks 15.11.2013.a akti alla kirjastamisest keeldumine toimus suuliselt. Kostjal ei olnud tööde osas pretensioone ning kostja ei ole ka hiljem nõudnud töödes mistahes puuduste kõrvaldamist.
16.Hageja leidis, et tööle heakskiidu andmisega oli tellija töö vastu võtnud. Samuti tekib töö vastuvõtmise kohustus, kui töö on valmis, tellija on saanud selle üle vaadata ning töö vastab lepingu tingimustele. Kõik need eeldused olid täidetud ja tellijal ei olnud õigust töö vastuvõtmisest keelduda. Seega võttis kostja töö vastu 05.12.2013.a. Arve töö eest esitati 23.12.2013.a ja arve tasumise tähtpäev oli 14.01.2014.a. Viivist hakkas hageja arvestama alates 15.01.2014.a.
17.Lepingu punkti 6 kohaselt oli teostatavate tööde kogumaksumus 5600 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 6720 eurot. Ettemaksu tasumiseks edastati hageja poolt kostjale 08.10.2013.a arve 201321 summas 3360 eurot, mille kostja tasus. Poolte vahel lepiti suuliselt kokku lisatööde teostamine (vineerist lae ehitamine) kokku summas 100 eurot. Lisatööde tegemise vajadus selgus tööde käigus ja eelkõige ohutust silmas pidades. Ilma vineerist lae ehitamiseta oleksid lapsed pääsenud juurde ülal asuva ripplae detailidele. Kokkulepe sõlmiti töö käigus suuliselt ja dokumendid selle kohta puuduvad. Hageja esitas 23.12.2013.a arve nr 201326 summas 3360 eurot + 120 eurot (listöö koos KM-ga) = 3480 eurot. Viivise arvestamist alustas hageja 25.01.2014.a.
18.Hagejast mitteolenevatel põhjustel juhtunud veeavarii tõttu tekitati hagejale kahju avarii põhjuste likvideerimise tõttu lisandunud tööpäevade näol. Kahju seisneb 3 inimese kahes tööpäevas, millele lisanduvad Tartusse sõitmise ja ööbimise kulud. Seda kahju ei ole hageja kostjalt veel välja nõudnud. Kuna hageja töötajad tegelesid aktiivselt väljavoolava vee kokku kogumise ja avarii tagajärgede likvideerimisega, siis hoiti tegelikult ära palju suurem kahju. Hageja esialgse hinnangu kohaselt oli kahju suuruseks 1600 eurot.
19.08.06.2015.a seisukohtades leidis hageja, et kostja ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid tõendeid tasaarvestuse kohta. Tasaarvelduse aluse tõendamiseks on vaja esitada Tasku Keskuse avaldus kindlustusfirmale kahjujuhtumi kohta, kindlustusfirma vastav seisukoht kahju olemasolu kohta, dokumentatsioon selle kohta, et kahju on käsitletud, kahjukäsitleja otsus ja konkreetsed summad, mis kuulusid kindlustuse poolt Tasku keskusele tasumisele. Torusse puurimine toimus 2013. aastal, aga kostja poolt kohtule esitatud arve nr YLK2737 kannab kuupäeva 15.01.2015. Kostja lasi esitada arve endale siis, kui sai teada, et hageja on esitanud tema vastu maksekäsu
kiirmenetluse avalduse, mille kohus võttis menetlusse 7.01.2015. Samuti käsitleb esitatud arve summat, mis on ainult pool väidetavast tegelikust kahjust. Hageja ei pidanud loogiliselt ja eluliselt usutavaks, et üks äriettevõte kinkis teisele äriettevõttele poole kahjusummast ja loobus selle nõudmisest. Hageja leidis, et kostja esitatud arvesse tuleb suhtuda mõistliku kahtlusega. Tegu on kunstlikult loodud tõendiga.
20.Kostja väitis hagejale 22.09.2014.a koostatud reklamatsioonis, et AS XXXon juba esitanud tema vastu nõude summas 4176 eurot. Samas nähtub kohtule tõendina esitatud arvest, et keegi ei olnud sellist nõuet esitanud. Nõue oli esitatud vaid poolele väidetud summast ja hoopis hilisemal kuupäeval. Kostja esitatud XXXkiri on PDF fail ja on näha, et see on erinevatest pealistest ja kirjast kokku pandud. Hageja on küll omaks, et ta puuris veetorusse, kuid ta ei ole omaks võtnud, et selline tegevus leidis aset tema süül, kas siis hooletusest või tahtlikult.
21.Kostja väide, et ta tutvustas hagejale enne tööde alustamist kõikide tehnosüsteemide asukohti, on paljasõnaline. Hageja on kohtule esitanud tõendid mängumaja jooniste näol, millest on selge, et kinnitamiseks kasutatakse põrandasse ankurdamist. Kostja esindaja viibis pidevalt ülespaneku juures ja oli teadlik ning nägi, et auke põrandasse puuritakse ega keelanud seda. Õnnetus veetorusse puurimisel juhtus alles eelviimase posti ankurdamisel ja tööd olid kestnud juba ligemale nädal aega. Seega oli kostja puurimisest hästi teadlik ja oleks võinud igal ajahetkel paluda puurimine lõpetada. Kostja tunnistas oma vastuses, et hageja küsis, kas on olemas põrandaküte. See küsimus eeldab, et hageja täpsustas, kas tal on võimalik nõuetekohaselt ja kostjale esitatud plaani järgi mängumaja kinnitada. Hageja näitas üles nõuetekohast hoolsust ja uuris kinnitamise võimalikkust. Kostja väide, nagu pidanuks paljalt vesiradiaatorite olemasolust seinal ja radiaatorite torude põrandasse suubumisest saama teha järeldusi selle kohta, mis pidi ja kuhu jooksevad põranda all torud, on naiivne ega põhine loogikal, sest põranda all kulgevate torude suunda ja kaugust on võimalik tuvastada ainult plaanimaterjali alusel või teatud aparatuuri kasutades.
22.Hageja esitas kohtule foto, millest nähtub, et postid sätiti kõigepealt oma õigetele kohtadele. Teine hageja esitatud foto on tehtud ruumi tagumisest servast, mille kohal on ülemise korruse kaarjas väljaaste. Sealt on näha ühte juhet rippumas. Sinna ehitas hageja vahelae, mis moodustas lisasumma. Fotolt on näha, et lae osa oli viimistlemata, seega ei olnud kostja täitnud mängumaja ülespaneku ajaks oma lepingulist kohustust (lagede viimistlemine oli tellija poolne kohustus). Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust oli lagede ehitus ja viimistlus kostja kohustus. Seega lisa vahelegi, mille hageja tegi just laste ohutust silmas pidades, oli lisatöö ja kostjal tuli see hüvitada vastavalt esitatud arvele. Kostja viited surveseadme ohutuse seadusele on asjakohatud.
23.Asjasse puutumatu on kostja väide standardist tulenevale kukkumisruumile, sest selle üle pole kunagi olnud vaidlust, tsiviilkohtus seda ei menetleta ja terve ala oli ümbritsetud turvavõrguga. Selle tõenduseks esitas hageja foto, millelt on näha turvavõrgu olemasolu mängumaja ümber. Mängumaja on kostja poolt kasutusse võetud ja käesolevaks ajaks kasutuses olnud vähemalt 2 aastat. Juhul, kui kostjal on tekkinud kahtlus, et ehitis ei ole ohutu, siis ei tohi ta seda kasutada. Seni ei ole kostja antud asjaolu kohta hagejale ühtegi pretensiooni esitanud.
24.Kostja õigusabikulude suurust pidas hageja põhjendamatuks, arvestades asja lihtsust ja kirjalikku menetlust. Kostja ei nõustunud tasuma ka standardi kulu, sest tõend ei olnud menetluses vajalik. Hageja ei nõustunud kostja menetluskuludega suuremas ulatuses kui 600 eurot. Hageja palus enda menetluskuludena kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 595 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 70 eurot tunnis. Õigusabi hind ei sisalda käibemaksu kuna XXXOÜ ei ole käibemaksu kohustuslane. Konsultatsiooniks, dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kulus 11.03.2015.a 4,5 tundi. Hagiavalduse täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks kulus 30.04.2015.a 2,5 tundi. Kostjale vastamiseks kulus
08.06.2015.a 1,5 tundi. Kokku osutati õigusabi 8,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja kinnitas, et kõik kulud olid kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-14-40061. Hageja esindaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane.
KOSTJA VASTUVÄITED
25.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 03.10.2013.a töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja hiljemalt 15.11.2013.a valmistama ja paigaldama kostja poolt üüritud pinnale XXXkeskuses laste mängumaja. Tööde ja materjalide kogumaksumus oli 6720 eurot ning kostja tasus enne tööde algust hagejale 3360 eurot. Ettemaksu tasumist summas 3360 eurot on hageja tunnistanud.
