Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-16-5457 Tsiviilasi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi K K ja K K vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (reg nr 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn), hageja esindaja Pirjo Toomsoo, kostja I K K (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx), kostja II K K (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx x/xxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Lõpetada K K ja K K ühisomand kinnistu, asukohaga xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxx) suhtes; Lõpetada K K ja K K ühisomand kinnistu, asukohaga xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx), suhtes; Müüa kinnisasjad, asukohaga xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr-d xxxxxx ja xxxxxxx), avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada K K ja K K vahel võrdsetes osades; Kohustada K K andma nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute (registriosa nr-d xxxxxx ja xxxxxxx) müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades; Kohustada K K andma nõusolek kinnistusraamatus kinnistute (registriosa nr-d xxxxxx ja xxxxxxx) osas asjakohaste kannete muutmiseks. Jätta K K taotlused asja arutamise edasilükkamiseks ja asja kohtuistungil arutamiseks rahuldamata.
Lõpetada menetlus Eesti Vabariik Makus- ja Tolliameti kaudu hagis K K ja K K vastu ühisomandi lõpetamise osas haagise xxx xxxx (ehitusaasta 1988) ja sõidukite Opel Vectra (ehitusaasta 1996) ning Opel Astra (ehitusaasta 1992) suhtes. Jätta menetluskulud K K ja K K endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja TMS § 14 lg 2; PKS § 33 lg 3; AÕS § 77 lg 2; TsÜS § 68 lg 5 alusel palub: lõpetada kostjate ühisomand kinnistu, asukohaga xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (reg nr xxxxxx) suhtes; lõpetada kostjate ühisomand kinnistu, asukohaga xxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (reg nr xxxxxxx) suhtes); müüa nimetatud kinnisasjad avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades; lugeda kostja II nõusolek kinnistusraamatus kinnistute (registriosa nr-de xxxxxx ja xxxxxxx) müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda kostja II nõusolek kinnistusraamatus kinnistute (registriosa nr-de xxxxxx ja xxxxxxx) osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; juhul, kui kohus peab vajalikuks lõpetada kostjate ühisomand haagise xxx xxxx (ehitusaasta 1988) ja sõidukite Opel Vectra (ehitusaasta 1996) ning Opel Astra (ehitusaasta 1992) suhtes, lugeda kostja II nõusolek ühisvara hulka kuuluvate haagise ja sõidukite müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. Kostja I seisukoht Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja II seisukoht Kostja II hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maksukohustuslaste registri andmetel on 05.04.2016 seisuga kostja I maksuvõlg kokku 17 595,58 eurot, millest 10 489,11 eurot moodustab põhivõlg (lisa 1) ja 7106,47 eurot arvestuslik intress (lisa 2). Maksuvõlg koosneb maamaksuteadete alusel tasumisele
kuuluvast maamaksust perioodi 2008-2016 eest kogusummas 186,34 eurot, võlgniku poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvestatud maksusummade ja maksude laekumise vahest kogusummas 9155,49 eurot ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summast kogusummas 8250,27 eurot. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 5 lg-st 1 ja § 10 lg 2 p-st 3 tulenevalt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. MKS § 105 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (MKS § 31) tasuma selleks määratud kontole maksuseaduses sätestatud tähtpäevaks. Kuna kostja I ei ole tasunud hagejale maksuvõlga seaduses sätestatud tähtpäevaks, on maksuhaldur MKS § 130 lg 1 alusel alustanud võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur esitas 14.12.2009 korralduse nr 13-2.7/61962 AS-le SEB Pank kostja I pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole (lisa 3). Lisaks on maksuhaldur esitanud 13.01.2010 korralduse nr 13-2.7/2634 Swedbank ASle kostja I pangakonto arestimise kohta (lisa 4) ja 30.07.2010 korralduse nr 132.7/150914 Danske Bank A/S Eesti filiaalile kostja I pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole (lisa 5). Samuti