Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
10.august 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-57291
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi I. T. (T. ) vastu Swedbank järelmaksu müügilepingust nr 40/271106 tuleneva põhivõlgnevuse 191,49 euro, intressi 12,90 euro ja viivise 37,96 euro ning lisanduva viivise nõudes ja EGO järelmaksu müügilepingust nr 124/218183 tuleneva põhivõlgnevuse 96,65 euro, intressi 3,04 euro, viivise 19,16 euro ja tähitud teatise tasu 3 euro ning lisanduva viivise nõudes 387,68 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS – registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039 Esindaja: Kerly Küünemäe e-post: [email protected] Kostja: I. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
eurot alates 12.09.2014. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepinguga ettenähtud määras.
2 (4)
Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tl 3). Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadannete vahendusel, teade on avaldatud 22.05.2015. a (tl 40). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokumendid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlgnevuselt 288,14 eurot alates 13.09.2014. a, s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas. Hagiavalduse esitamise, s.o 12.09.2014. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis kokku 57,12 eurot. Kohus on arvestanud viivist 0,022 % päevas põhivõlgnevuselt -288,14 eurot ajavahemiku 13.09.2014 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni 10.08.2015 (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 331 päeva eest 20,85 eurot (288,14 x 0,022% x 331) Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 77,97 (57,12+20,85) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest –288,14 eurot x 0,022%, s.o 0,063 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
3 (4)
TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot väljamõistmist (tl 4,6). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 100 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.