26.Tööde tegemise käigus puuris hageja 09.11.2013.a põrandasse auke ning lõhkus puuriga Tasku keskuse 4. korruse radiaatori küttetoru, mille tulemusel voolas küttetorustiku kuum vesi alumiste korruste kaubanduspindadele ning tekitas kahju sealsete üürnike varale. Hageja on tunnistanud küttetoru lõhkumist 15.11.2013 seletuskirjas. Hageja on seletuskirjas küll paljasõnaliselt väitnud, et ta oli eelnevalt saanud puurimistöödeks loa, kuid see hageja väide on tõendamata. Ebaõige on hageja väide, et kostja oli tehtud töödega rahul ja võttis tööd lepingus kokku lepitud tingimustel vastu.
27.Seoses hageja ebaprofessionaalse tegevusega tekkis kostjale kahju ja hageja oli sellest teadlik alates 09.11.2013.a. Hageja, kes tegutses majandus- ja kutsetegevuses, eiras ehitustööde teostamisel elementaarseid ohutusnõudeid ning puuris põrandasse üle 10 cm sügava augu radiaatori toitetoru liini. Kostja ei ole töid vastu võtnud ega üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutanud. Kostja ei võtnud töid vastu seoses vajadusega teha kindlaks hageja poolt tekitud kahju suurus.
28.Kostja saatis hagejale 05.12.2013.a e-kirja, millele olid lisatud esialgsed andmed küttetorustiku purunemise tagajärjel tekkinud kahjude kohta summas 11 212 eurot. Ühtlasi teavitas kostja hagejat, et juhtumiga tegeleb kindlustusfirma ning palus hagejat omalt poolt teha kõik võimaliku, et vähendada tekitatud kahju. 29.01.2014 e-kirjas selgitas kostja hagejale, et hageja poolt küttesüsteemi lõhkumise tagajärjel tekkis kahju esialgsetel andmetel summas 11 121 eurot ning hageja on kohustatud selle hüvitama. Pooled jäid ootama lõpliku kahjusumma selgumist.
29.19.09.2014 esitas AS XXX kostjale kahju hüvitamise nõude summas 4176,50 eurot. Kostja kohustus hüvitada kahju tulenes kostja ja AS XXX vahel 11.07.2013.a sõlmitud üürilepingust, mille punkti 13.3 alusel loetakse üürniku (so kostja) poolt üürileandjale tekitatud kahjuks muuhulgas kolmandatele isikutele üüritaval pinnal tekkinud mistahes kahju. Kahju suurus on tõendatud AS XXX aktiga summas 1629,50 eurot, AS XXX 25.03.2014.a arvega nr KA142020482 summas 1273,50 eurot ja AS XXX 06.06.2014.a arvega nr KA14037873 summas 1273,50 eurot.
30.21.09.2014.a esitas kostja hagejale lepingu täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 4176,50 eurot. Hageja ei ole kostjale kahju hüvitanud. Seetõttu on kostjal endiselt nõudeõigus hageja vastu summas 4176,50 eurot. Kostja viitas VÕS §-le 197 ja §-le 198. Kostja viitas, et tasaarvestuse vastuväite saab esitada ka kohtumenetluses ilma vastuhagi esitamata.
31.Lepingu kogumaksumus oli lepingu punkti 6 kohaselt 5600 eurot + käibemaks 1120 eurot s.o. kokku 6720 eurot. Kuna kostja on tasunud ettemaksuna 3360 eurot, on hageja lepingust tuleneva nõue kostja vastu on 3360 eurot (6720-3360=3360), mitte 3480 eurot. Seetõttu on hageja põhinõue 3360 eurot ületavas osas s.o. summas 120 eurot alusetu ja kostja vaidles sellele
vastu.
32.Hageja kohustus hüvitada kahju tekkis 09.11.2013.a ehk hageja poolt kahju tekitamise hetkel ning esialgne kahju suurus oli 11 212 eurot. Hageja poolt kostjale tekitatud kahju lõplik suurus selgus 19.09.2014. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu nõue 4176,50 eurot, see muutus sissenõutavaks 09.11.2013.a ning tasaarvestuse olukord tekkis 09.11.2013.a. Kostja tegi menetluses tasaarvestuse avalduse ehk esitas tasaarvestuse vastuväite, millega ta tasaarvestas hageja nõude summas 3360 eurot kattuvas ulatuses kostja vastunõudega summas 4176.50 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue kostja vastu summas 3360 eurot täies ulatuses tagasiulatuvalt ning hagejal puudub alus viiviste arvestamiseks, kuna tasaarvestus toimub enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist.
33.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tasaarvestus toimub tasaarvestuse avalduse esitamise seisuga, on hageja viiviste nõue alusetu, kuna arvestades antud juhtumi erandlikke asjaolusid, oleks viivise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades asjaolu, et hageja poolt tekitatud kahju lõpliku suuruse väljaselgitamine venis kostjast sõltumatutel põhjustel ning hageja oli alates 09.11.2013.a teadlik asjaolust, et ta tekitas kostjale kahju ning on kohustatud kahju hüvitama, on hageja viiviste nõue summas 3480 eurot täies ulatuses alusetu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Täiendavalt taotles kostja vastavalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 viiviste vähendamist nullini.
34.01.06.2015.a seisukohtades väitis kostja, et ta täitis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused, sh valmistas ette ja viimistles mängumaja rajamiseks vajaliku põranda. Kostja pani põrandale vaipkatte, millele hageja pidi paigaldama mängumaja. Samuti tutvustas kostja hagejale enne tööde teostamist kõigi tehnosüsteemide asukohti, sh sprinklerite ja radiaatorite asukohti.
35.Hageja ei teavitanud kostjat eelnevalt sellest, et ta soovib põrandasse auke puurida. Hageja küll küsis kostjalt, kas ruumis on põrandaküte, millele kostja vastas eitavalt, kuna põrandakütet vaidlusaluses ruumis ei ole ning ruumi köetakse radiaatoritega. Kostja ei ole hagejale puurimiseks nõusolekut andnud ja seda ei andnud ruumide omanik. Kostja tõendas oma väidet AS XXX juhatuse liikme XXX6.12.2013 e-kirjaga.
36.Ruumis radiaatorite paiknemisest oli hageja teadlik. Hageja esitas kohtule tõendina lastetoa fragmendi, millel on selgelt nähtav all paremas nurgas paiknevad radiaatorid. Kostja esitas omapoolse selgitusega täiendatud lastetoa fragmendi ning 6 fotot radiaatoritest, millega ta tõendas, et ruumis, milles hageja paigaldas mängumaja, olid radiaatorid ning hageja pidi olema nende asukohast teadlik. Hageja pidi nägema lisaks radiaatoritele toitetoru ning selle edasist suunda põrandasse. Tegemist on niivõrd ilmse asjaoluga, millest arusaamisega ei tohi olla raskusi isegi eriteadmisteta isikul, rääkimata hagejast, kes on professionaal ning on varem paigaldanud mängumaju erinevate küttesüsteemidega hoonetesse.
37.Hageja puuris augu 10-15 cm kaugusele radiaatorist otse toitetoru suunal, mis on käsitletav raske hooletusena, so hageja ei järginud olulisel määral käibes vajalikku hoolt. Samuti on see käsitletav surveseadme ohutuse seaduse § 18 lg 2 p 2 rikkumisena, kuna surveseadme kaitsevööndis ei tohi omaniku loata teha puurimistöid. Hageja väited, et kostja teostas tema puurimistööde osas järelevalvet, ei vasta tõele ja sellist kohustust kostjal lepingu alusel ei olnud. Hagiavaldusele lisatud mängumaja visandist ei ole võimalik järeldada, et on vajadus puurida. See ei nähtu ka hageja hinnapakkumisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja vastutav radiaatori toitetoru lõhkumisega tekkinud kahju eest.
38.Kostja vastunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1 ja § 115 lg 1. Hagejal oli tööde teostamisel lisaks täitmiskohustustele kaitsekohustus ehk kohustus teostada tööd viisil, mis ei kahjusta kostjat. Hageja ei järginud tööde teostamisel olulisel määral käibes vajalikku hoolt,
rikkus tööde tegemisel kaitsekohustust ning tekitas kahju AS-le Tasku Keskus, mille kostja pidi üürilepingu alusel hüvitama.
39.Hageja on väitnud, et mänguväljakute kinnitamise nõuded on ära toodud „Mänguväljaku seadmed ja aluspind“ standardis EVS-EN 1176-1:2008, kuid ei ole sealjuures viidanud ühelegi konkreetsele sättele. Kostja esitas standardi väljavõtte ja viitas punktile 4.2.8.2.5, mille kohaselt peab seadme tõstetud osade ümber olema kukkumisruumi laiendus vähemalt 1,5 m mõõdetuna horisontaalsuunas ja kulgedes mööda seadme all asuva pinna vertikaalprojektsiooni. Seda nõuet võidakse vähendada juhul, kui seade on paigaldatud seinale või toetub sellele või on tegemist täielikult suletud seadmega. Antud juhul ei ole mänguväljaku tõstetud osa paigaldatud vaidlusaluses kohas seinale ning seetõttu pidi hageja paigutama mänguväljaku kõrgendatud osa seinast vähemalt 1,5 meetri kaugusele. Kuna hageja paigutas mänguväljaku kõrgendatud osa oluliselt lähemale, rikkus hageja standardi EVS-EN 1176-1:2008 punkti 4.2.8.2.5 nõudeid.