on hageja 29.07.2010 edastanud Maanteeametile taotluse liiklusregistrisse käsutamise keelumärgete kandmiseks kostjale I kuuluvatele sõidukitele (lisa 6) ning taotluse Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnale kostja I ja kostja II ühisomandis olevale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxx) käsutamise keelumärke seadmiseks (lisa 7). Mõlemad maksuhalduri taotlused rahuldati ning nii kostjale I kuuluvatele sõidukitele kui kostja I ja kostja II ühisomandis olevale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxx) on käsutamise keelumärked sisse kantud 04.08.2010. Arvestades, et maksuhalduri poolt läbi viidud toimingute tulemusena ei õnnestunud kostjalt I maksuvõlga sisse nõuda, pöördus maksuhaldur MKS § 130 lg 2 alusel kohtutäituri poole, esitades 21.04.2011 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavaldused nr 13-5/507-1, 13-5/507-2, 13-5/507-3, 13-5/507-4, 13-5/507-5, 13-5/507-6 ja 13-5/507-7 (lisad 8-14). Alates 14.12.2009 kuni 05.04.2016 on maksuvõla katteks toimunud laekumisi kogusummas 1652,81 eurot (viimane laekumine on toimunud summas 54,40 eurot 22.03.2016 kohtutäitur Õnne Pajuri vahendusel). Seega ei ole 05.04.2016 seisuga maksuhalduri ja kohtutäituri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusena kaasnenud maksuhalduri kogu nõude rahuldamist. Maksuhaldurile ja kohtutäiturile teadaolevalt ei oma kostja I sellist lahusvara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet (lisa 15). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sissenõude pööramise võimatusega kostja I lahusvarale ei kaasne ka tulevikus maksuhalduri nõude täielikku rahuldamist. Kohtuistungil võttis kostja I omaks, et tal on tasumata hagejale hagis toodud maksuvõlg. Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus perioodil xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub alates 24.01.2008 kostjale I auto ja mootorratta haagis xxx xxxx (ehitusaasta 1988), alates 26.06.2008 kuulub kostjale I sõiduauto Opel Astra (ehitusaasta 1992) ja alates 11.10.2008 kuulub kostjale I sõiduauto Opel Vectra (ehitusaasta 1996). Kõigile kolmele nimetatud sõiduvahendile on seatud neli käsutamise keelumärget, millest esimesel järjekohal on käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kuldse Börsi portaali andmetel on kostjale I kuuluva haagise väärtuseks ligikaudu 250 eurot (lisa 16). Auto24 portaali andmetel on kostjale I kuuluva sõiduauto Opel Vectra (ehitusaasta 1996) väärtuseks ligikaudu 700 eurot (lisa 17) ja Opel Astra (ehitusaasta 1992) väärtuseks kuni 450 eurot (lisa 18). Elektroonilise kinnistusraamatu registri andmetel kuulub alates 12.05.2005 (sisse kantud 19.05.2005) kostja I ja kostja II ühisomandisse aadressil xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx asuv kinnistu (registriosa nr xxxxxx, katastritunnus
xxxxx:xxx:xxxx, lisa 19). Kinnistu omandamise alusdokumendiks on 12.05.2005 sõlmitud kinnistute müügileping, kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (lisa 20). Kinnisasja koormab reaalservituut kinnistu nr xxxxxx igakordse omaniku kasuks. Tasuta ja tähtajatu teeservituut on sisse kantud vastavalt 28.11.2007. Lisaks koormab kinnisasja käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti) kasuks (29.07.2010 Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel sisse kantud 04.08.2010). Ehitisregistri andmetel on kinnisasi hoonestamata, kuid Maa-ameti geoportaali andmetel asub kinnistul üks hoone (lisa 21). Lisaks on nii kostja I kui ka kostja II registreerinud oma elukohana nimetatud kinnisasja. Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika päringu vastuse kohaselt, arvestades perioodil 01.04.2015 kuni 05.04.2016 Kohila vallas toimunud hoonestatud maade müügitehinguid, on hageja hinnangul nimetatud kinnisasja väärtuseks ligikaudu 31 082,93 eurot (lisa 22). Eksperthinnanguga nr xxx-xxxxxx-x 21.11.