Jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus RE enda kanda.
4.Mõista välja RE-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 60 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.01.2014 esitas IS kostjale liikluskahju teate, mille kohaselt toimus 26.01.2014 kell 10.30 Xxxxxa-xxxxxx. xxxxxx xx juures liiklusõnnetus. Kahjuteate kohaselt sõitis sõiduk Ford Mondeo (reg märgiga xxxxxx) kõrvalteelt tagurdades peateele ning põrkas kokku IS-i poolt juhitud sõiduautoga VW Golf (reg märgiga xxxxxx), mille tagajärjel sai VW Golf kannatada.
2.Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki Ford Mondeo Turnier (reg märgiga xxxxxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud kostjaga liikluskindlustuse tavaleping, poliis nr xxxxxxxx. Kostja hüvitas sõidukile VW Golf (reg märgiga xxxxxx) põhjustatud kahju, tasudes MVEN OÜ-le 329,86 eurot taastusremondi teostamise eest.
3.06.03.2014 esitas kostja hagejale kahjujuhtumis nr SL14-00229 tagasinõude 393,86 euro tasumiseks, paludes hagejal hüvitada kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 329,86 eurot ja kahjujuhtumi käsitluskulud summas 64 eurot. Hageja tagasinõudega ei nõustunud ja esitas 22.04.2014 Kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse, paludes tuvastada, et kostjal puudub õigus esitada hageja vastu tagasinõue summas 393,86 eurot seoses toimunud liiklusõnnetusega. 23.05.2014 otsusega nr 7-1/14/55 jättis Kindlustuse vaidluskomisjon hageja kaebuse rahuldamata.
4.16.06.2014 esitas hageja kohtule kaebuse Kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse peale, mida hageja täpsustas 12.08.2014 ja 26.08.2014. Hageja palub tuvastada, et kostjal puudub hageja vastu nõudeõigus tulenevalt kahjujuhtumist nr SL14-00229 ja sellega seotud liikluskahju summas 396 euro väljanõudmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja märgib, et hageja ei põhjustanud 26.01.2014 toimunud liiklusõnnetust ja ei lahkunud sündmuskohalt; hageja sõiduki tagastange sai kahjustada, kuna hageja tagurdas vahetult enne otsa Xxxxx xx, xxxxx-xxxxx maja juures asuvale puule; liiklusõnnetuse suhtes alustatud väärteoasjas nr 244014000752 ei ole otsust tehtud ja hagejat süüdi mõistetud; asjaolu, et hageja on kostja nõude täitnud, ei tähenda, et hageja oleks kostja nõuet tunnistanud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, hagi ei tunnista, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et Kindlustuse vaidluskomisjoni otsus jõustus 16.06.2014, mistõttu on kohus hagi ebaõigesti menetlusse võtnud; liiklusõnnetuse kannatanu seletuse ja Ida Prefektuuri poolt esitatud materjalidega on tõendatud, et 26.01.2014 liiklusõnnetuse põhjustas hageja, kes lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt; hageja väited, et hageja sõitis otsa puule on paljasõnalised ja tõendamata; tsiviilkorras nõude esitamiseks ei ole vajalik kehtiv väärteo- või kuriteootsus. Kostja poolt hagejale esitatud tagasinõue summas 393,86 eurot on seaduslik ja põhjendatud. Hagejaga on sõlmitud suuline
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328 kokkulepe võlgnevuse ositi tasumiseks ning hageja on viimase osamakse tasunud 28.08.2014. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 27.04.2015 otsusega hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja enda kanda.
8.Kohus lahendas asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga ning juhindes TsMS §-st 403 kirjalikus menetluses.
9.01.10.2014 jõustunud LKindlS § 83 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumile kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kuna käesolevas asjas toimus kindlustusjuhtum 26.01.2014, tuleb käesoleva asja lahendamisel kohaldada kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 28 lg 1 kohaselt liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). LKindlS § 35 lg 1 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 58 lg 6 kohaselt kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. LKindlS § 58 lg 9 kohaselt komisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul hagiavalduseks.