40.Kostja ei nõustunud, et tema vastunõue summas 4176,50 eurot on tõendamata. Kostja esitas AS XXX15.01.2015.a arve YLK-2737 ja kostja 26.01.2015.a maksekorralduse nr 1679, millega on tõendatud, et AS XXXesitas 19.09.2014.a kahjunõude osaliseks tasumiseks kostjale arve summas 2800 eurot ja kostja on selle tasunud. Ülejäänud kahju osas so summas 1376,50 ei ole kostja AS-le XXXveel tänaseks hüvitanud, kuid see asjaolu ei takista nõude esitamist hageja vastu.
41.Kostja leidis, et hageja ei ole töid nõuetekohaselt kostjale üle andnud. Kuigi hageja väidab, et veeavarii juhtus temast mitteolenevatel põhjustel, siis tegelikkuses oma avariijärgse käitumisega tunnistas hageja oma vastutust tekitatud kahju eest. Hageja on 30.04.2015 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta üritas vähendada avarii tagajärjel tekkinud veekahju ja tegeles aktiivselt avarii likvideerimisega. Eeldatavasti samal põhjusel ei pidanud hageja vajalikuks omapoolselt allkirjastada tööde üleandmis-vastuvõtuakti, kuna oli teadlik, et on vastutav tööde teostamise käigus tekitatud kahju eest, mis on suurem, kui hageja poolt teostatud tööde maksumus. Hageja küll esitas 23.12.2013.a kostjale allkirjastamata üleandmis-vastuvõtuakti, kuid see ei vastanud lepingu punkti 10 nõuetele ja akt oli hageja poolt allkirjastamata.
42.Kostja ei nõustunud, et pooled leppisid suuliselt kokku lisatöödes summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu hinnas oli kokku lepitud lepingu punktis 6 ning vastavalt lepingu punktidele 7 ja 17 sai lepingu summat muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppega. Kostja eitab jätkuvalt lisatööde kokkulepet ja leiab, et hageja väide lisatööde osas on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt sai hageja põhinõue kostja vastu olla üksnes 3360 eurot.
43.Lõplikes seisukohtades rõhutas kostja, et hageja võttis omaks augu puurimise põrandas asuvasse veetorusse. Hageja ei teavitanud kostjat eelnevalt sellest, et ta soovib põrandasse auke puurida. Kostja ei ole hagejale puurimiseks nõusolekut andnud ja seda ei andnud ka ruumide omanik. Kuna hageja seadis kahtluse alla kostja esitatud AS XXX juhatuse liikme XXX06.12.2013 e-kirja, esitas kostja selle veelkordselt koos XXX kinnitusega. Ruumis radiaatorite paiknemisest oli hageja teadlik ning ta pidi nägema radiaatori toitetoru, mis suundus põrandasse.
44.Kohus andis hagejale aega tõendite esitamiseks kuni 04.05.2015.a. Hageja esitas täiendavalt 08.06.2015.a kohtule 3 fotot. Need tõendid on esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaega ja hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid esitada tähtaegselt. Seetõttu palus kostja jätta 08.06.2015 esitatud tõendid asja juurde võtmata. Juhul, kui kohus võtab hageja hilinemisega esitatud tõendid asja juurde, soovis kostja esitada 2 fotot, et täiendavalt tõendada hageja puuritud kohta radiaatori vahetus läheduses. Fotod on tehtud pärast toitetoru parandamist ja betoonpõranda taastamist.
45.Hageja väited, et kostja teostas hageja puurimistööde osas järelevalvet, ei vasta tegelikkusele. Sellist kohustust ei tulene pooltevahelisest lepingust. Samuti ei nähtunud puurimise vajadust kostjale koos töövõtulepinguga saadetud mängumaja visandist ega hageja hinnapakkumisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja vastutav radiaatori toitetoru lõhkumisega tekkinud kahju eest. Lisaks on hageja rikkunud ka standardi EVS-EN 1176-1:2008 punkti 4.2.8.2.5 nõudeid, kuna paigutas mänguväljaku kõrgendatud osa seinale lubatust oluliselt lähemale. Kostja vastunõue hageja vastu on tõendatud AS XXX19.09.2014.a nõudega, AS XXX 12.11.2013.a kauba mahakandmise aktiga summas 1629,50 eurot, AS XXX 25.03.2014.a ja 06.06.2014.a arvetega XXXAS-le kogusummas 2547 eurot, AS XXX15.01.2015.a arvega YLK-2737 ja kostja 26.01.2015 maksekorraldusega nr 1679.
46.Kostja tegi 09.04.2015.a tasaarvestuse avalduse s.o. esitas tasaarvestuse vastuväite (protsessuaalne tasaarvestus), millega tasaarvestas hageja nõude summas 3360 eurot kattuvas ulatuses kostja vastunõudega summas 4176,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue kostja vastu summas 3360 eurot täies ulatuses tagasiulatuvalt ning hagejal puudub alus viiviste arvestamiseks, kuna tasaarvestus toimub enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist.
47.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud advokaadi õigusabile summas 1265 eurot 11 tunni ja 30 minuti eest hinnaga 110 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on analüüsinud hagiavaldust ja selle lisasid, pidanud nõu kliendiga, koostanud kostja vastuse ja esitanud selle kohtule, analüüsinud hageja seisukohti ja täiendavaid tõendeid analüüs, pidanud telefoni teel nõu, koostanud kostja täiendavad seisukohad, pidanud nõu kliendiga, koostanud kostja vastuse täiendused ja esitanud need kohtule, samuti koostanud kostja lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Õigusabikulu on tõendatud Advokaadibüroo Entsik & Partnerid 07.05.2015.a arvega nr 150438, 07.06.2015.a arvega nr 150563, 07.07.2015.a arvega nr 150675 ja 03.08.2015.a arvega nr 150698 ja arvete juures olevate spetsifikatsioonidega. Lisaks on kostja kandnud dokumentaalse tõendi ehk standardi EVS-EN 1176-1:2008 saamise kulu summas 22.15 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 1287,15 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
48.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
49.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 03.10.2013.a töövõtulepingu, mille pidi hageja ehitama Tartusse, XXXrestorani laste mängunurga; 2) lepingu kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 6720 eurot, millest kostja tasus ettemaksuna 3360 eurot; 3) kostjal oli sõlmitud AS-ga XXXüürileping restorani pidamiseks vajalike ruumide suhtes; 4) hageja ehitas kostja restorani mängunurga; 5) mängunurga ehitamise käigus puuris hageja 09.11.2013.a põrandasse auke ning lõhkus seeläbi Tasku Keskuse neljanda korruse küttetorustiku toru; 6) küttetorustiku toru lõhkumise tõttu voolas torustikust välja kuum vesi hoone alumistele korrustele; 7) hageja esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mida kostja ei allkirjastanud; 8) 23.12.2013 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 201326 summas 3480 eurot, mida kostja ei tasunud; 9) kostja teatas hagejale, et küttetorustiku lõhkumise tõttu tekkis kahju Tasku Keskuse teistele üürnikele ning üürilepingu alusel vastutab kostja üürileandja ees tekkinud kahjude eest.
50.Pooled vaidlevad käesolevas asjas eeskätt selle üle, kas kostjal oli õigus keelduda hagejale töövõtutasu teise osa maksmisest seetõttu, et kostjal oli hageja vastu tasaarvestuslik kahju hüvitamise nõue. Samuti vaidlevad pooled käesolevas asjas selle üle, kas hageja poolt mängunurga ehitamisel teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud või tuleks lugeda vastuvõetuteks ehk kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas lepingu täitmise käigus leppisid pooled kokku lisatööde tegemises. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel vajalikuks esmalt hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu lisatööde eest. Seejärel asub kohus hindama, kas kostja menetluslik tasaarvestuse vastuväide on põhjendatud. Viimaks hindab kohus, kas hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine
51.Hageja leidis, et tema töövõtu tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja saatis kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 23.12.2013.a ning selle järgi olid tööd lõpetatud 15.11.2013.a. Kostjal oli enne seda võimalik töödega tutvuda ning kostja on mänguväljaku kasutusele võtnud. Kostjal ei olnud tööde suhtes pretensioone ning ta ei ole nõudnud puuduste kõrvaldamist. Enne kohtumenetluse algust ei viidanud kostja kordagi sellele, et puudub standardi kohaselt vajalik kukkumisruum.
52.Kostja leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest kumbki pooltest ei ole üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Samuti viitas kostja sellele, et tööde teostamisel ei järginud hageja kehtivat standardit, mille järgi oleks pidanud hageja paigutama mänguväljaku kõrgendatud osa seinast vähemalt 1,5 meetri kaugusele. Hageja rikkus standardi EVS-EN 11761:2008 punkti 4.2.8.2.5 nõudeid.
