26.05.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56301
Tsiviilasi
XXXhagi
XXXvastu
varalise
193.62
eurot
ja
mittevaralise 1000 eurot kahju hüvitamise nõudes 1 193,62 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepingulised esindajad Madis Truber, Riho Viik (OÜ Kiirmenetlus, e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 22.08.2014 taotluse nõuda MUPO-lt välja väärteoasja
nr 410114004158 toimik.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista XXX XXX kasuks varalise kahju hüvitamiseks 49,62 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja kuuskümmend kaks senti) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 (kolmsada) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.08.2014 esitas XXX(hageja) Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu lemmiklooma (koera) surmaga kaasnenud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 08.02.2014 Tallinnas, Kuldnoka tänaval koera rünnak, mille käigus kostjale kuulunud bullterjer surmas hageja koera. Antud asjaolude alusel tegi MUPO otsuse, millega kostja on tunnistatud süüdi.
2.Kirjeldatud juhtumiga tekitati hagejale varaline ja mittevaraline kahju kokku summas 1119,62 eurot, millest - 115 eurot moodustab koera matmiskulud; - 2,10 eurot pretensiooni saatmise postikulud; - 2,52 eurot antidepressantide kulu; - 1000 eurot moraalne kahju.
3.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju summas 119,62 eurot ning mittevaralise kahju summas 1000 eurot või alternatiivselt määrata mittevaralise kahju suurus kohtu äranägemisel.
4.09.10.2014 menetlusdokumendiga suurendas hageja oma nõuet ning selgitas, et varaline kahju koosneb koera matuse kuludest 45 eurot, hauakivi valmistamise kuludest 144 eurot, antidepressantide kulust 2,52 eurot ning pretensiooni saatmise kuludest 2,10 eurot, seega kokku 193,62 eurot.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles 15.09.2014 ja 27.10.2014 vastuses hagile vastu väites: - Kostjale jääb mõistetamatuks varalise kahju hüvitamise nõude suurus ja selle kujunemine. Hagiavaldusega esitatud tõendite kohaselt on põhjendatud varaline kahju summas 64,62 eurot. Varalise kahju suurus on tõendamata. - Hageja poolt nõutav mittevaraline kahju on ebaproportsionaalselt suur. - Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendamatu, kuna ei ole tõendatud, et hageja viidatud tervisekahjustuse sümptomid on seotud kostja õigusvastase tegevusega ning neid vaevusi ei olnud hagejal juba eelnevalt. - Hageja ei osalenud isiklikult konfliktisituatsioonis ning koeraga tegelikult jalutanud XXX ei teinud kõike endast olenevat konflikti vältimiseks. - Kostja on töötu ning tal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Lisaks esinesid ka kostjal vaatlusaluse sündmusega seoses tervishäired ja moraalsed kannatused.
6.27.10.2014 vastuses leidis kostja, et põhjendatud varaline kulu on 49,62 eurot.
Menetlus käik
7.02.04.2015 tegi kohus pooltele e-kirja teel ettepanku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja hüvitab hagejale koera surma tõttu tekitatud varalise ja mittevaralise kahju kokku 375 eurot 6-kuu jooksul tasud tasudes igal kuul 62,50 eurot.
8.14.04.2015 teatas hageja kohtule, et kompromissläbirääkimised on ebaõnnestunud, kuna pooled ei ole saavutanud üksmeelt selles osas, kuidas toimub hageja menetluskulude hüvitamine. Samas menetlusdokumendis teatas hageja, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, et vähendada hageja menetluskulusid.
9.Kostja teatas 16.04.2015 kohtule, et on nõus kohtu pakutud kompromissiga, kuid vaidleb vastu menetluskulude nõudele põhjusel, et ka kostjal endal on tekkinud menetluskulu, mis jääks tema enda kanda ning lisaks on hageja menetluskulud põhjendamatult suured, kuna osa menetluskuludest on tingitud hageja esindaja puudulikult koostatud menetlusdokumentidest, mille tõttu hageja on pidanud hagiavaldust täiendama. Ka kostja nõustus asja edasise menetlemisega kirjalikult. 11.30.04.2015 teatega hageja loobus tunnistaja XXX ülekuulamise taotlusest.