10.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 27.01.2014 esitas IS kostjale liikluskahju teate, mille kohaselt toimus 26.01.2014 kell 10.30 Xxxxxa-xxxxxx. xxxxxx xx juures liiklusõnnetus. Kahjuteate kohaselt sõitis sõiduk Ford Mondeo (reg märgiga xxxxxx) kõrvalteelt tagurdades peateele ning põrkas kokku IS-i poolt juhitud sõiduautoga VW Golf (reg märgiga xxxxxx), mille tagajärjel sai VW Golf kannatada. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki Ford Mondeo Turnier (reg märgiga xxxxxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud kostjaga liikluskindlustuse tavaleping, poliis nr xxxxxxxx. Kostja hüvitas sõidukile VW Golf (reg märgiga xxxxxx) põhjustatud kahju, tasudes MVEN OÜ-le 329,86 eurot taastusremondi teostamise eest.
11.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja põhjustas 26.01.2014 liiklusõnnetuse ja kas kostjal on tagasinõude õigus hageja vastu liikluskahju hüvitamiseks.
12.Kostja on leidnud, et kohus võttis asja ebaõigesti menetlusse, kuna Kindlustuse vaidluskomisjoni otsus jõustus 16.06.2014. Tulenevalt LKindlS § 58 lg-st 4 komisjoni otsus jõustub poole suhtes 10. päeval, arvates otsuse sellele poolele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 30. päeval, arvates selle avalikustamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. Otsus ei jõustu, kui pool esitab nimetatud tähtaja jooksul kohtule samas asjas nõude teise poole vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai Kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse kätte 06.06.2014. Seega oleks otsus jõustunud 16.06.2014. Hageja esitas Kindlustuse vaidluskomisjoni otsusele kohtusse kaebuse 16.06.2014 kell 13.07, mida hageja kohtu nõudel hilisemalt haginõuetele vastavaks täpsustas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esitas käesoleva hagi tähtaegselt ning hagi on õigesti menetlusse võetud.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328
13.Hageja väidete kohaselt ei põhjustanud hageja vaidlusalust liiklusõnnetust. Kannatanu IS-i ülekuulamise protokolli kohaselt tagurdas sõiduk Ford (reg märgiga xxxxxx) parkimisalalt välja peateele ning otsa IS-i poolt juhitud ning kokkupõrke hetkeks peatunud VW Golfile. Kokkupõrke tagajärjel eraldus sõiduki Ford tagastange vasakpoolne nurk, mis jäi sõiduteele ning Fordi juht lahkus sündmuskohalt. Sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et sõiduteel lebab sõiduki tagastange vasakpoolse nurga osa ning sõiduki VW Golf esiotsa vasakpoolne nurk on saanud vigastusi. Patrullpolitseinik OK-i 19.03.2014 ettekande kohaselt sai ta patrullteenistuses olles 26.01.2014 väljakutse selle kohta, et Xxxxx xx maja juures tagurdas sõiduauto Ford Mondeo (reg märgiga xxxxxx) teisele sõidukile otsa ning lahkus sündmuskohalt. Ettekande kohaselt oli kohapeal üksnes kahjustatud auto ning kella 11.20 paiku leidsid politseinikud Ford Mondeo (reg märgiga xxxxxx), mida pukseeris teine sõiduk ning Fordil puudus tagastange vasakpoolne osa. Tagastange osaline puudumine Ford Mondeol nähtub toimikus olevatest fotodest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kannatanu IS-i seletuse ja Ida Prefektuuri poolt esitatud materjalidega on tõendatud, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustas hageja ning ta lahkus õigusvastaselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav hageja väide, et ta ei märganud kokkupõrget sõidukiga VW Golf. Arvestades sõidukile Ford Mondeo ning VW Golf tekkinud vigastusi ei saanud kohtu hinnangul kokkupõrge jääda juhile märkamatuks. Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.02.2014 teatisest nr 3.1-1/19736-2 alustati Ida prefektuuris väärteomenetlus nr 244014000752 vaidlusaluse liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et hagejat ei ole kohtuvaidluse ajaks nimetatud väärteomenetluses süüdi mõistetud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Riigikohus on 28.11.2006 otsuse 3-2-1-105-06 punktis 10 märkinud, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