53.Kohus leiab vaatamata kostja vastuväidetele, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks ning hageja töövõtu tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 näeb ette, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
54.VÕS § 644 reguleerib töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lõikest 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
55.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 03.10.2013.a töövõtulepingu (toimiku lk 50-59), mille punkti 1 järgi kohustus hageja rajama XXXkeskuses asuvasse restorani laste mängumaja ning kohustus teostama seejuures kõikide mängumaja materjalide ja kinnitusvahendite transpordi ja paigalduse, mängumaja vahekorruse ja liumäe ehituse koos platvormiga, ühe karastatud klaasi paigalduse valmis tehtud avasse, 21 mm vineerist mängumaja siseseinte paigalduse, trepi, võrkseina ja toru paigalduse, mängumaja nähtavate puitdetailide
56.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 10 nägi ette, et tööde vastuvõtmiseks tuli pooltel vormistada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millele esindajad alla kirjutavad. Lepingu punkt 11 nägi ette, et kui tööde vastuvõtmisel on tellijal pretensioone kokku lepitud tööde kvaliteedi või lepingule vastavuse kohta, määrab ta töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
57.05.12.2013.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 65), milles ta teatas, et lastetoa mängumajaga on kõik korras, kuid veekahju osas maksab kindlustusandja kannatanutele kulud, esitades seejärel regressinõude kahju tekitajale. Kostja palus hagejal tutvuda kahju esialgse kalkulatsiooniga ning rõhutas, et põhilise kahju kandis AS XXX ning samuti oli esimese korruse Guessi poes alla kukkunud kallis valgusti. Kohus nõustub hageja väitega, et antud e-kirjas kostja iseenesest tunnistas lepingu alusel tehtud tööde vastavust lepingule.
58.Hageja esitas kohtule tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku 123), mis kannab 23.12.2013.a kuupeva ega ole kummagi poole poolt allkirjastatud. Samas nähtub hageja esitatud tõendist, et hageja saatis antud akti kostjale e-kirjaga 23.12.2013.a (toimiku lk 124). 23.12.2013.a oli hageja kostjale esitanud arve nr 201326 (toimiku lk 63), milles olid kajastatud lepingulised tööd ning lisatööd ja materjalid summas 100 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai akti ja arve kätte, kuigi akti ei allkirjastanud ega tasunud arvet. 29.05.2014.a saatis hageja kostjale lepingu täitmise nõude (toimiku lk 60-61), milles hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse ja viivise tasumist. Samuti esitas hageja kostjale viivisarve (toimiku lk 62).
59.Kohus osundab, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks mistahes viisil teatanud hagejale, et ta keeldub tööde vastuvõtmisest seoses nendes esinevate puudustega. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kohtumenetluse eelselt teatanud hagejale töödes puuduste esinemisest. Kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostjal oli seetõttu kohustus teatada hagejale töödes esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul ning kirjeldada puudusi piisavalt täpselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oleks kostja olnud kohustatud koos puudustele viitamisega andma hagejale tähtja nende kõrvaldamiseks. Seda kostja teinud ei ole. Seda, kas kostja on mängunurga võtnud kasutusse või mitte, asjas kogutud tõenditest iseenesest järeldada ei saa ning see ei oma tööde vastuvõetuks lugemisel kohtu hinnangul ka tähtsust.
60.Alles kohtumenetluse käigus viitas kostja esimest korda sellele, et hageja rikkus mängumaja rajamisel standardist tulenevat nõuet. Kostja esitatud väljavõttest standardist nr EVS-EN 11761:2008 nähtub, et mängunurga tõstetud osade ümber peab olema kukkumisruumi lahendus vähemalt 1,5 m mõõdetuna horisontaalsuunas ja külgedes mööda seadme all asuva pinna vertikaalprojektsiooni. Kostja väitis, et seda nõuet hageja ei täitnud, mis nähtub kohtule esitatud fotost toimiku lk 136.
61.Kohus leiab, et kohtumenetluse toimumise ajaks oli kostja minetanud VÕS § 644 lg 3 alusel oma õiguse tugineda tööde mittevastavusele. Kostja oli varasemalt hagejale kinnitanud 05.12.2013.a e-kirjas, et töö vastab nõuetele. Järelikult oli kostja tööd üle vaadanud ega viidanud nendes esinevatele puudustele. Kostja ei ole käesolevas menetluses põhistanud, et puudustest õigeaegne teavitamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Lisaks ei ole standardi näol tegemist mitte õigusakti, vaid soovituslike kvaliteedi nõuetega. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et rajatav mängunurk peab vastama nimelt standardile EVS-EN 1176-1:2008.
62.Kohus leiab, et kuivõrd kostja oli kohtumenetluse ajaks minetanud oma õiguse puudustele tugineda ning ta ei teavitanud hagejat õigeaegselt ja piisavalt selgelt töödes esinenud puudustest, tuleb tööd kostja poolt VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuteks. Hageja töövõtu tasunõue on
seega muutunud sissenõutavaks. Järgmisena asub kohus hindama, kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt tasu ka lisatööde eest. Hageja lisatööde tasunõue
63.Hageja väitis, et lisaks lepingus märgitud töödele tuli kostjal tasuda ka lisatööde eest summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Lisatööde tegemine ehk vineerist lae ehitamine lepiti kokku suuliselt. Lisatööde tegemise vajadus selgus töö käigus ja ilma vineerist lae ehitamiseta oleksid lapsed pääsenud juurde ülal asuva ripplae detailidele. Lae viimistlemine oli kostja lepinguline kohustus, mida kostja mängumaja ülespaneku ajaks ei olnud täitnud ja mis nähtub kohtule esitatud fotost. Seetõttu tuli kostjal lisatöö hüvitada.
64.Kostja ei nõustunud, et pooled leppisid suuliselt kokku lisatöödes summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu hinnas oli kokku lepitud lepingu punktis 6 ning vastavalt lepingu punktidele 7 ja 17 sai lepingu summat muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppega. Kostja eitas lisatööde kokkulepet ja leidis, et hageja väide lisatööde osas on tõendamata.
65.Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud kostjaga lisatööde kokkuleppe sõlmimist. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et lisatöö tegemises ehk vineerist vahelae ehitamises hageja poolt hinnaga 120 eurot pooled esialgses lepingus kokku ei leppinud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et lisatöö tegemiseks puudub nendevaheline kirjalik kokkulepe.
66.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega võib üldjuhul lepingu sõlmida ka suuliselt, kuid pool, kes suulise lepingu sõlmimisele viitab, peab lepingu olemasolu tõendama. Kohus selgitas hagejale 10.04.2015.a pöördumises (toimiku lk 108-109) vajadust oma väiteid tõendada.
67.VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
68.Poolte vahel töövõtulepingu (toimiku lk 50-59) punkti 2 järgi oli kostja kui tellija kohustama teostama kõik eelnevad lammutustööd ruumi ettevalmistuseks, elektritööd, vajadusel sprinklersüsteemide ja ventilatsioonisüsteemide ümberpaigutuse ning valmistama ette ja viimistlema mängumajaga piirnevad seinad, laed ja põrandad. Lepingu punkti 7 kohaselt oli tööde maksumuseks 5600 eurot, millele lisandus käibemaks. Sellest summast pidi kostja ettemaksuna tasuma 3360 eurot. Lõppsumma 3360 eurot tuli kostjal tasuda 7 kalendripäeva jooksul alates tööde vastuvõtmisest. Samuti nägi lepingu punkt 7 nägi ette, et kui lepingu täitmise käigus selgub tööde mahu muutmise vajadus, lepivad pooled kokku koos mahu muutmisega lepingu punktis 6 toodud summa muutmise. Lepingu punkt 17 nägi ette, et lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
69.Kohus nõustub eeltoodu alusel kostja väitega, et lepingu kohaselt võis tööde ja nende maksumuse mahte muuta vaid pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel. VÕS § 13 lg 3 järgi tuli hagejal seega tõendada, et poolte vahel oli suuline lisatööde kokkulepe ning hageja võis kostja käitumisest aru saada, et viimane nõustus lepingu muutmisega sellises vormis. Hageja ei ole suulise kokkuleppe olemasolu või kostja käitumise kohta esitanud ühtegi tõendit vaatamata kohtu selgitustele. Hageja esitas kohtule vaid kolm fotot (toimiku lk 145-147), millistest ühelt
nähtub, et lagi oli viimistlemata. Hageja väitis, et kuivõrd kostja jättis oma kohustuse lae viimistlemise osas täitmata, oli hageja lisatööde tasunõue õigustatud, sest hageja paigaldas ise vineerist vahelae.
