Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-5959
Asjaolud ja kostja taotlus
1.13.04.2017 esitasid menetluses XX, JJ, LL ja YY (hagejad) Harju Maakohtule hagi EE (kostja) vastu elatise nõudes.
2.25.10.2017 asjas toimunud kohtuistungil avaldasid pooled tahet kompromissi sõlmimiseks, kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus kinnitas 26.01.2017 määrusega poolte kompromissi järgmistel tingimustel: EE maksab lastele XX-le, JJ-le, LL-le ja YY-le ühiselt igakuiselt elatist kokku 100 eurot kuus alates 13.04.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni; elatis tuleb maksta RR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „laste elatis“. Kohus lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 430 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4 alusel kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
6.Kohus on eelnevalt selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita.
7.Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Määruskaebus
8.Hagejad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule, menetluskulud jätta kostja kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt on kompromiss vastuolus heade kommete ja avaliku huviga. Kompromissi ei saa pidada mõistlikuks, kuna ei arvesta nelja lapse huve. Kompromiss sai kokku lepitud ennekõike tänu sellele, et kohus tegi ise ettepaneku sõlmida niisugune kompromiss.
10.Kohtul on kohustus eelmenetluses teha selgeks, kas asja on võimalik lahendada kompromissiga TsMS §4 lõike 4 kohaselt on kohus kohustatud tegema kõik endast sõltuva, et asi või asja osa lahendataks kokkuleppega. Selles sättes viidatakse mõistlikkuse põhimõttele. Kohus peab arvestama, et kokkuleppe saavutamine asjas peab olema mõistlik.
11.Kohtu aktiivsust kompromissile suunamisel väljendab ka kohtu selgitamiskohustus kompromissi sõlmimisel. TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt ning TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.
12.Kompromissi arutamiseks ei antud piisavat aega, et pooled saaksid kõiki osapooli rahuldava tulemuseni jõuda. 15 või 30 minuti jooksul ei ole võimalik leida asjas mõistlikku kompromissi, mis oleks õiglane ja vastaks soovitule.
13.TsMS § 430 lg 3 on loetletud alused, mille esinemisel kohus ei kinnita kompromissi. Nendeks alusteks on vastuolu heade kommete, seaduse vastasus, olulise avaliku huvi
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-5959 rikkumine ja kompromissi täitmise võimatus. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olevad tehingud on Eesti kohtusüsteemis TsÜS § 86 järgi a priori tühised tehingud. Kohus ei ole perekonnaasjades kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Seega on juba seadusandja tsiviilkohtumenetluse reguleerimisel näinud ette laste kui ühiskonna nõrgema poole kaitse avaliku huvi raames. Laste, kui ühiskonna nõrgemate poolte, huve on peetud ka avalikuks huviks ja seega on tähtis selle kaitse ja rikkumatus.
14.Kui kompromissis olevad tingimused kohtu hinnangul kuidagi lapse huvi piiravad või kahjustavad, on kohtul õigus kompromissi mitte kinnitada. Kohus peab perekonna asjade menetlemisel lähtuma ennekõike lapse huvidest ja tagama, et lapse huvid oleksid kaitstud.
15.Kompromiss on vastuolus heade kommete ja avaliku huviga. Kompromissis märgitud 100 euroga ei ole võimalik kasvatada nelja last, tagades nendele vajaliku elu- ja õppimiskvaliteedi. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega seadusandja on leidnud, et selline summa on mõistlik ja vajalik, mis tagaks lastele nõutavat elukvaliteeti.
16.Kompromiss ei taga lastele eluks vajalikke elementaarseid asju (riided, söök, vabaajaveetmise võimalused, koolitarbed, eluaseme kulutused jne). Sõlmitud kompromissi kohaselt suurenevad ühe lapsevanema kohustused olulisel määral, mis on vastuolus perekonnaseaduse üldise põhimõttega. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Menetluse edasine käik
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjalt vastust.
18.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hagejate ema ja kostja on abielus. Abikaasade ühisvara hulka kuulub abikaasade poolt perele ehitatud ühepereelamu. Hagejate ema lahkus koos lastega pere juures 7.01.2017 ja valis endale koos lastega uue eluaseme - üürikorteri ca 200 m kaugusel pere ühisest kodust. Kostja hooldada on elamu ja teenindada selle ehitamiseks võetud pangalaen. Kuni ema ja laste lahkumiseni oli kostja aastaid oma töö seadnud selliselt, et on olnud iseendale tööandja ja saanud töötada kodus. Perekonna ülalpidamiseks on kostja võõrandanud kõik oma lahusvara, samuti saanud abi ka oma emalt pere ülalpidamiseks. Peale kostja perekonna lahkumist ühisest kodust otsis kostja endale uuesti töökohta, kus ta ei ole iseendale tööandja ja saab palka. Paraku ei vasta kostja materiaalsed võimalused hagejate ema ootusele ja tal puudub võimalus maksta hagejatele PKS § 101 lg 1 sätestatud määras elatist. Hagejaid on neli ja nende taotletav elatis moodustab 2017.a. kokku 4 x 235 = 940 eurot kuus. Samasugune peaks olema laste ema panus, millele lisandub 600 eurot riiklikku lastetoetust. Kokku peaks laste ülalpidamiseks hagejate arvates olema võimalik kulutada 2488 eurot, mis lõppkokkuvõttes teeks iga lapse kohta 620 eurot. Kostja ühe kuu netosissetulek on samas suurusjärgus ehk ca 620 eurot kuus. Kohus suunas osapooli kokkuleppele, kuid ettepaneku tegemisel kohus arvestas ja kaalus kõiki asjaolusid. Kohus arvestas mõlema vanema võrdset sissetulekut, ühist kohustust tasuda pangalaenu. Kohus argumenteeris oma ettepanekut kohtuistungil. Hagejate ema saab alates 1.07.2017 igakuiselt lastetoetust 600 eurot, millele isa lisab 100 eurot ja ka ema panus peaks olema 100 eurot kuus. Kokku on laste ülalpidamiseks ema kasutuses 800 eurot, mis teeb igale lapsele 200 eurot kuus. Arvestades, et isal puudub võimalus maksata neljale lapsele PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatist, esitas kostja kohtule taotluse vähendada väljamõistetavat elatist. Hagejad ei pea hakkama saama 100 euroga kuus.