Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
20.juuli 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-33973
Tsiviilasi
AS DNB Pank hagi H. V. vastu lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Hagi hind
3752,37 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS DNB Pank – registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt.10, 10145 Tallinn Esindaja: Triin Toonela –postiaadress Tartu mnt 10, Tallinn e-post: [email protected] Kostja: H. V. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tl 21).
2 (4)
Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 12.03.2015. a (tl 61) kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis (Pärna põik 2, Räpina, Põlvamaa) elavale kostja emale. Kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 kohaselt saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlgnevuselt 3209,05 eurot alates 27.01.2015. a., s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse 3209,05 eurot täieliku tasumiseni määraga 0,02% päevas (tl 21). Hagiavalduse esitamise, s.o 26.01.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 74,88 eurot. Kohus on arvestanud viivise lepingujärgses määras, s.o 0,02% päevas põhivõlgnevuselt 3209,05 eurot ajavahemiku 27.01.2015. a. (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni 20.07.2015. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 175 päeva eest summas 112,32 eurot (3209,05 x 0,02% x 175). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 187,20 (74,88+112,32) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 3209,05 x 0,02%, s.o 0,64 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 325 eurot väljamõistmist (tl 21). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl-d 4, 23).
3 (4)
Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 325 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.