70.Kohus leiab, et hageja esitatud foto ja hageja väited ei tõenda lisatööde kokkuleppe olemasolu poolte vahel. Olukorras, kus kostja jättis mõne oma kohustuse täitmata, oleks hagejal olnud õigus nõuda kostjalt vastava kohustuse täitmist, mitte ise teostama töid omal äranägemisel ja enda määratletud hinnaga. Ühtlasi ei saa hageja esitatud fotodest ka järeldada, millise töö ja millises mahus hageja tegelikult arvel toodud 120 euro eest tegi. Kuivõrd hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud poolte vahel lisatööde tegemise kokkuleppe olemasolu (kusjuures pooled oleksid pidanud kokku leppima lisatööde mahu ja maksumuse), on hageja lisatööde tasunõue 120 euro ulatuses alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Järgmiseks asub kohus hindama, kas kostja tasaarvestuslik vastuväide on põhjendatud ja tõendatud või mitte. Kostja tasaarvestulik vastuväide
71.Kostja esitas hageja tasunõudele tasaarvestuse avalduse tulenevalt sellest, et hageja tekitas kostjale tööde teostamise käigus kahju. Hageja puuris 09.11.2013.a augu Tasku Keskuse küttesüsteemi ning veeavarii tulemusena tekkinud kahju tuleb kostjal hüvitada üürileandjale. Kahju olemasolust teatas kostja hagejale juba 05.12.2013.a. Üürileandja esitas kostjale 19.09.2014.a kahju hüvitamise nõude summas 4176,50 eurot ning antud summa osas esitas kostja hageja nõudele tasaarvestuse avalduse.
72.Kostja leidis, et hageja ei teavitanud teda sellest, et soovib põrandasse auke puurida ning puurimiseks puudus ehitise omaniku luba, rikkudes surveseadme ohutuse seadust. Hageja oli samas teadlik, et ruumis on radiaatorid, mille toitetorustik suundus põranda alla. Hageja puuris augu 10-15 cm kaugusele radiaatorist otse toitetoru suunal, millises olukorras ei järginud hageja olulisel määral käibes vajalikku hoolt. Hageja oli tööde teostamisel lisaks täitmiskohustusele ka kaitsekohustus ehk kohustus teostada töid viisil, mis kostja ei kahjusta. Hageja väited selle kohta, et kostja teostas puurimistööde osas järelevalvet, on ebaõiged ja paljasõnalised. Puurimistööde vajadus lepingule lisatud mängumaja visandist ei selgunud.
73.Hageja vaidles kostja tasaarvestuse avaldusele vastu. Enne kohtumenetluse algust ei esitanud kostja hagejale tasaarvestuse avaldust. Hageja ei ole tekkinud kahju põhjustamises süüdi. Lepingule lisatud mängumaja joonistest nähtus puurimise vajadus ja kõik süsteemid (elektri, vee, ventilatsiooni jne) pidi ära näitama kostja, sest hageja ei tea ega peagi teadma nende süsteemide asukohti. Hagejale saadetud materjalides ei olnud viidatud põrandas asuvatele torudele. Hageja oli ka varem rajanud kostja restoranidesse mängumaju ning kostja oli teadlik vajadusest teavitada hagejat kõigist ruumides asuvatest süsteemidest ja puurimise takistustest. Õnnetus juhtus alles eelviimase posti kinnitamisel ning kostja omanikujärelevalvel oli võimalik postide asukohta näha enne puurimistööde teostamist ja keelata puurimine. Ebaloogiline on kostja väide, et ainult radiaatorite olemasolust oleks hageja pidanud järeldama küttetorustiku asumist põranda all.
74.Kostja kahjunõue on tõendamata ja kostja esitatud andmed kahju suuruse kohta muutusid pidevalt ajas. Ametlikke dokumente kahju kohta esitatud ei ole. Kostja oleks pidanud esitama Tasku Keskuse avalduse kindlustusfirmale, kindlustusfirma vastava seisukoha kahju olemasolu kohta, dokumentatsiooni selle kohta, et kahju on käsitletud, kahjukäsitleja otsuse ja konkreetsed summad, mis kuulusid kindlustuse poolt Tasku Keskusele tasumisele. Hageja pidas ebausutavaks, et XXXesitas kostjale kahju hüvitamise arve alles 15.01.2015.a ning ainult pooles summas. Kostja esitatud tõendid ja XXXkiri on kunstlikult loodud tõendid ja surveseadme ohutuse seadusega ei oma hageja mingit seost.
75.Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise tasaarvestuslik avaldus on põhjendatud ja tõendatud. Kohus nõustub kostja väitega, et lisaks lepingu täitmise kohustusele lasus hagejal ka kaitsekohustus ehk kohustus teostada mängunurga ehitustöid viisil, mis ei kahjustaks kostjat ega teisi isikuid.
76.Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et tema näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses ehitustegevusega tegeleva ettevõttega. Veeavarii toimumise ajal 09.11.2013.a kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 1 nägi üldnõudena ette, et ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele.
77.Pooltevahelise lepingu punkt 1, mis loetles hageja kohustused, ei näinud hagejale ette kohustust hoiduda mängunurga ehitamisel kostjale või teistele isikutele kahju tekitamisest, kuid kohtu hinnangul tuleneb selline hoolsus- ja kaitsekohustus töövõtulepingu eesmärgist ja olemusest. VÕS § 23 lg 1 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest. Kohus leiab, et mängunurga ehitamisel avalikult kasutatavasse restorani, mis asub mitmekorruselises avalikult kasutatavas kaubanduskeskuses, tuleneb lepingu olemusest ja eesmärgist, et ehitaja peab tagama ehitamise käigus ohutuse ja vältima kahju tekitamise teisele lepingu poolele ning kolmandatele isikutele. Samuti tuleneb ehituse tegevusalal kehtivatest õigusaktidest ja tavadest, et ehitamisel tuleb vältida kahjulikke mõjusid ümbrusele ja teistele isikutele.
78.VÕS § 24 lg 2 näeb ette, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kohus leiab, et hagejaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik oleks samadel asjaoludel teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tagada ehitamise ohutus. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teinud ehitamise ohutuse tagamiseks kõike mõistlikult võimalikku.
79.VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
80.VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Eeltoodust tuleneb, et süülist vastutust kohaldatakse vaid siis, kui see tuleneb lepingust või seadusest. Seega juhul, kui seadus või leping ei piira isiku vastutust vaid süülise rikkumise juhtudeks, vastutab lepingu pool lepingu rikkumise eest sõltumata süüst. Antud juhul ei näinud pooltevaheline töövõtuleping ette, et hageja töövõtjana vastutab vaid oma kohustuste süülise rikkumise korral. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 50-59) punkt 18 nägi ette, et lepingust tulenevate kohususte mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
81.Ülal märgitust nähtub, et pooltevaheline leping oleks vabastanud hageja lepinguliste kohustuste mittekohasest täitmisest tulenevast vastutusest vaid siis, kui mittekohase täitmise oleks põhjustanud vääramatu jõud (ehk kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav VÕS § 103 lg 2 mõistes). Hageja väited selle kohta, et ta ei olnud süüdi küttetorustikku augu puurimises, on
seetõttu asjakohatud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta puuris augu keskuse küttetorustikku mõne vääramatu jõu asjaolu esinemise tõttu. Hagejal lasus kohtu hinnangul lepingu olemusest tulenev kohustus teostada ehitustöid ilma kellelegi kahju tekitamata ning sellise kohustuse rikkumisel vastutab hageja tekkinud kahju eest sõltumata süüst.
82.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et lepingule lisatud joonistest pidi kostjale endale olema selge, et mängumaja ehitamiseks tuleb põrandasse auke puurida ning pooltevahelise varasema praktika kohaselt oli kostjal endal kohustus tagada puurimise ohutus. Samuti nõustub kohus kostja väidetega, et leping ei seadnud kostjale kohustus teha mängunurga ehitustööde osas igapäevast järelevalvet. Hageja väited selle kohta, et kostja esindajad olid teadlikud sellest, kuhu auke puurida oli vaja ega keelanud puurimist kuni eelviimase posti kinnitamiseni, on jäänud täielikult tõendamata.
83.Kohus leiab, et mõistlikult majandus- ja kutsetegevuses ehitamisega tegeleva ettevõtjana oleks hageja pidanud ise juhtima kostja tähelepanu sellele, et mängunurga püstitamiseks on vajalik puurida auke põrandasse ning hageja oleks pidanud tagama puurimistööde ohutuse, paludes kostjal muuhulgas esitada andmed selle kohta, kas või millised kommunikatsioonid asuvad põranda all ning kas või milliseid kommunikatsioone võivad puurimistööd kahjustada. Kohus selgitas hagejale oma 10.04.2015.a pöördumises (toimiku lk 108-109) vajadust põhistada ja tõendada, kas või kellelt ta sai loa aukude põrandasse puurimiseks ning kas või millisel moel tegi hageja enne puurimistööde alustamist kindlaks puurimistööde ohutuse. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid samme hageja enne tööde alustamist ette võttis selleks, et tagada tööde ohutus.
