Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid XX-lt välja.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-5457
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.30.11.2017 saabus Tallinna Ringkonnakohtule XX (apellant) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusele.
2.Ringkonnakohus leidis 11.12.2017 määruses, et apellatsioonkaebus tuleb käiguta jätta selles esinevate puuduste tõttu. Ringkonnakohus palus täpsustada apellatsioonkaebuse taotlust, tasuda täiendavat riigilõivu 200 eurot ning ühtlasi selgitas apellandile võimalust taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras.
3.27.12.2017 esitas apellant ringkonnakohtule taotluse, millest nähtuvalt soovib, et talle määrataks riigi õigusabi korras advokaat apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja tema õiguste kaitsmiseks kohtus. Taotluses märkis apellant, et majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta endale esindajat võtta, kuna apellandi sissetulekuks on 1500 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on viis last. Taotluse kohaselt moodustavad igakuised kommunaalkulud ja kulud toidule 900 eurot. 29.12.2017 tasus apellant puuduoleva riigilõivu 200 eurot.
4.Ringkonnakohus jättis apellandi menetlusabi taotluse 02.01.2018 määrusega käiguta ja palus esitada nõuetekohase riigi õigusabi taotluse.
5.26.01.2018 esitas apellant vormikohase riigi õigusabi taotluse, milles märkis enda igakuiseks sissetulekuks 538 eurot ja vältimatuteks püsikulutusteks 700-900 eurot kuus.
6.30.01.2018 määrusega palus ringkonnakohus apellandil täpsustada taotluse andmeid, sh palus esitada tööleping ja selgitada püsikulutuste kandmist.
7.12.02.2018 esitas apellant kohtule vastuse, milles loobus riigi õigusabi taotlemisest ja avaldas soovi kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused omal kulul. Apellant palus määrata talle uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks alates 03.03.2018.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-5457 Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellandi 27.12.2017 taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata ning keelduda apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
9.Apellant esitas ringkonnakohtule puudustega apellatsioonkaebuse 30.11.2017. Ringkonnakohus palus 11.12.2017 määruses apellandil kaebust täpsustada ja selgitas, et vastasel korral jätab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Samuti selgitas, et apellant võib oma õiguste kaitseks taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-s 6 sätestatut. Ringkonnakohus andis seejärel apellandile veel kaks korda (02.01.2018 määrus ja 30.01.2018 määrus) võimaluse oma majandusliku seisundi täiendavaks põhistamiseks ja riigi õigusabi taotluse täpsustamiseks. 12.02.2018, s.o korduvas puuduste kõrvaldamise määruses antud tähtaja viimasel päeval, loobus apellant riigi õigusabi korras esindaja taotlemisest ja väljendas soovi kaebuse puudused kõrvaldada omal kulul, paludes seejuures määrata täiendav tähtaeg alates 03.03.2018.
10.Seoses apellandi loobumisega taotlusest jätab ringkonnakohus apellandi 27.12.2017 taotluse riigi õigusabi saamiseks koos selle hilisemate täpsustustega läbi vaatamata (analoogia korras TsMS § 423 lg 1 p-ga 2).
11.Kolleegium märgib, et TsMS § 187 lg 5 esimese lause kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. TsMS § 187 lg 6 teisest lausest tuleneb, et kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-141-16, p 12).
12.Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole alust anda TsMS § 187 lg 6 alusel apellandile tähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuna taotlus riigi õigusabi saamiseks oli ringkonnakohtu hinnangul esitatud põhjendamatult ning ilmselt ka tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolu, et praegusel juhul loobus apellant pärast kohtu poolt korduvate tähtaegade andmist oma majandusliku seisundi selgitamisest, annab alust arvata, et apellandil olid taotlust esitades tegelikult olemas vahendid lepingulise esindaja kulude kandmiseks. Samuti on apellant esitanud menetlusdokumentides ringkonnakohtule erinevaid ja vastuolulisi andmeid enda sissetulekute kohta. Arvestades, et apellatsioonkaebus esitati 30.11.2017 ja alles 12.02.2018 esitatud vastuses avaldab apellant soovi kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused omal kulul pärast 03.03.2018, leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotlus oli esitatud ka menetluse venitamise eesmärgil. Eeltoodud põhjusel ei anna ringkonnakohus TsMS § 187 lg 6 alusel apellandile täiendavat tähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. 3(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-5457
13.TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud sisu ja vorminõuete rikkumine. Apellant sai Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsuse kätte 31.10.2017 ja seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30.11.2017. Ringkonnakohus andis 11.12.2017 määrusega apellatsioonkaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. 11.12.2017 määruses selgitas ringkonnakohus, milles seisnesid kaebuse sisulised puudused. Apellant sai nimetatud määruse kätte 14.12.2017 ja seega oli apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg 28.12.2017. Kuivõrd 11.12.2017 määruses selgitati apellandile, et menetlusabi taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist ning täiendavat tähtaega ei pruugi kohus enam anda, kui esitatakse põhjendamatu menetlusabi taotlus, pidi apellant mõistma, et apellatsioonkaebuse puudused tuleb kõrvaldada kohtu määratud tähtaja jooksul.
14.Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus TsMS § 3401 lg 1 ja § 637 lg 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
15.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldutakse apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning kaebust ei ole edastatud vastustajale vastamiseks (TsMS § 638 lg 4), ei ole vastustajal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
16.Kolleegium lisab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu on apellandil õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
17.Seoses kohtuniku Ele Liiv viibimisega haiguslehel asendas teda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.