Kohtu põhjendused
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, uurinud asja materjale, hinnanud kõiki poolte esitatud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetlus käigu ning kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude alusel (TsMS § 5 lg1). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning esitama ise vajalikud tõendid (TsMS § 230 lg 1 ja 2).
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
Tallinnas, Kuldnoka tänaval, toimus 08.02.2014 intsident, mille käigus kostjale kuuluv bullterjer ründas surmavalt hagejale kuuluvat, 2002 sündinud segaverelist koera Rokki. Juhtumi fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) ning karistas kostjat väärteo korras rahatrahviga Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest. Hagejal on seoses koera hukkumisega tekkinud varaline kahju 49,62 euro ulatuses.
13.Vaidlusaluseks on see, kas : -
Hageja varaline kahju on kokku summas 193,62 eurot; hagejal on tekkinud moraalne kahju ja kas selle hüvitamine summas 1000 eurot on asjakohane.
14.Kohus loeb tuvastatuks vaidlustamata asjaolud (mis on muuhulgas asja materjalide juurde lisatud dokumentidega ka tõendatud): - Hagejale kuulus 2002 sündinud isane segavereline koer Rokki (t lk 8, 10); - 08.02.2014 toimus Tallinnas Kuldnoka tn intsident, mille käigus kostja koer ründas hageja koera, mille tagajärjel hageja koer suri sündmuskohal (t lk 17, 39 p 2.8, lk 45) - Koera matmise eest on hageja XXX OÜ arve nr 1405 (08.02.2014) alusel tasunud 45 eurot (t lk 11); - 08.02.2014 aset leidnud sündmuse osas on MUPO alustanud kostja suhtes väärteomenetlust nr 41011400458, kostja on väärteos süüdi tunnistatud ja kostjat on karistatud (t lk 13).
15.Kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks veel: - Hageja on koerale hauakivi valmistamise eest tasunud XXXOÜ arvete alusel kokku 144 eurot (t lk 58); - KÜ XXXjuhatuse esimees on 2013 aastal pöördunud MUPO poole seoses sellega, et XXX(s.o kostja elukoht) peetakse koera – bullterjerit, kes on agressiivne ning kelle omanik ei järgi Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja (t lk 86)
16.Kohus jätab rahuldamata hageja 22.08.2014 taotluse nõuda MUPO-lt välja väärteoasja nr 410114004158 toimik, kuna kostja ei ole üheski menetlusdokumendis vaielnud vastu sellele, et MUPO viis 08.02.2014 sündmusega seoses kostja suhtes läbi väärteomenetluse ning karistas kostjat koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest rahatrahviga.
17.Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja millise kahju hüvitamise nõudeõigus on hagejal ning kas kostja on kohustatud selle kahju hüvitama. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 kohaselt asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Kohus käsitleb käesoleval juhul kostjat suurema ohu allika valdajana, kes vastutab süüst olenemata talle kuuluva koera riskikäitumise eest. (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-85-08: /.../“VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest järeldub, et VÕS § 1060 alusel järgneb loomapidaja riskivastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel (realiseerumise tõttu). Kuna koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib rünnata inimest ja teda hammustada, siis praegusel juhul on hageja saanud kehavigastusi kostja koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel.“/.../)
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega peaks kahju hüvitamine toimuma selliselt, et hageja on sarnases olukorras, milles ta oleks enne kahju põhjustamist.
19.Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja koer ründas hageja koera ja hageja koer suri selle tagajärjel. Kohus märgib ka, et Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 kehtestatud Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja (Eeskiri) § 2 kohaselt on koera lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Loomapidajal tuleb välistada koera territooriumilt väljapääsemine või teistele loomadele või inimestele kallaletungimise võimalus. Koera pidamisega ei või rikkuda avalikus kohas käitumise üldnõudeid või heakorra nõudeid. Koera pidamine ei tohi häirida ega ohustada teisi loomi või inimesi ega neile kahju tekitada. Eeskirja § 3 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul. Seega kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle hüvitama.
20.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. 20.1 Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 kohaselt loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kostja ei ole matusekuludele vastu vaielnud, siis tuleb hagejale hüvitada koera matmisega seotud kulu 45 eurot. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud kahju hüvitamise nõuete esitamisega seotud postikulule (t lk 16) 2,10 eurot (kostja 15.09.2014 vastus hagile, t lk 39). Seega tuleb hagejale hüvitada otsene varaline kahju 47,10 eurot. 20.2 Vaidlus on selle üle, kas kostja peab hüvitama ka hageja koerale graveeritud portreega hauakivi valmistamise kulud summas 144 eurot. Kohus juhindub siinkohal VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt otsese varalise kahjuna kuuluvad hüvitamisele kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kuigi koer on juriidilises mõttes käsitatav asja/esemena, siis kahju hüvitamise eesmärgi ja mõtte avamiseks ning tõlgendades seadust TsÜS § 3 tõlgendamise meetodist lähtuvalt, viitab kohus ka
VÕS § 129 lg 1, mille kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Kostja on hauakivi valmistamise kuludele vastu vaielnud seetõttu, et kostja hinnangul ei ole raamatupidamisnõuetele vastavate arvetega tõendatud sellise kulu kandmine hageja poolt. Kohus sellega ei nõustu. Toimiku lk 12 on XXXOÜ poolt 01.08.2014 hagejale esitatud arve (leping nr 2014/5/10) summas 144 eurot, millest 15 eurot on makstud sularahas. Toimiku lk 55 on XXXOÜ 15.05.2014 arve hagejale (leping 2014/5/10), millest 70 eurot on tasutud ülekandega. Toimiku lk 56 asuvat ja hageja poolt esitatud konto väljavõtet XXXOÜ-le kahe ülekande tegemise kohta: 19.05.2014 summas 70 eurot ja 28.07.2014 summas 59 eurot kohus ei arvesta, kuna XXXOÜ poolt hagejale hauakivi eest esitatud arvetel on tasu aluseks kokkulepe nr 2014/5/10, kuid ülekanded on tehtud kokkuleppe nr 2014/5/14 alusel, siis ei ole vastavad ülekanded seostatavad hageja nõude aluseks esitatud arvetega. Samas on XXXOÜ juhatuse liige kinnitanud oma allkirjaga 09.10.2014, et hageja on hauakivi valmistamise eest maksnud kokku 144 eurot. Raamatupidamisnõuded on Raamatupidamise seaduse § 1 alusel kehtestatud rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Kahju tekkimist võib tõendada mistahes dokumentaalsete tõenditega, millest nähtub kahju kandmine. Kas mingi kulu on finantsaruandluse seisukohast lähtuvalt ettevõtte raamatupidamises kirjendatud raamatupidamise hea tava kohaselt, ei oma kohtu hinnangul kahju tekkimise fakti tuvastamisel tähendust. See oleks käesoleval juhul hageja suhtes ka ebaõiglane, kuivõrd hageja ei saa mõjutada seda, kuidas ettevõtja temalt raha vastuvõtmist oma raamatupidamises kajastab. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjust analüüsida, kas hauakivi valmistamine kuluna on selline kulu, mida saab käsitleda mõistlikuna ning mis seetõttu kuulub hüvitamisele, kuna kostja on 01.07.2014 menetlusdokumendis esitanud vastuväite, et see pole vältimatu kulutus vaid koeraomaniku erasoov. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et portreega graveeritud hauakivi koerale ei saa pidada mõistlikuks ja vajalikuks kuluks. Kohtu hinnangul on tegemist pigem toredusliku kuluga TsÜS § 63 p 3 mõttes, millega taotletakse peamiselt meeldivust ja ilu. Seetõttu leiab kohus, et koerale hauakivi valmistamise kulu 144 eurot ei kuulu hüvitamisele.