84.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud enne vaidlusaluse töö tegemist kostja või Tasku Keskuse omaniku poole soovida saada andmeid ja ehitusprojekti põranda all paiknevate kommunikatsioonide või torustike kohta. Samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks pöördunud hoone omaniku poole selleks, et saada puurimistööde tegemiseks luba ja tagada puurimistööde ohutus. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku lk 50-59) punkti 9 järgi oli hagejal kohustus jooksvalt informeerida tellijat tööde teostamise käigus tekkinud probleemidest ja nõuda tellija juhiseid ja informatsiooni. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks küsinud kostjalt juhiseid või informatsiooni selleks, et tagada puurimistööde ohutus.
85.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostjale oleks puurimistööde vajalikkus pidanud olema selge juba lepingule lisatud mängunurga joonistest, mistõttu kostja ise oleks pidanud teavitama hagejat, kui puurimisega seondus mõni oht. Lepingule lisatud ehitatava mängunurga joonistel (toimiku lk 53-57) on märgitud vaid mängunurga väliskuju, detailide mõõdud ja asetused, samuti kasutatavate materjalide andmed. Seda, kas mängunurga ehitamisel tuli teostada puurimistöid põrandasse või kas oleks mängunurga poste olnud võimalik näiteks põrandale liimiga kinnitada, esitatud joonistest kuidagi järeldada ei saa. Samuti ei saa mõistlik kolmas isik joonistest järeldada, kui sügavale tuli postide kinnitamiseks põrandasse auke puurida ning kas sellise puurimise tõttu võivad olla ohustatud tavapäraselt ehitise vahelae konstruktiivsesse ossa paigutatud torud ja kommunikatsioonid. Seetõttu ei nõustu kohus hageja väitega, et ainuüksi joonisest pidi kostjale olema selge vajadus teostada põrandasse puurimistöid.
86.Hageja esitas kohtule talle väidetavalt enne tööde alustamist saadetud Tasku Keskuse ruumide plaanid, millistel ei olnud märgitud tehnosüsteeme (toimiku lk 118-119). Kohus osundab, et antud plaanide näol ei ole tegemist sellise ehitusprojekti osaga, mis peaks kajastama ehitise tehnosüsteeme, vaid tegemist on ainult restorani ruumide sisekujunduse lahendusega.
87.Hageja esitas ühtlasi kohtule tõenditena oma varasema e-kirjade vahetuse kostjaga seoses teiste mängunurkade rajamisega teistes restoranis (toimiku lk 120-122). Nendest e-kirjadest nähtub, et Tabasalu restorani osas teatas kostja hagejale, et restoranis on põrandaküte, mistõttu
midagi põrandale kinnitada ei saa. E-kirjadest ei aga nähtu, et Tabasalus teostatud tööde puhul oleks hageja ise huvi tundnud selle kohta, kas või kuidas paiknevad mängunurga põranda all olevad tehnosüsteemid ning kas põrandasse aukude puurimine on võimalik. Ühelgi viisil ei tõenda kohtu hinnangul varasemad e-kirjad seda, et hageja oleks Tasku Keskuses asuva restorani mängunurga ehitamisel tundnud huvi selle vastu, kas tema planeeritud puurimistööd on ohutud, kas põrandasse on ehituslikult ohutu auke puurida, kuhu neid puurida võib ja kui sügavad võivad puuritud augud olla.
88.Hageja seaduslik esindaja XXXon 15.11.2013.a koostanud seletuskirja (toimiku lk 86-87), milles ta märkis, et mängunurga ehitus toimus vastavalt joonistele, mille käigus tuli põranda külge ankurdada mängumaja tugitalad. Hageja seaduslik esindaja väitis seletuskirjas, et ta küsis eelnevalt, kas ta tohib põrandasse puurida ja oli saanud selleks loa. Hageja seaduslik esindaja väitis seletuskirjas, et talle ei edastatud informatsiooni võimalike torustike olemasolu kohta ning ühe tala tarvis auke puurides sattus puur küttetorusse, mille tagajärjel toimus vee väljavool torust. Eeltoodust nähtub, et hageja seaduslik esindaja on sisuliselt kinnitanud, et hagejal puudus informatsioon selle kohta, et põranda all asub küttetorustik. Hageja esindaja väitis 30.04.2015.a menetlusdokumendis hoopis seda, et loa puurimiseks küsis hoone omanikult kostja, mitte hageja seaduslik esindaja. Seega on hageja seadusliku esindaja seletuskirjas ja hageja lepingulise esindaja menetlusdokumendis toodud väited omavahel vastuolus.
89.Kostja esitas omakorda kohtule Tasku Keskuse esindaja XXX06.12.2013.a e-kirja (toimiku lk 129, digitaalse allkirjaga toimiku lk 165-166), milles viimane kinnitas, et temaga ei ole kooskõlastatud põrandasse puurimist konkreetsel päeval ega konkreetses asukohas. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna XXXe-kiri esitati kohtule algselt pdf versioonis, on kiri järelikult erinevatest pealdistest ja kirjadest kokku pandud ning tõend on genereeritud. TsMS § 277 lg 1 kohaselt tuleb tõendi võltsitust põhistada. Ainuüksi e-kirja esitamine pdf versioonis ei põhista kohtu hinnangul e-kirja võltsitust. Kuivõrd kostja on esitanud kohtule sama e-kirja ka digitaalselt allkirjastatuna, on tõendi võltsimine kostja poolt välistatud.
90.Hinnates kogumis hageja seadusliku esindaja Priit Ingveri 15.11.2013.a seletuskirja, hageja enda menetlusdokumendis toodud väiteid ning XXX06.12.2013.a e-kirja, loeb kohus tõendatuks kostja väite, et aukude puurimiseks hageja nõuetekohast luba hoone omanikult ei küsinud. Vastupidist ehk puurimiseks loa olemasolu ei ole hageja tõendanud. Kohus loeb ebausutavaks, et olukorras, kus hoone omanik oleks andnud kostjale või hagejale loa põrandasse aukude puurimiseks, ei oleks omanik teavitanud tööde tegijat sellest, kus põranda all asub küttetorustik ning kui sügavale ja kuhu auke puurida võib. Priit Ingveri seletuskirjast nähtub selgelt, et hagejal sellekohane teave puudus, mistõttu ei ole hageja seaduslik esindaja väited loa olemasolust usutavad.
91.Kohtule esitatud mängunurga fragmendi jooniselt (toimiku lk 130) on nähtavad mängunurgaga piirnevas ühes seinas asuvad radiaatorid. Kostja esitas kohtule ka fotod radiaatoritest (toimiku lk 131-136). Ühelt kostja esitatud fotolt nähtub, et radiaatorite toitetoru suundub läbi põranda selle alla. Täiendavalt kostja esitatud fotodest (toimiku lk 167-168) nähtub koht, kus hageja puurimistöid teostas ning küttetorustiku läbistas. Fotodelt nähtub, et puurimiskoht asus radiaatorite vahetus läheduses. Hageja esitas kohtule omakorda kolm fotot (toimiku lk 145-147) ning väitis, et kuivõrd mängumaja postid asetati kohtadele enne ankurdamist, pidi kostjale olema selge vajadus puurida põrandasse auke. Samuti väitis hageja, et ainuüksi radiaatorite olemasolust ei saanud hageja järeldada, kuidas paikneb põranda all küttetorustik.
92.Kohus nõustub esitatud tõendite alusel kostja väitega, et radiaatorite olemasolu pidi hagejale olema selgelt nähtav. Kuivõrd ruumis asusid radiaatorid, mille toitetorustik oli ühendatud põrandaga, pidi hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale ettevõtjale olema
mõistetav, et hoones asub küttetorustik. Kahtlemata ei saa ainuüksi radiaatorite olemasolu pinnalt järeldada seda, kuidas küttetorustik põranda all täpselt kulgeb, kuid torustiku olemasolu põranda all pidi hageja eeldama, mistõttu oleks hageja pidanud hoolt kandma selle eest, et teha endale kindlaks küttetorustiku paiknemine ja tagada ohutu puurimine. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et ainuüksi postide asukohtadest pidi kostja järeldama puurimistööde vajalikkust ja selle ohu korral keelama. Kohus kordab, et ainuüksi postide paigutusest ei saa kolmas mõistlik isik järeldada, kuidas täpselt poste põranda külge kinnitama hakatakse ja kas või sügavaid auke tuleb selleks puurida. Hageja väited selle kohta, et kostja teostas puurimistööde üle pidevat omanikujärelevalvet, on jäänud tõendamata.
93.Kostja on omakorda väitnud, et puurimistööde teostamisel rikkus hageja surveseadme ohutuse seaduse § 18 lg 2 p 2, mille kohaselt ei tohi surveseadme kaitsevööndis ilma ehitise omaniku loata teostada puurimistöid. Õnnetuse toimumise ajal (09.11.2013.a) kehtinud surveseadme ohutuse seaduse § 18 reguleerib küll tööde teostamist surveseadme kaitsevööndis, kuid kaitsevööndi nõue kehtib vaid nende surveseadmete puhul, mis kujutavad endast iseseisvat ehitist. Antud juhul ei kujutanud ehitise küttetorustik endast iseseisvat ehitist, vaid oli hoone tehnosüsteemide osaks. Ehitises asuv küttetorustik ei olnud surveseadme ohutuse seaduse § 3 ja § 16 alusel eraldi registreeritav ning sellega seotud tööde teostamiseks kohaldusid ehitusseaduses sätestatud nõuded.
