Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
20.juuli 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-59645
Tsiviilasi
Bigbank AS hagi K. V. vastu põhivõlgnevuse 3950,98 euro, intressi 2761,35 euro, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 euro, viivise 955,43 euro ja lisanduva viivise nõudes 9698,73 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bigbank AS – registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006 Esindaja: Riina Rebane – Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006 e-post: [email protected] Kostja: K. V. – isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hagimaterjalid kätte toimetatud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:
Kirjalik menetlus
2 (4)
Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 02.04.2015. a kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elavale elukaaslasele A. N. (tl 60). Kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 kohaselt saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlgnevuselt 3950,98 eurot alates 24.10.2014. a., s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse 3209,05 eurot täieliku tasumiseni määraga 0,13% päevas (tl 1). Hagiavalduse esitamise, s.o 23.10.2014. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 955,43 eurot. Kohus on arvestanud viivise lepingujärgses määras, s.o 0,13% päevas põhivõlgnevuselt 3950,98 eurot ajavahemiku 24.10.2014. a. (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.07.2015.a. , s.o 270 päeva eest summas 1386,79 eurot (3950,98 x 0,13% x 270). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2342,22 (955,43+1386,79) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 3209,05 x 0,13%, s.o 5,14 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot väljamõistmist (tl 5-6). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 35). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
3 (4)
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna ka hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot (tl 6). Hagejat on esindanud menetluses lepinguline esindaja Riina Rebane (tl.29). Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ Bigbank AS-ile esitatud arvest nr 2165 (tl 26) nähtub, et võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüs ja hagiavalduse koostamine lepinguga nr. 1207460/96st seotud kohtumenetluses on olnud 83,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu tagastamiseks peab menetlusosaline TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole õigusabikulude väljamõistmise taotlusele vastavat kinnitust lisanud, seega tuleb nimetatud menetluskulu kostjalt välja mõista käibemaksuta. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 633,33 (550+83,33) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.