Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi töötasuks 400 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 480 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamiseks 29,92 eurot.
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
Tsiviilasi nr 2-15-7870 käibemaks), mis kanda Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr EE092200221044428799 AS-is Swedbank, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud hüvitada pankrotivara arvelt ning kanda summa Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr EE092200221044428799 AS-is Swedbank, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10. september 2015. a, algusega kell 09.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata avalduse esitajale ja ajutisele pankrotihaldurile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, aadress Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-15-7870 I Asjaolud
1.XXX(ka võlgnik) esitas 25.05.2015 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku poolt esitatud seletuskirja kohaselt on võlgniku hinnangul tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on laenude võtmisel oma maksevõimet üle hinnanud ning ei analüüsinud hoolikalt laenulepingute tingimusi. Võlgnikul on tekkinud raskusi laenude tagastamisega. Võlgnik on avaldanud, et elas koos mehega Maardus üürikorteris, kuid pärast oma mehest lahkuminekut 2007 ei tulnud võlgnik enam üüri tasumisega toime ning 2008 ütles XXX OÜ üürilepingu võlgnevuse tõttu üles ning esitas võlgniku vastu kohtusse hagiavalduse, mis rahuldati Harju Maakohtu 20.05.2010 otsusega (tsiviilasi nr 2-08-56218). Oma kulutuste katmiseks võttis võlgnik mitmeid laene, kuid ei suutnud laenumakseid lepingute kohaselt tasuda, mis tõi kaasa ka teiste võlausaldajate poolt võlgniku vastu kohtusse pöördumise. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on võlgu kokku 8 364,56 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvel võlgu tasuda, võlgniku igakuine sissetulek ei kuulu väiksuse tõttu arestimisele. Võlgnik palub välja kuulutada eraisiku pankroti. Võlgnik palub oma 25.05.2015 avalduses ühtlasi algatada menetluse, et vabastada teda täitmata jäänud kohustustest. XXX kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldab, et kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot (25.05.2015).
2.05.06.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 06.08.2015.
3.03.08.2015 esitas Martin Krupp ajutise pankrotihalduri aruande. XXX(isikukood XXX) on vallaline, tal on kaks alaealist last. Võlgniku ametlik regulaarne sissetulek on töötasu 594,30 eurot (bruto, keskmine töötasu) ja peretoetus 90 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded ning viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on raha summas 581,51 eurot ning 1 420,436 Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia) osakut, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 684,30 millest 650 eurole ei ole TMS § 131 kohaselt võimalik kinnipidamisi teha. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 8 400 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, kuid kohustusi on vähemalt 8 400 euro ulatuses. Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks, kuna võlgnik on üle hinnanud oma maksevõimet ning võtnud mitmeid laenusid, mida ei ole hiljem suutnud tagasi maksta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus kujunenud välja 2009, kui võlgniku vastu on algatatud esimesed täitemenetlused, mis on senini lõpetamata. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et XXX pankrot tuleb välja kuulutada tulenevalt PankrS § 171 lg 11.
Tsiviilasi nr 2-15-7870
Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot ning vajalikud kulutused summas 29,92 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasu palub ajutine haldur mõista välja riigi vahenditest summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
4.06.08.2015 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Martin Krupp on nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgnikul puudub ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, kuid kohustusi on vähemalt 8 400 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus kujunenud välja 2009, kui võlgniku vastu on algatatud esimesed täitemenetlused, mis on senini lõpetamata. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks, kuna võlgnik on üle hinnanud oma maksevõimet ning võtnud mitmeid laenusid, mida ei ole hiljem suutnud tagasi maksta. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja,
Tsiviilasi nr 2-15-7870 kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 11.08.2015 kl 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 10.09.2015 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
6.Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Martin Kruppi võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
10.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on
Tsiviilasi nr 2-15-7870 käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot ning vajalikud kulutused summas 29,92 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasu palub ajutine haldur mõista välja riigi vahenditest summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus, tutvunud Martin Kruppi poolt esitatud taotlusega ning menetlusabi avaldusega, leiab, kuna puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr EE092200221044428799 AS-is Swedbank.
Tsiviilasi nr 2-15-7870 Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud kuuluvad väljamaksmisele pankrotivara arvelt Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.