3.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-56301 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.08.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu lemmiklooma (koera) surmaga kaasnenud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 08.02.2014 Tallinnas, XXXXXXX tänaval koera rünnak, mille käigus kostjale kuulunud bullterjer surmas hageja koera. Antud asjaolude alusel tegi MUPO otsuse, millega kostja on tunnistatud süüdi. Kirjeldatud juhtumiga tekitati hagejale varaline ja mittevaraline kahju kokku summas 1119,62 eurot, millest 115 eurot moodustab koera matmiskulud; 2,10 eurot pretensiooni saatmise postikulud; 2,52 eurot antidepressantide kulu; 1000 eurot moraalne kahju.
3.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju summas 119,62 eurot ning mittevaralise kahju summas 1000 eurot või alternatiivselt määrata mittevaralise kahju suurus kohtu äranägemisel. 09.10.2014 menetlusdokumendiga suurendas hageja oma nõuet ning selgitas, et varaline kahju koosneb koera matuse kuludest 45 eurot, hauakivi valmistamise kuludest 144 eurot, antidepressantide kulust 2,52 eurot ning pretensiooni saatmise kuludest 2,10 eurot, seega kokku 193,62 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kostjale jääb mõistetamatuks varalise kahju hüvitamise nõude suurus ja selle kujunemine. Hagiavaldusega esitatud tõendite kohaselt on põhjendatud varaline kahju summas 64,62 eurot. Varalise kahju suurus on tõendamata. Hageja poolt nõutav mittevaraline kahju on ebaproportsionaalselt suur. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendamatu, kuna ei ole tõendatud, et hageja viidatud tervisekahjustuse sümptomid on seotud kostja õigusvastase tegevusega ning neid vaevusi ei olnud hagejal juba eelnevalt. Hageja ei osalenud isiklikult konfliktisituatsioonis ning koeraga tegelikult jalutanud SH ei teinud kõike endast olenevat konflikti vältimiseks. Kostja on töötu ning tal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Lisaks esinesid ka kostjal vaatlusaluse sündmusega seoses tervishäired ja moraalsed kannatused.
6.27.10.2014 vastuse kohaselt on kostja arvates põhjendatud varaline kulu 49,62 eurot. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus tegi 26.05.2015 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 49,62 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot, menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8.Otsuse kohaselt on vaidlusaluseks see, kas hageja varaline kahju on kokku summas 193,62 eurot; kas hagejal on tekkinud moraalne kahju ja kas selle hüvitamine summas 1000 eurot on asjakohane.
9.VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-56301 hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
10.Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 kehtestatud Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul. Seega kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle hüvitama.
11.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kuna kostja ei ole matusekuludele, kahju hüvitamise nõuete esitamisega seotud postikuludele ja ravimikuludele vastu vaielnud, on hagejale hüvitamisele kuuluva varalise kahju suurus on 45+2,10+2,52 eurot.
12.VÕS 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
13.Kohus on seisukohal, et moraalse kahju hüvitis 1000 eurot on tsiviilasja asjaolusid arvestades ülemäärane. Kuna hageja on taotlenud alternatiivsena määrata mittevaralise kahju suurus kohtu äranägemisel, siis kohus alternatiivse taotluse rahuldab ning määrab hageja mittevaralise kahju suuruseks 300 eurot.
14.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd asja lahendamine oli mõistlik kompromissiga, kohus pakkus pooltele kompromissi, kuid pooled ei nõustunud sellega. Kohus rahuldas hagi ligilähedaselt kohtu poolt pakutud kompromissi ulatuses. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas, teha tühistatud osas uus otsus, määrata uus menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud hagi rahuldatud osale vastavas osas kostja kanda, apellatsioonimenetluse kulud jätta täies ulatuses vastustaja kanda.
17.Apellant leiab, et maakohus on menetluskulude jaotusel kohaldanud valesti menetlusõiguse normi. Hagi on rahuldatud 70,83 % ulatuses (hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue koosnes: varaline kahju hüvitis summas 193,62 eurot; mittevaraline kahju hüvitis summas 1000 eurot või alternatiivselt määrata mittevaralise kahju suurus kohtu äranägemisel; menetluskulud summas 632 eurot. Kohus oma otsusega on vastustajalt välja mõistnud: varalise kahju hüvitis 49,62 eurot; mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot).
18.Harju Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 163 lg-t 1 olukorras, kus pooltele oli pärast maakohtu menetlust selge, millises ulatuses hagi rahuldatakse, ning sellises olukorras oleks kompromissiga nõustumine tähendanud hagejale, et tema kanda jääb riigilõiv ja tema õigusabikulusid ei hüvitata. Selline tulemus on äärmiselt ebaõiglane. Harju Maakohus avaldas pooltele survet sõlmida kompromiss, mis ei sisaldanud menetluskulude jaotust. Nimelt menetluskulude jagamise osas pooled ei jõudnud kompromissi sõlmimiseni. Harju Maakohus tegi menetluskulude jaotuse kohta diskretsiooniotsustuse, mis on täielikult põhjendamata. Sellist otsustust tehes ei arvestanud kohus olulisi asjaolusid, sh seda, et hageja oli kostja rikkumise tõttu sunnitud kohtusse pöörduma.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-56301
19.Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-109-08, et hagi osalise rahuldamise korral ei saa kohus võimalust jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda kohaldada suvaliselt. Seega, valides TsMS § 163 lg-s 1 antud võimaluste vahel, tuleb muu hulgas arvestada ka hagi rahuldamata jäetud ja rahuldatud osa proportsioone.
Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustatud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Hageja esitas kohtusse hagiavalduse kahju hüvitamise nõuetes. Nõueteks olid varalise kahju hüvitis summas 193,62 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot või alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagi hinnaks oli 1 193,62 eurot. Kohus rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 49,62 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja 300 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega rahuldas kohus hageja hagi 29,29 % ulatuses. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus rahuldas hagiavalduse 70, 83 % ulatuses ning oleks pidanud seda menetluskulude jaotamisel arvestama, ei ole kooskõlas hagiavalduses esitatud nõuetega ja maakohtu otsusega.
23.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda, lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus on menetluskulude poolte kanda jätmist põhjendanud sellega, et kohus pakkus pooltele kompromissi, kuid pooled ei nõustunud sellega. Arvestades hageja nõudeid ja nende rahuldamise ulatust kohaldas maakohus menetluskulude jaotamisel hageja jaoks soodsamat sätet. Kui maakohus oleks menetluskulud jaotanud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, siis arvestades asjaolu, et ka kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, võinuks menetluskulude jaotamise tulemus olla selline, et lõpptulemusena hüvitab hageja osaliselt kostja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kulude jätmine poolte kanda oleks hageja jaoks ebaõiglane või kahjustaks teda ebamõistlikult. Menetluskulude jaotus
24.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 eurot, kuigi oleks RLS § 59 lg 16 järgi tasuma 50 eurot. Hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.