14.Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt murdus 26.01.2014 Ford Mondeo tagastange puuga kokkupõrke tagajärjel, on paljasõnalised, tõendamata ning on vastuolus toimikus olevate materjalidega. Hageja poolt kostjale edastatud seletuskirja kohaselt tagurdas hageja 26.01.2014 rasketes ilmastikuoludes, so sügav pehme lumi ja libedus, vastu Xxxxx xx maja otsas oleva väljasõidutee ääres olevat kasepuud. Hageja on esitanud sündmuse kirjeldamiseks fotosid. Kohus leiab, et nimetatud fotodega ei ole võimalik tõendada hageja poolt kirjeldatud sündmuste käiku, kuna vaidlusalune liiklusõnnetus leidsid aset jaanuarikuus, kui lumi oli maas. Hageja poolt esitatud piltidel muru roheline ja puud on lehtes. Lisaks ei ole fotodel olev kahjustusi saanud puu kasepuu, nagu hageja on oma seletuskirjas märkinud. Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodest ei nähtu kohas, kus irdunud tagastange tükk sõiduteel asetseb, puid ega muid objekte peale sõiduki VW Golfi, millele otsa tagurdati. Samuti on hageja antud selgitused selle kohta, et ta pani vigastatud stange pärast puule otsasõitu tagasi oma kohale ning see võimaldas tal ettevaatlikult sõita sõiduki hoiu ja remondikohta vastuolus politsei poolt liiklusõnnetuse sündmuskohal ning Ford Mondeo kinnipidamise kohas tehtud piltidega. Toimikus olevatelt piltidelt nähtub, et tagastange tükk on sündmuskohal vigastatud VW Golfi ees ning ajal, mil politsei pidas sõiduki Ford Mondeo kinni, oli viimati nimetatud sõidukil tagastange samas osas puudu. Seega ei saanud hageja sõita vigastatud tagastangega remondikohta.
15.Vaidluskomisjonile esitatud avalduses ei nõustunud hageja lisaks hüvitise suurusega, leides, et see on põhjendamatult suur. Kohus leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328 asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. LKindlS § 35 lg-st 1 tulenevalt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud. Toimikus olevast OÜ MVEN arvest nr 51 nähtub, et VW Golf (reg nr xxxxxx) taastusremondi kulud olid 329,86 eurot. Võttes arvesse, et hageja ei ole esitanud teistsuguseid tõendeid, asub kohus seisukohale, et OÜ MVEN poolt esitatud arve alusel väljamakstud kahjuhüvitis vastab tehtud tööde ja materjalide mahule ning kantud kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja väited selles osas, et kostja ei teostanud hageja sõiduki Ford Mondeo ülevaatust, ei oma asja lahendamisel tähendust. Puudub vaidlus, et kostja on teostanud kahjustatud sõiduki VW Golf ülevaatuse ning fotografeerinud sellel esinevad kahjustused. Kostja tagasinõue põhineb liikluskahjul, mille kostja on hüvitanud VW Golf taastusremondi eest, mitte sõiduki Ford Mondeo remondiga seoses. Asjaolu, et Ford Mondeo osales vaidlusaluses liiklusõnnetuses, on tuvastatav eelpool käsitletud tõenditele tuginedes, mistõttu ei oma tähtsust, kas kostja teostas täiendavalt Ford Mondeo ülevaatuse.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostjal on hageja vastu nõudeõigus 26.01.2014 toimunud liikluskahju ja käsitluskulude hüvitamiseks. Nähtuvalt toimikutes olevatest poolte selgitustest on hageja kostjale nõude tasunud.
17.Kohus märgib, et otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid asja lahendamisel kohtu hinnangul tähtsust ei oma ning seetõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt ei pidanud kohus põhjendatuks tagastada hagejale menetluse keskel viimase poolt esitatud asjas tähtsust mitte omavaid tõendeid.
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule esitanud. Nähtuvalt asja materjalidest on kostjat esindanud kostja jurist, mistõttu puudub alus õigusabikulude hüvitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt muid hüvitatavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ning menetluskulud jätta kostja kanda.
20.Apellant leiab, et maakohus on rikkunud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme. Maakohtu otsus tugineb ebausaldusväärsetele tõenditele, kostja üldsõnalistele ütlustele ja kohtu oletustele. Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt esitatud Põhja Prefektuuri 06.06.2014 kaebuse lahendamise määruse, milles on öeldud, et antud asjas väärteomenetlus käib ja kohtuvälise menetleja poolt pole veel kindlaks tehtud, 26.01.2014 liiklusõnnetuse tegelikud asjaolud ja liiklusõnnetuse tegelik põhjustaja.