94.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja rikkus oma töövõtulepingust tulenevat kohustust, kui ta ei taganud mängunurga rajamisel puurimistööde ohutust ning puuris augu Tasku Keskuse küttetorustikku, mille tagajärjel tekkis veeavarii. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuivõrd kostja kohtumenetlusele eelnevalt talle tasaarvestuse avaldust kahju nõude osas ei esitanud ning hageja töövõtu tasunõue oli varem muutunud sissenõutavaks, ei saa tasunõuet kostja kahju nõudega tasaarvestada.
95.Vaidlus puudub selle üle, et kostja esitas tasaarvestuse avalduse kohtumenetluse käigus. Riigikohus on leidnud, et tellija võib keelduda töövõtjale tasu maksmisest muuhulgas juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada kohtumenetluse ajal (RK TKo 3-2-1-126-13, p 12). Võlaõigusseadus ei näe ette, et tasaarvestuse avalduse peaks tellija töövõtjale esitama koheselt enne või pärast tööde vastuvõtmist. Samuti ei tulene võlaõigusseadusest ega pooltevahelisest lepingust, et tasaarvestamise eeldused ei ole täidetud siis, kui töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks enne, kui tellija esitas tasaarvestuse avalduse.
96.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 2 ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Samuti tuleneb VÕS § 127 lõikest 3, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
97.Riigikohus on leidnud, et lepingu pool võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud
järgmised üldised eeldused: teine pool on lepingut rikkunud ja vastutab selle eest, kahju nõudjale on kahju tekkinud, kahju oli hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena rikkujale ettenähtav. Samuti peab eksisteerima põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RK TKo 3-2-1-173-12, p 15).
98.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on leidnud tõendamist hageja poolt lepingulise kohustuse rikkumine ning see, et hageja vastutas lepingu rikkumise eest. Vaidlus puudub poolte vahel selle üle, et hageja lepingu rikkumise tulemusena tekkis vee-avarii ja said kahjustada teised Tasku Keskuse üürnikud. Samuti puudub vaidlus selle üle, et vastava kahju peab üürileandjale hüvitama kostja. Seega on kohtu hinnangul käesolevas asjas olemas põhjuslik seos hageja rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul oli tekkinud kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning pidi olema hagejale rikkumise tagajärjena ettenähtav. Hagejal lasus kohustus tagada ohutu ehitamine ning hageja pidi ette nägema, et kaubanduskeskuse põrandasse sügavate aukude puurimisel olukorras, kus talle ei ole teada võimalike kommunikatsioonide ja torustike asukohad, võivad tekkida ulatuslikud avariid, mis kostjat ja teisi hoone üürnikke kahjustavad. Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt tekitatud kahju hüvitamist.
99.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 näeb ette, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 näeb ette, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
100.Riigikohus on leidnud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (RK TKo 3-2-1-129-11, p 9). Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (RK TKo 3-2-1-94-14, p 14). Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas põhistanud ega tõendanud selliseid vastuväiteid kostja nõudele, mis välistaksid täielikult või osaliselt kostja nõude maksmapaneku.
101.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja ei ole talle tekitatud kahju tõendanud tõsiseltvõetavate tõenditega ning kostja oleks pidanud esitama ammendavalt tõendeid selle kohta, milliseid otsuseid ja väljamakseid on teinud AS XXXkindlustusandja kahju juhtumi kohta. Käesolevas asjas on kostja nõudnud hagejalt selle kahju hüvitamist, mida kostjalt endalt on nõudnud üürileandja AS XXXning mida ükski kindlustusandja üürileandjale ei hüvitanud. Kui hageja hinnangul oli osa temalt nõutud kahjust siiski mõne kindlustusandja poolt hüvitatud, oleks hagejal endal tulnud vastavat asjaolu tõendada. Kostjal puudub kohustus tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et üürileandja nõutud kahju ei ole keegi teine üürileandjale hüvitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette piiranguid selle kohta, milliste tõenditega täpselt peaks tekkinud kahju tõendama.
102.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 05.12.2013.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 65), milles ta teavitas, et veekahju osas maksab kindlustusandja kannatanutele kulud, esitades seejärel regressinõude kahju tekitajale. Kostja palus hagejal tutvuda saadetud kahju esialgse kalkulatsiooniga ning rõhutas, et põhilise kahju kandis AS XXX ning samuti oli esimese korruse Guessi poes alla kukkunud kallis valgusti. Kostja edastas hagejale XXXe-kirja (toimiku lk 8895). XXXoli AS XXX saatnud veeavarii kahjustuste kalkulatsiooni koos hinnapakkumistega.
Kalkulatsiooni kohaselt pidi kahju kõrvaldamiseks kuluma 6958,96 eurot, millele lisandua käibemaks. Kalkulatsioonile oli lisatud riknenud kauba nimekiri (toimiku lk 90-92) summas 1 629,50 eurot, radiaatori katete ja teiste mööbli detailide taastamise hinnapakkumine (toimiku lk 93) summas 5 812,80 eurot, plaatvaiba pakkumine (toimiku lk 94) summas 1404 eurot, samuti üldehitustööde hinnapakkumine (toimiku lk 95) summas 13 345 eurot.
103.29.01.2014.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 96-97), milles ta leidis, et veekahju tekkimist ei saa kostja arve mittetasumisel ettekäändeks tuua. Kostja vastas sellele samal päeval ning väitis, et veeavarii tõttu tekkis keskusele kahju summas 11 121 eurot, millele lisandus käibemaks (toimiku lk 96). Kostja leidis oma e-kirjas, et ta ei ole andnud luba radiaatori kõrval otse selle toruliinile puurida. Kostja rõhutas, et kuigi kannatanutele hüvitab kahju kindlustus, võib kindlustusandja esitada regressinõude kostja vastu ning kostja omakorda esitab nõude hagejale. Kostja leidis, et kuni ei ole teada regressinõude esitamine, tuleks hagejal aidata kaasa olukorra lahendamisele minimaalsete kuludega.
104.19.09.2014.a esitas AS XXX kostjale nõude tekitatud kahju hüvitamiseks (toimiku lk 9899). Kahju nõude kohaselt oli kostjal sõlmitud AS-ga XXX üürileping ning üüritud pinnal teostas töid hageja, kes 09.11.2013.a tegi puurimise käigus augu keskuse küttetorusse. Selle tagajärjel jooksis vesi muuhulgas AS XXX kauplusesse. AS XXX saavutas üürileandjaga osade üürnikega kokkuleppe kahjude hüvitamise osas, kuid rahuldamata oli jäänud AS XXX nõue kahjustada saanud kauba eest summas 1629,5 eurot ja 2547 eurot kahjustatud mööbli eest ehk kokku 4176,50 eurot. Samas kirjas kinnitas üürileandja, et ta ei ole oma kindlustusandjalt hüvitist vastutuskindlustuse lepingu alusel saanud, sest kahju ei ole tekitatud üürileandja poolt ega viimase süül. Üürilepingu alusel aga vastutas kostja üürileandja ees oma ehitaja tegevuse eest. Üürileandja palus kostjal kui üürnikul hüvitada kahju summas 4176,50 eurot. Eeltoodud kirjast nähtub, et kostjal tekkis seisuga 19.09.2014.a üürileandja ees kohustus hüvitada kahju summas 4176,50 eurot ning vastavas summas üürileandja ise kindlustusandjalt hüvitist ei saanud.
105.Samuti esitas kostja kohtule AS XXX kauba mahakandmise akti summas 1629,50 eurot (toimiku lk 100-102), AS XXX poolt AS-le XXX esitatud arved veeavarii tagajärjel tekkinud kahju eest summas 1273,50 eurot ja summas 1273,50 (toimiku lk 103-104). 22.09.2014.a esitas kostja hagejale kahju hüvitamise nõude (toimiku lk 105-107), milles palus 4176,50 euro tasumist. 15.01.2015.a esitas AS XXX kostjale arve summas 2800 eurot (toimiku lk 138) selgitusega „osaline kahjunõue summast 4176,50 eurot“, mille kostja ka tasus (maksekorraldus toimiku lk 139).
