Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi K. M.`i ja I. M.`i vastu 343,57 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt N. M. omandis oli ajavahemikul 13.03.2002. a kuni 12.08.2013.a korteriomand asukohaga xxx. Korteriühistut Kiviõlis Võidu tn 6 elamus moodustatud ei ole. Hageja haldab korterelamut xxx ning esitab igakuiselt kostjatele arveid. N. M. on sõlminud Kiviõli Kinnisvarahooldus OÜ-ga 14.03.2002. a Elamu hoolduslepingu, mille punkti 4.1 alusel on korteriomanik kohustatud iga kuu 25-ndaks kuupäevaks tasuma Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ arvele Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile. N. M. on jätnud tasumata majandamiskulude arved ajavahemikul 30.04.2012. a kuni 31.07.2013. a kokku summas 224,51 eurot. Jõhvi notar Ülle Mesi poolt 12.08.2013. a tõestatud notariaalaktist nr 1662/2013 „korteriomandi müügileping, asjaõigusleping, kinnistamisavaldus“ nähtub, et kostjad kui N. M. pärijad võõrandavad korteriomandi asukohaga xxx ostjale V. J.. Notari poolt tõestatud lepingu punktis 3.1.1. kinnitavad kostjad, et „nad on lepingu eseme omanikud Pärimisseaduse § 13 alusel, neil on õigus seda müüa ja selle suhtes omandit üle anda“. Jõhvi notar Ülle Mesi poolt 12.08.2013.a tõestatud lepingu punkti 5.2. kohaselt ostja kohustub hinna suuruses summas kustutama lepingu esemega seotud kommunaalmaksete võlgnevused. Lepingupooled on teadlikud, et võlg läheb ostjale üle, kui võlausaldaja annab selleks nõusoleku. Lähtudes märgitust kinnitab hageja, et võlausaldajana ei ole andnud nõusolekut korteriomandi Võidu 6-70, Kiviõli linn, võla üleminekuks müüjalt ostjale. Lähtudes eeltoodust nähtub üheselt, et kostjad on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse kokku summas 224,51 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus kogusummas 343,57 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis põhinõudelt 0,07% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras (tl. 1541). Kostjad esitas 26.03.2015 e-posti teel vastuse hagile. Kostjad hagi ei tunnistanud, kuna korteriomand on nende poolt võõrandatud võlgade katteks ning uus omanik tasub korrapäraselt korteriga seotud võlgnevust. Vastusele olid lisatud V. J. (ostja) pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.09.2013-25.03.2015 eest ning selgitus (tl. 49-59). 16.04.2015 esitatud vastuses jäi hageja hagis esitatud nõude juurde, märkides, et hageja ei ole andnud nõusolekut võla üleminekuks. Hageja esindaja märkis, et suurem osa võlgnevusest on tasutud ning palus hagi rahuldada võlgnevuse jääksumma, so 44,57 euro ulatuses. Esindaja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. 13.05.2015 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna kostjad on võlgnevuse tasunud. Hageja palus TsMS § 168 lg 5 alusel kostjatelt välja mõista menetluskulud, samuti tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 50 eurot (tl. 76-79).

26.05.2015 esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning palus kostjatelt välja mõista riigilõivu kogusummas 100 eurot, õigusabikulud 192 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt (tl. 81-85). Kostjad ei nõustunud menetluskulude kandmisega, kuna ei ole andnud alust hagi esitamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 13.05.2015 avaldusega loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivust summas 50 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et korteriomandi Võidu 6-70, Kiviõli, uus omanik V. J. asus võlgnevust tasuma alates 2013.a. septembrikuust, tehes seda korrapäraselt, igakuiste maksetena. Nagu nähtub V. J. poolt esitatud selgitusest, siis pöördus ta pärast korteri ostmist hageja poole palvega sõlmida võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, kuid sai vastuseks, et maksegraafiku sõlmimiseks ei ole vajadust, maksku igakuiselt vastavalt võimalustele (tl. 54, 59). Kohtu hinnangul lükkab antud asjaolu ümber hageja väite, et ta ei ole andnud nõusolekut võlgnevuse üleminekuks, kohus aktsepteerib seda kui hageja nõusolekut. Seega leiab kohus, et puudub alus TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks ning kostjatelt hageja menetluskulude väljamõistmiseks, kuna võlgnevuse tasumine toimus mitte pärast hagi esitamist, vaid enne hagi esitamist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja enda kanda. TsMS § 178 lg 1, 2 kohaselt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 178 lg 1, 2, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.