1.Rahuldada Xx xhagi Xxx vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Mõista xxx välja varalise kahju hüvitis 3094,79 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot, kokku 5094,79 eurot (viis tuhat üheksakümmend neli eurot ja 79 senti) Xxxkasuks. Menetluskulud
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta Xxx kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.14.10.2014 kella 18.00 paiku ründas Viimsi vallas Randvere külas hagejat kostjale kuuluv suurekasvuline koer. Koer oli rihmastatud ja kostjast 1,5 m kaugusel ning kui hageja ja kostja koer jõudsid kohakuti, tuli koer hageja juurde ning ründas hagejat, haarates suhu hageja parema käe randme ja puredes seda. Kostja oma koera ei takistanud.
2.Samal õhtul pöördus hageja erakorralise meditsiini osakonda, kus tuvastati loomahammustuse tagajärjel tekkinud marrastus, valu ja turse. Koera rünnaku tagajärjel sai hageja käsi kannatada nii tugevalt, et ta on olnud sunnitud viibima töövõimetuslehel alates 15.10.2014 kuni 28.10.2014 ja uuesti alates 03.11.2014 kuni 05.12.2014. Kahe töövõimetuslehe vahelisel ajal oli hageja erialasel koolitusel, kus polnud tarvis täita hageja igapäevaseid tööülesandeid. Kokkuvõttes oli hageja kostja tekitatud vigastuse tõttu töövõimetu 47 päeva.
3.Hageja raviperioodi raviloost nähtub, et kostja koera hammustuse tagajärjel oli hagejal juhtumi toimumise järgselt pidevalt tugev valu ja palavik ning hageja oli sunnitud pidevalt tarvitama valuvaigisteid. 15.10.2014 kutsus hageja väljakannatamatu valu tõttu ka kiirabi. 28.10.2014 kuni 05.11.2014 käis hageja lisaks perearsti külastustele korduvalt ka SA-s PERH uuringutel ja raviprotseduuridel, 28.10.2014 alustas ka füsioteraapiaga käe liikuvuse taastamiseks. 07.01.2015 pöördus hageja füsioterapeudi poole õlavöötmele taastusravi saamiseks, kuivõrd lihasjõud oli lahase kandmisest ja käe funktsiooni piiratusest ka õlavöötmes kahjustunud. 19.01.2015 lõppes aktiivne randmepiirkonna taastusravi, kusjuures füsioterapeudi hinnangu kohaselt ei olnud käe funktsioon täielikult taastunud.
4.Meditsiiniliste dokumentide alusel on tõendatud, et hageja põhiline tervisekahjustus oli kõõlusetupemädanik. Lisaks tekkisid hagejal füüsiline ja hingeline valu ning kannatused, mis väljendusid olulises heaolulanguses, liikumispiirangus ning sunnitud loobumises oma harrastustest ja harjumustest. Hageja pole aktiivse haiguse perioodil saanud tegeleda oma alaealise lapse hooldamisega, majapidamisega ega ka oma koerte hooldamise ja treeningutega. Samuti jäid tegemata saagikoristus ja sügistööd aias. Hageja vajas esimestel nädalatel kõigis toimingutes kõrvalist abi, sest valutava ja randmest paindumatu käe tõttu olid tugevasti takistatud hügieeni- ja majapidamistoimingute tegemine. Füüsilise valu tõttu kasutas hageja esimesel kahel nädalal valuvaigisteid. Hagejal on meeleolulangus ja frustratsioon, kuivõrd tööalaselt kasutas hageja oma töö tegemiseks peamiselt paremat kätt ja traumajärgselt pidi hageja uuesti õppima oma tööd tegema.
5.Hageja leiab, et tema nõude alus on VÕS § 1056 lg 1, kuna kostja koer oli suurema ohu allikas. Arvestades, et kahjujuhtumile eelnenud hageja 6 kuu neto sissetulek oli 22 984,46 eurot, on hageja keskmine palk (neto) 3830,74 eurot kuus. Arvestades, et ühes kuus on 22 tööpäeva, on hageja tasu tööpäevas 174,12 eurot (neto). Kokkuvõttes oli hageja kostja tekitatud vigastuse tõttu töövõimetu 47 kalendripäeva (35 tööpäeva), mille eest oleks pidanud saama palka 6094,20 eurot. Haigekassa maksis hüvitist kogu töövõimetuse perioodi eest kokku 3076,45 eurot, seega jäi hagejal kostja tekitatud vigastuse tõttu saamata 3017,75 eurot.