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-5959 Laste ema valik oli üürida endale ja lastele uus elukoht ning perekonnas kahe elukoha loomisega viia halvemasse olukorda perekonna majanduslik olukord. Poolte vahel sõlmitud kompromiss elatise maksmiseks hagejatele ei ole vastuolus heade kommetega. Laste vajadused saavad kaetud lisaks kokkulepitud elatisele riikliku toetuse ja ema enda panusega laste ülalpidamiseks. Kostja osales laste ülalpidamisel ka vahetult, kuid raha saamise eesmärgil katkestas laste ema isa ja laste suhtlemise võimalused. Kaebusest ei selgu, milliseid menetlusnorme on kohus rikkunud kompromissi kinnitamisega, mis annavad aluse kohtumääruse vaidlustamiseks. Kostja arvates viis kohus läbi eelmenetluse piisavas mahus, andis osapooltele võimaluse enda nõudeid esitada ja tõendada. Kompromissi sõlmimine kohtuistungil ei olnud sunnitud, hagejate emal oli võimalus seda mitte teha ja paluda kohtul teha kohtulahend. Kohus arutas asja kohtuistungil üle kahe tunni, mistõttu hagejate ema väide, et tal oli vähe aega otsustuse tegemiseks, ei ole tõene. Kohus selgitas enne kompromissi sõlmimist pooltele ka enda arvamust, milliseks võiks kujuneda kohtuotsus.
19.Harju Maakohus pidas asjas määruskaebuse lahendamiseks 13.02.2018 istungi ning arutas pooltega võimalusi sisuliseks leppimiseks ja tegi ettepaneku kompromissi muutmiseks selliselt, et kostja maksab elatist lastele 150 eurot kuus ja kui leiab suurema sissetulekuga töö, suureneb elatis vastavalt. Pooled täiendavat kokkulepet sõlmida ei soovinud.
20.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
22.Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et poolte vahel kinnitatud kompromiss ei vasta headele kommetele ning on vastuolus avaliku huviga, jättes kaitsmata laste kui nõrgema poole huvid.
23.Ringkonnakohus selgitab, et kohtul puudub võimalus kompromissi sisuliselt hinnata ja otsustada, kas iga hageja vajadused oleksid kaetud, kuna vaidlustatud määrus ei sisalda elatiste kogusumma väljamõistmise aluseks võetud asjaolusid ning neid ei ole fikseeritud ka 25.10.2017 istungiprotokollis. Tuvastatav ei ole, millest konkreetselt lähtus maakohus, kui pakkus pooltele kompromissina välja, et kostja maksab hagejatele elatist kõigi laste peale kokku 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni (tlk 97 pöördel). Seega ei ole üheselt äratuntav ja arusaadav, kuidas menetlusosalised kompromissini jõudsid.
24.Vaatamata eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna kohus on kinnitanud kompromissina poolte kokkuleppe, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul täidetav.
25.TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, mis ei ole täidetav.
26.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid hagejad maakohtule ühise hagi, milles iga hageja soovib kostjalt miinimumelatise väljamõistmist. Sealjuures nähtub
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-5959 hagiavaldusest, et iga hageja vajadused ja nende vajaduste rahuldamiseks vajalikud summad on erinevad (tlk 1 pöördel). Lisaks on iga hageja soovinud ka elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist (tlk 11). Selliselt on maakohus hagiavalduse ka menetlusse võtnud.
27.TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt.
28.Maakohus ei ole eeltoodut pooltele kompromissi väljapakkumisel ja selle kinnitamisel arvesse võtnud. Nii ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonist arusaadav, millist summat iga hageja kostjalt saama on õigustatud. Kompromissi sõnastuse umbmäärasus ei võimalda järeldada, milline nõue iga hageja poolt võimalikus täitemenetluses sissenõutav oleks. Selge pole seegi, kas ja kui, siis millise summa ulatuses väheneks hagejate ema kontole tasutav elatiste kogusumma, kui hagejad hakkavad üksteise järel täisealiseks saama (hageja I vastavalt aastal 2021, hageja II aastal 2023, hageja III aastal 2025).
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et selliselt ei ole maakohtu poolt kinnitatud kompromiss täidetav ega vasta seadusele ning kuulub tühistamisele.
30.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Kui otsuse täitmine peaks toimuma täitemenetluses, ei saaks kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt hakata tehtud kulutusi ja nende põhjendatust analüüsima, sest peab lähtuma otsuse resolutsioonist. Kohtuotsuse kui täitedokumendi koostamisel tuleb vältida põhjendamatut kiirustamist. Kiire kohtumenetluse korraldamise eesmärki ei saa eelistada õige ja õiglase, sh põhjendatud kohtulahendi tegemise eesmärgile. Õige ja põhjendatud lahendi tegemine mõistliku aja jooksul tagab usalduse kohtusüsteemi vastu. (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-44-14, p 10 ja 12).
31.Asja uue menetlemise käigus sõlmitava võimaliku kompromissi kinnitamisel tuleb maakohtul eeltoodut arvesse võtta.
32.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
33.Käesoleva määrus on edasikaevatav (TsMS § 433 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/ allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik