Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

hagejale ja uuris, mis summat temalt nõutakse, vastati, et see on viivis selle eest, et kostja tasus võlga maksegraafiku alusel. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus temalt maksegraafikuga maksmise eest intresse küsida. Hageja on esitanud kostjale arve, milles on märgitud, et 85,16 eurot nõutavast summast on võlg ja 205,09 eurot intressid. Kostja oleks veel nõus tasuma põhivõlga, kuid ei ole nõus maksma intresse. Kostja taotles, et võimalusel kuulataks teda istungil ära.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et korteriühistu LÄÄNE 7 TARTU hagi Lxxxxxxxa Kxxxxxx vastu võla nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: - Kostja Lxxxxxxxx Kxxxxxxoli alates 29.08.2008. a kuni 26.02.2015. a kantud kinnistusraamatusse Txxxxx Lxxxxxxxasuva korteriomandi, registriosa numbriga 3679203, reaalosana korter nr x, omanikuna (tl 49-51). - Tartus Lxxxxxx asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks on asutatud korteriühistu Lxxxxxx TARTU (hageja), mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 18.04.2000. a (tl 40). - Kostja Lxxxxxxxx Kxxxxx oli korteriühistu Lxxxxxx TARTU liige. - Kostja Lxxxxxxxx Kxxxxx ei tasunud elamu majandamiskulude ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt ja korteriühistu Lxxxxxx TARTU esitas 14.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võla summas 1781,03 euro ja menetluskulu summas 73,43 euro saamiseks. - Pärnu Maakohus tegi 07.04.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-6140 maksekäsu (tl 52), millega kohustas Lxxxxxxxx Kxxxxxxxxtasuma korteriühistule Lxxxxxx TARTU 1854,46 eurot, sh võlg summas 1781,03 eurot ja menetluskulud 73,43 eurot. Koos maksekäsuga kinnitas kohus maksegraafiku (tl 54), mille järgi kohustus Lxxxxxxxx Kxxxxx tasuma korteriühistule Lxxxxxx TARTU võla ja menetluskulud kokku summas 1854,46 eurot igakuiste osamaksetena alates 25.03.2014. a 100 eurot kuus lõpptähtajaga 25.09.2015. a. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt perioodil 01.03.2014. a kuni 19.11.2014. a tekkinud elamu majandamiskulude ja teenuste võlga summas 289,42 eurot.

3 (6)

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjal oli kohustus kuni korteriomandi võõrandamiseni, sh perioodil 01.03.2014. a kuni 19.11.2014. a, tasuda elamu majandamiskulude ja teenuste eest võrdeliselt talle kuulunud korteriomandi suurusega vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. Kostja kui korteriomaniku kohustus tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-st 1, mis näeb ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Lisaks on korteriühistu Lxxxxxx TARTU, mille liige kostja kuni korteri võõrandamiseni oli, põhikirja (tl 41-48) punktis 3.2.6. sätestatud, et korteriühistu liikmel on kohustus tasuda üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ning elektriavariide likvideerimise eest, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras vastavalt korteri üldpinna suurusele. Kostja ei vaidlusta elamu majandamiskulude ja teenuste eest tasumise kohustust, kuid vaidleb hagile vastu põhjendusel, et väidetavalt on ta hagejale võla ära tasunud. Kostja väitel on hageja nõude puhul tegemist hoopis viivisega, mida hageja maksekäsu kiirmenetluses kinnitatud maksegraafikuga tasutavalt summalt on arvestanud. Hageja on esitanud kohtule tõendina korteriühistu arvestuse Lxxxxxxxx korteriomandi kohustuste ja täitmise kohta perioodil 2013. a juuli kuni 2014. a detsember ( arvete ja laekumiste ajalugu -tl 55-56). Nimetatud tõendist nähtub, et 2014. a veebruari lõpu seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 1779,83 eurot. Arvestades asjaolusid, saab järeldada, et võlasumma sisaldas summat, mis kostja pidi hagejale tasuma 07.04.2014. a maksekäsu ja selle lisana kinnitatud maksegraafiku järgi (1854,46 eurot). Korteriühistu arvestuse kohaselt on hageja perioodil 2014. a märtsist kuni detsembrini esitanud kostjale täiendavalt jooksvaid arveid kokku summas 1101,56 eurot. Lisaks on hageja arvestanud perioodil 2014. a märtsist kuni detsembrini viivist kokku summas 243,94 eurot. Kostja on perioodil 2014. a märtsist kuni detsembrini tasunud korteriühistule kohustuste katteks kokku 2835,80 eurot. 2014. a detsembri seisuga on kostja kohustuste jäägiks märgitud 289,42 eurot. Hageja ei ole hagis selgitanud, milliste kohustuste katteks (maksegraafiku järgi tasumisele kuuluva summa, jooksvate arvete või arvestatud viivise katteks) ta on kostja poolt 2014. a märtsist kuni detsembrini tasutud summasid arvestanud. Kostja väitel on ta nimetatud perioodil kokku tasutud summast (2835,80 eurost), kandnud hagejale 1854,46 eurot maksekäsu kiirmenetluses kinnitatud kokkuleppest tulenevate kohustuste katteks ja ülejäänud summa jooksvate arvete katteks. Kostja selgitas, et kuigi maksegraafiku järgi tasumisele kuuluva kogusumma, s.o 1854,46 euro tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud (lõpptähtaeg oli 25.09.2015), maksis kostja võla varem ära, kuna plaanis korteri ära müüa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib

4 (6)

võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Tulenevalt VÕS § 88 lg-s 1 sätestatud põhimõttest loeb kohus kostja kohustused hageja ees perioodil 2014. a märtsist kuni detsembrini täidetuks nii nagu kostja võlgnikuna on täitmise määranud. Korteriühistu arvestuse (tl 55) kohaselt oli kostja korteri võlakohustuste saldo 2014. a veebruari lõpus 1779,83 eurot ja perioodil 2014. a märtsist kuni detsembrini esitas hageja kostjale jooksvaid arveid summas 1101,56 eurot ning on arvestanud viivist kokku summas 243,94 eurot. Kostja tasus perioodil 2014. a märtsist kuni detsembrini hagejale võlakohustuste katteks 2835,80 eurot. Nimetatud summast ei piisanud kõigi kohustuste täitmiseks ja kostjal oli 2014. a detsembri lõpu seisuga hagejale tasumata 289,53 eurot. Kuna kostja on määranud täitmise põhivõla katteks, siis saab lugeda, et kostjal oli 2014. a detsembri lõpu seisuga ära tasutud kogu põhivõlg summas 2881,39 eurot (sh võlg 2014. a veebruari seisuga summas 1779,83 eurot ja jooksvad arved summas 1101,56 eurot). Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja poolt 05.02.2015. a koostatud arve nr 15023 (tl 70) Lxxxxxxxx korteriga seotud kohustuste täitmiseks summas 423,97 eurot. Arvel on märgitud, et 31.01.2015. a seisuga korteril võlg puudub. Arve selgituste kohaselt moodustub nõutud summa jooksvatest majandamiskuludest summas 133,72 eurot ja viivisest 31.01.2015. a seisuga summas 205,09 eurot ning 31,01.2015. a seisuga laekumata 85,16 eurost. Kohus leiab, et kostja poolt tõendina esitatud hageja 05.02.2015. a arve nr 15023 (tl 70) tõendab, et kostjal ei ole hageja ees majandamiskulude ja teenuste võlga perioodi 01.03.201419.11.2014. a eest, mida hageja hagiavalduses kostjalt nõuab. Hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 on hagimenetlus oma olemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kostjal on korteriühistu ees täitmata võlasumma perioodi 01.03.2014-19.11.2014. a eest. Kostja esitatud tõend (korteriühistu 05.02.2015. a arve nr 15023) tõendab vastupidist. Arvel on hageja kinnitanud, et kostjal 31.01.2015. a seisuga korteriühistu ees võlga ei ole. Ka hageja poolt esitatud tõend (arvete ja laekumist ajalugu- tl.55) võimaldab järeldada, et kostjale omistatud võlgnevus ei kujuta endast n.ö. põhivõlgnevust (võlgnevust teenuste eest). Muid tõendeid hageja kostja võla kohta esitanud ei ole. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjalt perioodi 01.03.2014-19.11.2014. a eest võla summas 289,42 euro saamiseks rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kostja vastu viivise nõuet ning seega ei käsitle kohus hageja poolt arvestatud viivise õiguslikkust ja põhjendatust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

5 (6)

Kostja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.