106.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostjal tekkis üürileandja ees seisuga 19.09.2014.a kahju hüvitamise kohustus summas 4176,50 eurot, mis oli omakorda tingitud hageja poolsest lepingu rikkumisest. Ainuüksi asjaolu, et AS XXX on esitanud kostjale alles 15.01.2015.a arve kahju summa tasumiseks pooles ulatuses ei välista kostja kohustust summas 4176,50 eurot ega muuda kostja esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks. Arve on üksnes raamatupidamislik dokument ning tervikuna kogu kahju hüvitamist on üürileandja nõudnud kostjalt kui üürnikult juba 19.09.2014.a. Kuigi enne 19.09.2014.a ei olnud kostjale teada, kui suures summas ja kellele ta kahju hüvitama peab (millest ta hagejat korduvalt teavitas), oli kostja kahju hüvitamise nõue seisuga 19.09.2014.a selge ning kostja teavitas sellest hagejat 22.09.2014.a. Hageja väited, et AS XXX poolt AS-le XXX esitatud arved ja kauba mahakandmise akt ei tõenda tekkinud kahju suurust, on kohtu hinnangul põhjendamatud. Hageja ei ole ühelgi viisil ise põhistanud või tõendanud, et AS-l XXX tekkinud kahju oleks tegelikult olnud väiksem.
107.Kohus leiab, et kuivõrd kostja tasaarvestuslik nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks oli põhjendatud ja tõendatud ning kostja esitas kohtumenetluse kestel hagejale nõuetekohase tasaarvestuse avalduse, tuleb hageja lepinguline töövõtu tasunõue summas 3360 eurot jätta kostja
vastu rahuldamata, sest tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu lõppenud. Hageja viivise nõue
108.Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 3480 eurot. Hageja leidis, et lepingu punkti 6 alusel tuli kostjal tasuda viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga oli kostja viivitanud 421 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma oli 7325,4 eurot, kuid hageja vähendas seda põhinõude summani 3480 eurot. Viivise arvestust alustas hageja alates 15.01.2014.a.
109.Kostja leidis, et kahju lõplik suurus selgus küll 19.09.2014.a, kuid tema nõue hageja vastu muutus sissenõutavaks 09.11.2013.a ning samast päevast alates tekkis tasaarvestuse olukord. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue kostja vastu tagasiulatuselt ja hagejal puudub alus viivise arvestamiseks, sest tasaarvestus toimus enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kahju lõpliku suuruse väljaselgitamine venis kostjast sõltumatutel põhjustel, mida hageja teadis. Täiendavalt taotles kostja viivise vähendamist nullini.
110.Kohus iseenesest nõustub kostja väidetega, et sõltumata tasaarvestuse avalduse tegemise ajast saab tasaarvestust teha tagasiulatuvalt VÕS § 197 lg 2 alusel. Tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet ning nõuded lõpevad tagasiulatuvalt alates ajast, mil tekkis tasaarvestuslik olukord ning samal ajahetkel lõpeb viivise arvestus. Viivist, mis seondub ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra teket, nõuda ei saa.
111.Kohus samas ei nõustu kostja väitega, et tasaarvestuse olukord tekkis juba kahju tekitamise päeval 09.11.2013.a. Nimetatud ajal ei olnud kostjale teada, millises summas hageja talle kahju hüvitama peab ning järelikult ei olnud sellel ajal kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu veel muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks koos selge nõudega esitas kostja hagejale 22.09.2014.a ning alates nimetatud ajast tuleb lugeda tasaarvestus teostatuks. Alates 22.09.2014.a ei saanud hageja enam töövõtutasunõudelt viivist arvestada ega nõuda.
112.Kohus leiab, et hagejal oleks olnud lepingu alusel õigus nõuda kostjalt viivist alates 15.01.2014.a kuni 22.09.2014.a lepingu alusel tasumata summalt 3360 eurot. Nimetatud ajavahemikul oleks kostja viivitanud 250 päeva, viivis ühes päevas oleks olnud 16,8 eurot ning viivise kogusumma 4200 eurot. Hageja ei nõudnud kostjalt hagiavalduses viivist enam kui summas 3480 eurot. Kostja vastunõude ja hageja töövõtutasu põhinõude tasaarvestamise tulemusena on kostjal jätkuvalt hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 816,50 eurot (4176,50 eurot – 3360 eurot), mis ei kata hageja nõutud viivise nõuet.
113.Samas nõustub kohus kostja väidetega, et hageja poolt kostjalt viivise nõudmine perioodil kuni 22.09.2014.a ei ole kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Kostja teatas hagejale 29.01.2014.a (vastuseks viimase tasunõudele, toimiku lk 96), et kuna ehitustööde teostamise käigus tekitas hageja kahju, ei saa kuni kahju summa täieliku selgumiseni hageja töövõtutasu maksta. Kostja palus hagejal kuni asjaolude selgumiseni suhtuda asjasse tõsiselt ning aidata kaasa tekkinud olukord minimaalsete kuludega lahendada. Kohtu hinnangul nähtub antud ekirjast, et kostja keeldus selles kirjas hagejale töövõtutasu maksmisest kuni ajani, mil on
selgunud tekitatud kahju suurus ja see, kui suur on kostja enda vastunõue hageja vastu.
114.VÕS § 113 lg 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 113 lg 4 väljendab oma sisult VÕS § 101 lõikes 3 toodud põhimõtet, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast olenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja kandis vastutust 09.11.2013.a tekkinud sündmuse eest, millega seoses oli vaja üürileandjal ja kostjal välja selgitada kahju suurus. Seetõttu leiab kohus, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt viivist ajavahemiku eest alates 29.01.2014.a (kostja teade hagejale) kuni 22.09.2014.a (kostja nõude sissenõutavaks muutumine ja tasaarvestuse olukorra tekkimine). Nimetatud perioodi eest esitatud viivisenõue tuleb jätta kostja vastu rahuldamata, sest see on vastuolus seaduse ja hea usu põhimõttega.
115.Hagejal on iseenesest õigus nõuda kostjalt viivist alates 15.01.2014.a (tasunõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 29.01.2014.a (kostja teate esitamise aeg) ehk 14 päeva eest. Kuivõrd hagejal oli õigus nõuda töövõtutasu summas 3360 eurot, oli viivis ühe päeva eest 16,8 eurot ning viivise summa nimetatud perioodi eest 235,20 eurot. Kuivõrd aga kostja esitas tasaarvestuse avalduse, tuleb antud viivise summa 235,20 eurot lugeda tasaarvestatuks kostja nõudega hageja vastu summas 816,50 eurot (tegemist on summaga, millises ulatuses oli kostjal jätkuvalt nõue hageja vastu pärast töövõtutasu põhinõude 3360 eurot ja hageja kahjunõude 4176,50 eurot omavahelist tasaarvestamist). Selle tasaarvestamise tulemusena lõppes hageja nõue kostja vastu ning hageja viivisenõue summas 235,20 eurot tuleb samuti jätta rahuldamata. Tasaarvestuse tulemusena on kostjal hageja vastu jätkuvalt nõue summas 816,50 eurot – 235,20 eurot = 581,30 eurot. Menetluskulud
116.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
117.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
118.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud advokaadi õigusabile summas 1265 eurot 11 tunni ja 30 minuti eest hinnaga 110 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on analüüsinud hagiavaldust ja selle lisasid, pidanud nõu kliendiga, koostanud kostja vastuse ja esitanud selle kohtule, analüüsinud hageja seisukohti ja täiendavaid tõendeid analüüs, pidanud telefoni teel nõu, koostanud kostja täiendavad seisukohad, pidanud nõu kliendiga, koostanud kostja vastuse täiendused ja esitanud need kohtule, samuti koostanud kostja lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Õigusabikulu on tõendatud Advokaadibüroo Entsik & Partnerid 07.05.2015.a arvega nr 150438, 07.06.2015.a arvega nr 150563, 07.07.2015.a arvega nr 150675 ja 03.08.2015.a arvega nr 150698 ja arvete juures olevate spetsifikatsioonidega. Lisaks on kostja kandnud dokumentaalse tõendi ehk standardi EVS-EN 1176-1:2008 saamise kulu summas 22.15 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud 1287,15 eurot.
119.Hageja pidas kostja õigusabikulude suurust pidas hageja põhjendamatuks, arvestades asja lihtsust ja kirjalikku menetlust. Kostja ei nõustunud tasuma ka standardi kulu, sest tõend ei olnud menetluses vajalik. Hageja ei nõustunud kostja menetluskuludega suuremas ulatuses kui 600 eurot.
120.Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabikulud on kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Hageja ei ole põhistanud, miks on õigusabikulud põhjendatud vaid ligikaudu pooles ulatuses ehk summas 600 eurot. Kostjat on asjas esindanud vandeadvokaat, kelle tunnitasu hind 110 eurot on kooskõlas Riigikohtu poolt seni mõistlikuks peetud tunnitasu määraga. Samuti nähtub kohtule esitatud õigusabi arvetelt, et menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg on olnud kooskõlas menetlusdokumentide mahu ning põhjendatusega.
121.Kuigi kohus ei nõustunud kostja väidetega selle kohta, et tal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest mittevastavuse kohta standardile, on välja võte standardist EVS-EN 1176-1:2008 iseenesest asjakohane tõend. Standardid ei ole avalikult kättesaadavad ning nende esitamiseks kohtule tuli esindajal maksta tasu. Seetõttu on kohtu hinnangul ka standardi esitamise kulu näol tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks viimase menetluskuludena välja mõista 1287,15 eurot, millest 1265 eurot on kulud õigusabile ja 22,15 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.