6.Ravimitele kulunud summade tõendamiseks ei ole hagejal vastavad kuluarved säilinud, kuid kostja tekitatud tervisekahjustuse tõttu oli hageja sunnitud laskma teostada ultraheliravi, mille maksumus oli 28,80 eurot. Samuti ostis hageja käefiksaatori ja randmetoe, kokku summas 48,24 eurot. Eelnevat arvestades on kostja õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale varalist kahju saamata jäänud tuluna 3017,75 eurot ning otsese varalise kahjuna 77,04 eurot, kokku summas 3094,79 eurot. Hageja palub kohtul eelnimetatud summa kostjalt välja mõista.
7.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju. Hageja hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik mittevaralise kahju suurust rahas täpselt määratleda, kuid aluseks saab võtta asjaolu, et hagejal oli võimatu töötada poolteist kuud ning pärast tööle asumist ei saa hageja tegelikult töötada selliselt, nagu ta on harjunud. Tööks vajalike liigutuste tegemine on valulik, mõned vajalikud liigutused ei ole randme jäikuse tõttu sooritatavad.
Samuti on olnud vigastuse aktiivsel perioodil ja on ka praegusel ajal häiritud hageja tavapärane elurütm. Hageja hinnangul saab mittevaralise kahju hüvitamisel aluseks võtta seadusandja tahte määratleda kehavigastuse tekitamise ja tervise kahjustamise nõue mittevaralisena ja hagihinna tähenduses summas 3500 eurot. Hageja leiab, et õiglane oleks kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 3500 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et eelnimetatud summa ei ole õigustatud, palub hageja määrata mittevaralise kahju hüvitis õiglase summana kohtu äranägemisel.
8.Hageja parem käsi pole ka antud hetkeks veel saavutanud normaalset funktsionaalsust. Hageja jätkab aktiivse taastusraviga füsioterapeudi ja massööri juures. Ta ei ole võimeline normaalselt pliiatsit hoidma ega kirjutama ning väikesi asju parema käega haarama, häiritud on sõrmede tundlikkus.
9.Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitise summas 3094,79 eurot, mittevaralise kahju hüvitise summas 3500 eurot või õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel, määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud Xxx kanda. Kostja vastuväited
10.Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt. Kostja möönab, et kostja koer hammustas hagejat, kuid kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud nõutava kahju suurust. Kostja on nõus hüvitama kahju seoses haiguslehega, mis on väljastatud ajavahemikus 15.10.2014 kuni 28.10.2014. Kostja ei ole nõus hüvitama kahju, mis on seotud 03.11.2014-05.12.2014 väljastatud haiguslehega, kuna kostja hinnangul puudub sellel seos 14.10.2014 aset leidnud õnnetusjuhtumiga. Hageja oli enne seda võimeline kuue päeva jooksul osalema koolitusel, s.t asus tööülesandeid täitma. Kostja on nõus hüvitama ka 48,24 eurot käefiksaatori eest. Kostja ei ole nõus tasuma ultraheliravi eest summas 28.80 eurot, kuna see ei ole seotud õnnetusjuhtumiga. Kostja peab hageja mittevaralise kahju nõuet summas 3500 eurot ebaproportsionaalselt suureks. Samuti ei ole hageja kostja hinnangul esitanud menetluses usaldusväärseid tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osas, mida kostja ei ole tunnistanud, ning jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 3094,79 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot või kohtu õiglasel äranägemisel seoses asjaoluga, et 14.10.2014 hammustas kostja koer hageja kätt, mille tõttu hageja oli sunnitud viibima töölt eemal ja kannatas ka mittevaralist kahju seoses tugeva valu ja üldise heaolu langusega. Kostja vaidleb hageja nõudele osaliselt vastu põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud kõiki tekkinud varalisi kulusid. Samuti on hageja nõutava mittevaralise kahju summa kostja hinnangul ülepaisutatud.
13.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja viibis 14.10.2014 Viimsi vallas Randvere külas Schüdlöffeli tee ääres, kus jalutas ka kostja oma koeraga, kes hammustas hagejat paremast käest, mis põhjustas hagejale tervisekahjustuse. Antud asjaolud on tõendatud kohtuvälise menetleja 02.12.2014 otsusega (tlk 11) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardiga (tlk 12-13).
14.Kohus märgib, et esitatud asjaoludest lähtuvalt on hageja nõude alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 ja VÕS § 1060. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §-st 1060
tulenevalt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Asjaolu, et koera poolt hammustada saamise puhul kahju hüvitamise nõude esitamisel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 1056 lg 1 ja VÕS § 1060, on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-85-05 p-s 11, milles on asunud seisukohale, et koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib rünnata inimest ja teda hammustada. Koerast kui suurema ohu allikast tulenev risk on realiseerunud, kui hageja on saanud kehavigastusi kostja koera poolt hammustada saamise tagajärjel.