21.Kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja varalisele kahjule, milleks on hageja poolt läbielatud sündmuste tõttu tervise taastamiseks soetatud ravimid hinnaga 2.52 eurot, siis kuulub kohtu arvates ka see kahju hüvitamisele. OÜ XXX14.02.2014 tõendite nr 322 (t lk 21 ja 22) alusel loeb kohus usutavaks, et hageja oli töövõimetuslehel 08.02.2014 sündmuste tagajärjel tekkinud stressreaktsiooni tõttu. Iseenesest on õige kostja väide, et pole teada hageja tervislik seisund enne 08.02.2014 sündmusi, kuid kohtu hinnangul ei ole see määrava tähtsusega, sest nõrga tervisega inimesele mõjuvad rasked üleelamised seda rängemalt. Lisaks kirjeldavad kostja tõendid (t lk 43 ja 45), et ka kostja jäi toimunud sündmuste tagajärjel haigeks ning talle kutsuti kiirabi, kuigi ka kostja eelneva tervisliku seisundi kohta puuduvad andmed. Eelneva põhjal on kostja ise möönnud, et 08.02.2014 sündmus võis ja tõenäoliselt tõigi kaasa mõlema koeraomaniku puhul ägeda stressreaktsiooni. Detailides reageerivad inimesed erinevalt sõltuvalt subjektiivsetest individuaalsetest parameetritest, kuid sündmuse negatiivne mõju tervisele on ilmne.
22.Seega hagejale hüvitamisele kuuluva varalise kahju suurus on 45+2,10+2,52 eurot.
23.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on hagejale põhjustanud ka mittevaralist kahju ning kui sellele küsimusele saab vastata jaatavalt, siis kas see kuulub hüvitamisele ning kui suures ulatuses. VÕS 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 4 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele, õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab, et koer lemmikloomana on käsitatav teatud mõttes pereliikmena, kelle olemasolu aastate jooksul muutub sedavõrd oluliseks, et looma surm olukorras, mida oleks saanud vältida, on kahtlemata emotsionaalselt raske taluda. Hageja emotsionaalsed läbielamised ja hingeline valu koera surma tõttu on kohtu arvates isiklikeks erandlikeks asjaoludeks, mis annavad aluse moraalse kahju hüvitamise nõude tekkimiseks. Seda, et koera surm põhjustab koera omanikule hingelisi kannatusi, ei ole eitanud ka kostja selgitades, et kostja elas 08.02.2014 toimunud sündmusi samuti raskelt üle, oli selle tagajärjel haige. Samuti ei vaielnud kostja vastu hageja nõudele hüvitada hingeliste üleelamiste leevendamiseks määratud ravimite maksumust.
Samas arvestab kohus seda, et hageja ei viibinud sündmuskohal (koeraga oli hageja elukaaslane, t lk 52); koer oli 12-aastane; RHV-10 klassifikaatori kohaselt on hagejal diagnoositud mööduv häire tingituna reaktsioonist dramaatilisele sündmusele. Samuti arvestab kohus seda, et hageja on väärteo korras saanud karistada ning elanud ise ka sündmust hingeliselt üle. Kohus on seisukohal, et moraalse kahju hüvitis 1000 eurot on tsiviilasja asjaolusid arvestades ülemäärane. Kuna hageja on taotlenud alternatiivsena määrata mittevaralise kahju suurus kohtu äranägemisel, siis kohus alternatiivse taotluse rahuldab ning määrab hageja mittevaralise kahju suuruseks 300 eurot. Kohus viitab ka asjakohasele Riigikohtu praktikale: Kohtuasjas nr 3-2-1-73-13 märgitakse, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu
22.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13). Kohtuasjas nr 3-2-1-159-09 märgitakse, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda, et kohus mõistaks mittevaralise kahju eest omal äranägemisel välja õiglase hüvitise. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.
24.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 49,62 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot, kokku 349,62 eurot.
25.Kohus ei arvesta hageja esitatud XXX elanike avaldusega 13.03.2013 (t lk 59), kuna see on allkirjastamata ega evi seetõttu dokumentaalse tõendi tunnuseid. Kohus jätab tähelepanuta ka kirjavahetuse MUPO-ga (t lk 84 ja 85), kuna selle sisust ei selgu, millisest väärteoasjast ja kelle suhtes andmeid küsitakse ja vastuseid antakse.
Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd asja lahendamine oli mõistlik kompromissiga, kohus pakkus pooltele kompromissi, kuid pooled ei nõustunud sellega. Kohus rahuldas hagi ligilähedaselt kohtu poolt pakutud kompromissi ulatuses.
27.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte menetluskulusid tsiviilasjas tekkinud ei ole.