21.Kohus jättis arvesse võtmata ka hageja poolt esitatud tõendid selle kohta, et hageja juhitud Ford Mondeo Turnier (reg.märk xxxxxx) tagapamperi ja vasaku tagatuleploki vigastused tekkisid kokkupõrkes puuga, mitte sõiduautoga VW Golf (reg.märgiga xxxxxx). Hageja väiteid kinnitab ka asjaolu, et liiklusõnnetuse paigalt ei leitud auto tagalaternaploki kilde. Samuti viitas VW Golfi juht oma tunnistuses, et nägi Ford Mondeo Turnieri sooritamas tagurdamismanöövrit. Seega rikkus VW Golf juht ise liikluseeskirju, kui jättis seda nähes sõidukiiruse vähendamata. Õige sõidukiiruse valikul oleks VW Golf juht saanud õigeaegselt pidurdada. Seega on IS vastuolulised ütlused antud eesmärgiga varjata enda liikluseeskirjade rikkumist. VW Golf juht tekitas ise liiklusohtliku olukorra.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328
22.Tõendina ei saa kasutada ka patrullpolitseiniku OK-i 19.03.2014 ettekannet, kuna see on koostatud peaaegu 2 kuud pärast liiklusõnnetust ning nimetatud politseiametnik ei näinud õnnetust pealt. RK lahendi 3-1-1-111-13 p 9 kohaselt võib väärteomenetleja olla tõendite koguja ja hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas.
23.Kohtuväline menetleja ei ole teinud kõike endast olenevat tõendite kogumiseks, kuna kindlaks tegemata on Ford Mondeo tagapamperi ja vasaku tagalaternaploki vigastuse tegelik tekkepõhjus, mis on oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks. Kohtuväline menetleja ja kostja on tõendeid kogunud valikuliselt. Oluline on ka asjaolu, et Ford Mondeo tagalaterna kilde ei leitud liiklusõnnetuse sündmuskohalt Xxxxx tänavalt. Kohtu poolt hageja tõenditega arvestamata jätmisega on kaasnenud ebaseaduslik kohtuotsus.
24.Kohus rikkus ka TsMS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1 võttes menetlusse ja arvestades otsuse tegemisel venekeelseid dokumente.
25.Kohus rikkus ka TsMS § 5 lg 1, § 7 ja § 230 lg 1 sätestatud poolte võrdse tõendamiskoormuse põhimõtet. Kuna PPA 06.06.2014 kaebuse lahendamise määrusest tuleneb, et väärteomenetlus veel käib ja liiklusõnnetuse tegelik põhjustaja on kindlaks tegemata, oli olemas alus menetluse peatamiseks kuni väärteoasja lahendamiseni. Kohtu keeldumine menetluse peatamisest pani hageja tõenduslikult halvemasse olukorda kui kostja. Hagejal kui eraisikul puudus juurdepääs 26.01.2014 liiklusõnnetuse suhtes algatatud väärteoasja materjalidele, mis oli kostjal olemas. Ilma väärteomenetluses kogutud tõenditeta ei saa hageja ennast menetluses tulemuslikult kaitsta, mis oluliselt rikub hageja põhiseadusest tulenevat kaitseõigust.
26.Kohtuotsuses ei ole põhjendatud ka seda, miks jättis kohus tunnistajad üle kuulamata või menetluse peatamata kuni väärteomenetluses otsuse tegemiseni, millega kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8.