15.Antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja on kostja koera käest hammustada saanud ja selle tagajärjel kehavigastuse saanud ning kostja kõnealuseid asjaolusid ka ei vaidlusta, mis tähendab, et kostja vastutab VÕS § 1056 lg 1 ja VÕS § 1060 alusel hagejale koera poolt hammustada saamise tagajärjel tekkinud kahju eest.
16.Pooled vaidlevad, millises ulatuses on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. Kohus analüüsib esmalt, millises summas on hagejal õigus kostjalt nõuda varalise kahju hüvitamist. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
17.Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et hageja oli pärast 14.10.2014 kostja koera poolt hammustada saamist töövõimetuslehel 15.10.-28.10.2014 (tlk 14) ning täiendavalt 03.11.-05.12.2014 (tlk 15). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja pidi perioodil 15.10.28.10.2014 viibima töövõimetuslehel seoses asjaoluga, et hageja sai kostja koera poolt hammustada. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele, mis puudutab perioodi 03.11.05.12.2014, kuna kostja hinnangul oli hageja selleks ajaks juba tervenenud, sest oli eelnevalt võimeline koolitusel osalema.
18.Kohus leiab, et kostja on kohustatud hagejale hüvitama ka töövõimetusest tekkinud kahju perioodil 03.11.-05.12.2014. Nimelt ilmneb hageja raviloost (tlk 23-24), et ka perioodil 03.11.-02.12.2014 hageja käsi randmest ei liikunud, hageja vajas valuvaigistit ja pidi kodus käega võimlema, käe ümber oli kogu aeg fiksaator. Samuti ilmneb raviloost, et hageja haigusleht on 05.12.2014 lõpetatud põhjusel, et patsient soovib proovida tööd teha, mitte arst ei ole jõudnud järeldusele, et hageja on tervenenud. Kohus on seisukohal, et eelviidatud raviloost on tuvastatav, et hageja viibis ka perioodil 03.11.-05.12.2014 töövõimetuslehel seoses sellega, et hageja oli 14.10.2014 saanud kostja koera poolt paremasse kätte hammustada ning käe vigastused olid sellised, mis ei võimaldanud hagejal varasemalt kui 06.12.2014 tööle naasta.
19.Seoses kostja vastuväitega, et hageja käis kahe töövõimetuslehe vahepealsel ajal koolitusel, märgib kohus, et koolitusel käimine ning tööülesannete täitmine võivad olla väga erineva iseloomuga, ning asjaolu, et hageja oli võimeline koolitusel osalema, ei tähenda, et hageja oli võimeline enne töövõimetuslehe lõppemist 05.12.2014 oma tööülesandeid täitma. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt hageja raviloos kajastatud andmetest oli hageja 03.11.-05.12.2014 töövõimetuslehel viibimine põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale VÕS § 130 alusel hüvitada ka nimetatud perioodiga seotud töövõimetusest tekkinud kahju.
20.Hageja on esitanud Regionaalhaigla tõendi selle kohta, et perioodil aprill 2014 kuni september 2014 oli hageja netopalk kokku 22 984,46 eurot (tlk 32), mis tähendab, et hageja keskmine kuupalk oli 3830,74 eurot ning võttes arvesse, et ühes kuus on keskmiselt 22
tööpäeva, on hageja töötasu ühes tööpäevas 174,12 eurot. Hageja oli töövõimetuslehel 15.10.-28.10.2014 ja 03.11.-05.12.2014, mis on kokku 47 kalendripäeva, millest 35 olid tööpäevad. See tähendab, et hagejal jäi töötasu saamata 6094,20 euro ulatuses. Seoses töövõimetuslehel viibimisega sai hageja Eesti Haigekassalt 29.10.2014 töövõimetushüvitist 595,38 eurot ja 19.12.2014 2480,76 eurot, kokku 3076,14 eurot (tlk 33). VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb Eesti Haigekassa poolt hagejale makstud summa hageja saamata jäänud töötasust maha arvata, mis tähendab, et hagejal jäi kostja koera hammustuse tõttu saamata töötasu 3018,06 eurot.