27.Apellandi poolt 30.07.2015 esitatud seisukoha kohaselt on apellant jätkuvalt seisukohal, et pole talle inkrimineeritud süütegu toime pannud. Maakohus on arvesse võtmata jätnud apellandi selgitused, et tema poolt juhitud sõiduauto tagapamperi vigastus tekkis eelnevast kokkupõrkest puuga, mitte sõiduauto VW Golfiga, mille kohta saab ütlusi anda ka tunnistaja US, kes eelmainitud sõiduauto kokkupõrget puuga pealt nägi. Kohus hindas tõendeid pealiskaudselt, jättes otsuses põhjendamata, miks tõendeid ei arvesta, rikkudes sellega TsMS § 442 sätestatut. Maakohus jättis arvestamata, et puuga kokkupõrke tagajärjel sai tagapamper olulisi vigastusi, et tehniliselt ei oleks selle tagajärjel nõrgenenud tagapamperiga võimalik olnud tekitada selliseid vigastusi nagu oli VW Golfi esipamperil. Kohus on jätnud tähelepanuta VW Golfi juhi kaassüü küsimuse, kes on olnud pidurdamisel hooletu. PPA 06.06.2015 vastusest järelepärimisele selgus, et asjas on menetlus pooleli ja avarii süüdlasi ei ole kindlaks tehtud. Seega on ära langenud ka üks delikti komponent, so hageja väidetav süü avarii põhjustamisel sõiduauto VW Golf ja väidetavast avariikohast lahkumise kaasuses. Apellandi suhtes tuleb rakendada süütuse presumptsiooni põhimõtet. Apellant ei ole VW Golf juhile õigusvastaselt kahju tekitanud ning puudub igasugune alus apellandilt kahjunõude summat tagasi nõuda. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-105-06 väljendatuga leidis maakohus õigesti, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel regressnõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. TsMS § 356 lg1 järgi kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kuna käesoleva tsiviilasja raames oli maakohtul LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaldamise jaoks võimalik tuvastada, kas hageja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt süüliselt, siis puudus käesoleva menetluse peatamiseks põhjus. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja apellatsioonkaebuse väited, et kuna väärteomenetlus liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks veel käib, liiklusõnnetuse põhjustaja ning liiklusõnnetuse tegelikud asjaolud on välja selgitamata, ei oleks maakohus saanud otsust teha.
31.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus kohaldanud materiaalõiguse sätteid kostja huvides. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Arvestades asjas esitatud asjaolude kogumit ei saanud kohus õigussuhet teistmoodi kvalifitseerida.
32.TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, lg 2 järgi võib tõendiks olla ka dokumentaalne tõend. Sellest tulenevalt on ekslik apellatsioonkaebuse väide, et tõendina ei saa arvestada OK-i 19.03.2014 ettekannet US-le
33.Apellatsioonkaebuse väited, et kohus ei ole pooli võrdselt kohelnud, kuna on jätnud mõned hageja esitatud tõendi arvestamata, ei ole põhjendatud. Kohtuotsuses on maakohus andnud 26.01.2014 liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta oma hinnangu, mh ka hageja esitatud tõendeid analüüsides. Maakohus kontrollis, esitatud tõendeid arvesse võttes, kui usutav on hageja väide, et tema sõiduki tagastange ja tagatule vigastus tekkis kokkupõrkes (kase)puuga. Samuti on maakohus analüüsinud seda, kas hagejale võis liiklusõnnetuse toimumine jääda märkamatuks.
34.Hageja väidete kohaselt jättis maakohus tunnistajad üle kuulamata ja see tõi kaasa ebaõige otsuse. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses esitanud tunnistaja(te) ülekuulamise taotluse. Kostja taotles liiklusõnnetuses osalenu (kannatanu), tema sõidukis olnud kaassõitja ja politseiametniku OK-i tunnistajatena ärakuulamist. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu (II kd, tlk 172) ja kohus jättis kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt on apellatsioonkaebuse väited tunnistajate ülekuulamata jätmise kohta põhjendamatud, seda enam, et asja materjalidest nähtub hageja nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (I kd, tlk 64, III kd, tlk 47).
35.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, lg 2 esimese lause kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Sellest tulenevalt on alusetud hageja etteheited selle kohta, et kostja pole piisavalt hageja huvides tõendeid kogunud. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei saanud hageja kasutada väärteomenetluses kogutud tõendeid, kuna tal puudus neile juurdepääs. Samas oli kostjal väidetavalt juurdepääs olemas. Hageja ei täpsusta apellatsioonkaebuses, millist
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328 tõendit ta väärteoasjas kogutud materjalidest oma väidete tõendamiseks soovis esitada. TsMS § 236 lg 2 järgi kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Kuna hageja sellekohast taotlust maakohtus ei ole esitanud, siis on hageja etteheide maakohtule põhjendamatu.
36.Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et paljud menetluses olulised dokumendid ei olnud e-toimikus kättesaadavad, see aga mõjutas olulisel määral menetluse käiku ja hageja menetluslikke otsuseid. Kuna hageja väited on üldsõnalised, esile ei ole toodud, millised dokumendid ei olnud kättesaadavad ja kuidas oleks menetluse käiku mõjutanud see, kui nad oleksid kättesaadavad olnud, siis leiab ringkonnakohus, et hageja väited on põhjendamatud. Apellatsioonkaebuses on esitatud ka üldsõnaline väide, et asjas on tõlkimata venekeelseid dokumente. Hageja ei täpsusta, milliste asja materjalide juures olevate venekeelsete tõendite kohta tõlked puuduvad. Kooskõlas hageja taotlusega esitas kostja venekeelsete dokumentide tõlked maakohtus oma 20.03.2015 menetlusdokumendiga (III kd, tlk 154-155).
37.LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaldamise eelduseks on vaja tuvastada, kas kostja rikkus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LS § 237, so kas ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Ringkonnakohtu arvates on hageja süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt tõendamist leidnud. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja sõidukil tuvastati 26.01.2014 kahjustus, tagastange ja tagumise vasakpoolse tule vigastus. Vaidlus puudub ka selles, et sõiduki tagastange osa leiti Xxxxxx-xxxxxx, Xxxxx tänaval. Kostja (tuginedes liiklusõnnetuse kannatanu seletustele ja politsei poolt peale liiklusõnnetuse toimumist kogutud tõenditele) seisukohast nähtuvalt sai hageja sõiduk kannatada vaidluse all olevas liiklusõnnetuses, hageja versiooni järgi sai tema sõiduk kannatada seetõttu, et tagurdas 26.01.2014 vastu Xxxxxx-xxxxxx, Xxxxx tänaval olevale (kase)puule ja liikudes hiljem Xxxxx tänava kaudu kaotas sinna sõiduki tagastange osa. Ringkonnakohtu arvates on maakohus käesolevas asjas põhjalikult motiveerinud seisukohta, miks ei ole usutav hageja versioon tema sõidukile tekkinud kahjustuste kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga ja ei pea vajalikuks neid korrata. Sellest tulenevalt on hageja versioon sündmuste käigu kohta ümberlükatud. Ringkonnakohtu arvates on eluliselt usaldusväärne kannatanu versioon sündmuste käigu kohta, sest tema kahjustatud sõiduki juures lebas pärast liiklusõnnetust hageja sõiduki tagastange osa. Puudub igasugune põhjendus, miks oleks kannatanu pidanud sellise situatsiooni lavastama. Vaidlus puudub selles, et kannatanu poolt välja kutsutud politsei saabudes hagejat sündmuskohal ei olnud, hageja oli sündmuskohalt lahkunud. Hagiavalduse kohaselt toimus liiklusõnnetus hommikupoolikul kell 10.30, so valgel ajal. Hageja kirjeldab oma seletuskirjas (I kd tlk 90-94) manöövrit Xxxxx tänavale selliselt, et mingit takistust ta tagurdamisel ei täheldanud, mingeid helisid, sh kokkupõrke heli ei kuulnud ja lööke auto vastu ei tundnud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et arvestades hageja ja kannatanu sõidukitele tekitatud vigastusi ei saanud kokkupõrge jääda hagejale märkamatuks. Asja materjalidest ei nähtu hageja liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eelpooltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt on tõendamist leidnud.
38.Ringkonnakohtu arvates ei ole apellatsioonkaebuse väited kannatanu võimaliku süü kohta liiklusõnnetuse toimumises põhjendatud. Kostja nõude aluseks on LKindlS § 48 lg 2 p 7, kostja nõude aluseks ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätted. Seega kannatanu süü küsimus käesolevas vaidluses ei tõusetu.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-53328
Menetluskulude jaotus
39.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega kostjal menetluskulusid ei olnud ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vajadus puudub.
40.Hageja sai 25.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu 100 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalistena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabi kulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seetõttu tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot ning kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 9 tuleb märkida, et riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.