21.Seoses kostja vastuväidetega, et hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta, märgib kohus, et kohtul puudub alus kahelda Eesti Regionaalhaigla väljastatud tõendis hageja töökoha ning töötasu suuruse kohta. Eesti Regionaalhaigla tõendis kajastatud summad haakuvad ka Eesti Haigekassa poolt hagejale makstud töövõimetushüvitise suurusega. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõistetavast summast maha arvata kostja poolt viidatud tasu, mida hageja oleks pidanud kostja väidete kohaselt saama töövõimetuslehel viibides oma tööandja käest. Kohus selgitab, et kogu tasu, mida isikule töövõimetuslehel viibides makstakse, laekub haigekassalt. Antud juhul ongi kohus Eesti Haigekassa poolt hagejale tasutud summad kostjalt nõutavast summast maha arvestanud ning täiendavate summade mahaarvamiseks alus puudub.
22.Hageja palub kostjalt varalise kahjuna välja mõista ka 48,24 eurot, mis kulus käefiksaatorile ja randmetoele, ning 28,80 eurot, mis kulus randmele tehtud ultraheliravile. Kohus märgib, et hageja on tõendanud, et hagejal kulus 48,24 eurot käefiksaatori ja randmetoe ostmiseks (tlk 35). Kohus leiab, et nimetatud kulu oli põhjendatud ning seotud kostja koera poolt hageja käele tekitatud vigastusega. Samuti ei ole kostja kõnealuse kulu hüvitamisele vastu vaielnud. Kostja leiab üksnes, et hageja nõutav ultraheliravile tehtud kulu ei ole põhjendatud. Kohus kostjaga ei nõustu. Nimelt nähtub hageja esitatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arvest, et hageja on tasunud ultraheliravi teenuse eest 28,80 eurot (tlk 34). Kohus leiab, et nimetatud kulu oli põhjendatud ja põhjuslikus seoses kostja koera poolt hageja käele tekitatud vigastusega, kuna nähtuvalt hageja haigusloost (tlk 24) oli ultraheliravi seotud hageja käe ravimisega ning raviarsti poolt kooskõlastatud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 130 lg 1 alusel välja mõista ka käefiksaatori, randmetoe ja ultraheliraviga seotud varaline kahju 77,04 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja varalise kahju nõude kogu ulatuses. Kohtu arvutuste kohaselt on hageja varalise kahju suurus 3095,10 eurot, kuid võttes arvesse, et hageja taotleb üksnes 3094,79 euro väljamõistmist, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3094,79 eurot.
24.Järgnevalt analüüsib kohus hageja mittevaralise kahju nõude põhjendatust. Hageja palub mittevaralise kahju välja mõista 3500 euro ulatuses või alternatiivselt kohtu enda õiglasel äranägemisel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on ebaproportsionaalselt suur.
25.Kohus märgib, et VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus
on lahendis nr 3-2-1-18-13 p-s 22 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel.
26.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja koera poolt on hagejale kehavigastus tekitatud, mis tähendab, et hagejal on VÕS § 134 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist.
27.Hageja on antud juhul pidanud esimese alternatiivina põhjendatuks 3500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, kuna see korreleerub mittevaralise kahju hüvitise nõude hagihinna suurusega. Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hagihinnal määratava hüvitise suurusega seoest ei ole ning kohtul on kohustus iga konkreetse tsiviilasja puhul eraldi hinnata kõiki vastava nõude aluseks olevaid asjaolusid kogumis ning nende pinnalt otsustada, kas ja millises ulatuses on mittevaralise kahju nõue põhjendatud. Seega kohus ei loe põhjendatuks hageja nõuet mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3500 eurot, kuna see vastab mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnale.
28.Kohus leiab, et antud juhul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse hageja tõendatud asjaolusid, et pärast kostja koera rünnakut pidi hageja pikka aega kodus viibima (hageja käsi sai vigastada 14.10.2014 ning tagasi tööle oli hageja võimeline suunduma alles 06.12.2014), samuti on hageja raviloost nähtav, et hageja on kannatanud tugevat valu, tema parema käe liigutamine on olnud pikalt takistatud. Kohtu hinnangul on parema käe selline vigastus, mis põhjustab palju valu ning sisuliselt takistab kätt liigutamast ja kasutamast, isikule palju ebamugavust põhjustav ning selle tõttu on eluliselt usutavad hageja väited elukvaliteedi tuntava languse osas. Võttes arvesse, et hageja kannatas tugevat valu, ei saanud mitmeid kuid oma paremat kätt kasutada ning tema elukvaliteet oli tuntavalt häiritud, peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot. Suuremas summas mittevaralise kahju hüvitamiseks ei näe kohus alust, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale oleksid jäänud kostja koera rünnakust suured ja/ või kehal koheselt märgatavad armid, samuti võtab kohus arvesse, et hageja oli mõne kuu möödudes siiski võimeline tavapärase elukorralduse juurde naasma.
29.Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 3094,79 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise summas 2000 eurot, kokku 5094,79 eurot.
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.