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx turuväärtus seisuga 19.11.2016 on 86 000 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu registri andmetel kuulub alates 12.05.2005 (sisse kantud 19.05.2005) kostja I ja kostja II ühisomandisse aadressil xxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx asuv kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, lisa 23). Kinnistu omandamise alusdokumendiks on 12.05.2005 sõlmitud kinnistute müügileping, kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (lisa 20). Kinnisasja koormab isiklik kasutusõigus Kohila valla kasuks. Tähtajatu ja isiklik kasutusõigus, Kohila vald, kohaliku omavalitsuse kasuks avaliku kergliiklustee rajamiseks ja kasutamiseks vastavalt 21.01.2013 sõlmitud lepingule (sisse kantud 30.01.2013). Lisaks on kinnisasi koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks summas 8308,51 eurot (sisse kantud 19.05.2005. 26.09.2012 äriregistri andmete alusel muudetud 26.09.2012 seoses hüpoteegipidaja nime muudatusega). Ehitisregistri andmetel ja ka Maa-ameti geoportaali andmetel on kinnisasi hoonestamata (lisa 21). Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika päringu vastuse kohaselt, arvestades perioodil 01.04.2015 kuni 05.04.2016 Kohila vallas toimunud hoonestamata maade müügitehinguid, on hageja hinnangul nimetatud kinnisasja väärtuseks ligikaudu 36 210,25 eurot (lisa 24). Eksperthinnanguga nr ARE-163117-B 21.11.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx turuväärtus seisuga 19.11.2016 on 33 000 eurot. Arvestades asjaolu, et eelnevalt nimetatud sõidukid ja kinnisasjad on kostjad omandanud abielu ajal ning kostjatel puudub abieluvaraleping, kuuluvad nii haagis xxx xxxx (ehitusaasta 1988), sõiduautod Opel Vectra (ehitusaasta 1996) ja Opel Astra (ehitusaasta 1992) kui ka xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx asuvad xxxxxx ja xxxxxxxx kinnistud kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb usaldusväärseteks tõenditeks eksperthinnangud kinnisasjade turuväärtuse tuvastamiseks, kuna eksperthinnangud on põhistatud ja on jälgitav eksperdi lõppjärelduse kujunemine. MKS § 128 lg 1 kohaselt toimub maksuvõla sundtäitmine käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Vaatamata maksuhalduri ja kohtutäituri poolt läbi viidud täitetoimingutele, ei ole õnnestunud kostja I maksuvõlga täielikult sisse nõuda. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvelt ebaõnnestus. PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Lähtudes käesoleva hagiavalduse punktis 2 esitatud asjaoludest ning kehtivast perekonnaseadusest, on nii kostja I nimel olev haagis xxx
xxxx (ehitusaasta 1988) ning sõidukid Opel Vectra (ehitusaasta 1996) ja Opel Astra (ehitusaasta 1992) kui ka kostja I ja kostja II nimel olevad kinnistud, asukohaga xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxx) ja xxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx), kostjate ühisvara. PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kohtutäitur Õnne Pajuri büroost on maksuhaldurile 22.02.2016 saadetud e-kirjas kinnitatud, et lahusvara, millele saaks sissenõuet pöörata, kostja I neile teadaolevalt ei oma (lisa 15). Sama kirjaga on kohtutäituri büroost kinnitatud, et kostjaga I on 25.01.2016 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt asub kostja I tasuma igakuiselt oma võlgnevuste katteks kokku 650 eurot (sh maksuvõla katteks). Samuti on kohtutäituri büroost kinnitatud, et kostja I omab küll ametlikku sissetulekut, kuid sellest kinnipidamisi teostada ei ole võimalik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohtutäituri büroost 22.02.2016 saadetud e-kirjaga ning asjaoluga, et kostja I igakuisest sissetulekust maksuvõla katteks kinnipidamisi teostada ei ole võimalik, alates 29.01.2016 kuni 05.04.2016 on maksuvõla katteks laekunud kokku üksnes 151,59 eurot, ei saa kostja I maksuvõlg mõistliku aja jooksul tasutud, samuti asjaoluga, et kostjal I puudub lahusvara, mille arvelt maksunõuet rahuldada, on leidnud tõendamist, et kostjal I puudub lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 järgi, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et hageja taotlus PKS § 33 lg 3, TMS § 14 lg 2 ja AÕS § 77 lg 2 alusel kostjate I ja II ühisomandi lõpetamiseks kinnistute, asukohaga xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxx) ja xxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) suhtes, nimetatud kinnistute müümiseks avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamiseks kostjate vahel võrdsetes osades on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja taotlus mõlema kinnistu müümiseks, on põhjendatud. Selle seisukohaga nõustuvad ka kostja I ja kostja II, kuna nii on mõistlik, sest ühel kinnistul asuv maja on teise kinnistu piirile väga lähedal ning kinnistuid koos müües on võimalik saada kõrgemat hinda. Samuti võivad enampakkumisel hinnad kujuneda madalamaks kui kinnisasjade turuväärtus. Kostja I võtab omaks, et maksuvõlg tuleb ära maksta ning selleks tuleb kinnistud ära müüa. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ühisomandis oleva vara jagamine reaalosades ei ole käesoleval juhul mõeldav, kuivõrd üks kinnistu on hoonestatud ja teine hoonestamata ning kinnistute suurused on erinevad (hoonestamata kinnistu suuruseks on 6025m2 ja hoonestatud kinnistu suuruseks on 1097m2). Lähtudes eelnevast on raske prognoosida, milliseks kujuneb kinnistute tegelik väärtus ja müügihind avalikul enampakkumisel või mistahes muul võõrandamise viisil. Kohus nõustub hageja
seisukohaga, et kinnistute müümine avalikul enampakkumisel on kõige otstarbekam, sest see tagab endistele abikaasadele õiglase hüvitise omandi oma osa eest ning võimaldab vältida vara väärtuse paratamatut subjektiivset hindamist, mis võiks aset leida näiteks kinnistute ühele kaasomanikule andmise korral. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi kande parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt võib kohustatud isikute tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Käesoleval juhul taotleb hageja, et käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus asendaks kostja II nõusolekut ühisvara hulka kuuluvate kinnistute (registriosa numbrid xxxxxx ja xxxxxxx) müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades ja kinnistusraamatus kinnistute (registriosa nr-d xxxxxx ja xxxxxxx) osas asjakohaste kannete muutmiseks. Kostja II ei vaidle hageja taotlusele vastu. Seega kohustub kostja II andma nõusoleku ühisvara hulka kuuluvate kinnistute (registriosa numbrid xxxxxx ja xxxxxxx) müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades ja kinnistusraamatus kinnistute (registriosa nr-d xxxxxx ja xxxxxxx) osas asjakohaste kannete muutmiseks. Kostja I leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõuab nende kinnistute jagamist, mis on soetatud kostja II lahusvaraks olevate vahendite arvelt. Nimelt kinkis kostja I sõnade kohaselt kostja II isa kostjale II enne abiellumist korteri, mille müügist saadud vahendite arvelt soetati hagiavalduses nimetatud kaks kinnistut. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 56 lg-st 1 tulenevalt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Praegusel juhul nähtub kinnistusraamatu II jaos olevatest omanikukannetest, et nii kinnisasja, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx (registriosa nr xxxxxx), kui ka kinnisasja, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), ühisomanikeks on K K ja K K. Kuivõrd kostjad I ja II on soetanud kõnealused kinnistud abielu ajal ning kostjad ei ole sõlminud abieluvaralepingut, mis võiks välistada nimetatud kinnisasjade kuulumise kostjate ühisvara hulka, on kohus õigustatud AÕS § 56 lg 1 alusel eeldama, et mõlemad nimetatud kinnisasjad kuuluvad kostjate I ja II ühisvara hulka. Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus perioodil 14.01.1993 kuni 26.08.2013. Mõlemad kinnistud on kostjate poolt soetatud 12.05.2005 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu alusel. Samuti nähtub 12.05.2005 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingust, et hüpoteegipidaja (AS SEB Pank) ja kostjate I ja II vahel on 09.05.2005 sõlmitud laenuleping, mille alusel on seatud hüpoteek summas 8308,51 eurot AS-i SEB Pank kasuks kinnisasjale, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). Nimetatud notarilepingu p-s 2.1. on märgitud, et kahe kinnisasja hind kokku on 14 699,68 eurot (230 000 krooni). Seega on suuremas osas kostjate I ja II poolt vaidlusalused kinnistud soetatud ühisvarasse kuuluvate vahendite arvelt, kuivõrd kinnisasjade ostmiseks on kasutatud ühiselt võetud laenu. Samuti ei saa asuda seisukohale, nagu oleks ülejäänud kinnistute ostuks kasutatud rahalised vahendid olnud kostja II lahusvara, kuivõrd tegemist on üksnes kostja I paljasõnaliste väidetega ja kummagi kostja poolt ei ole kohtule esitatud vastavaid dokumentaalseid tõendeid. Kostja I taotles tema enda ja kostja II poolt vande all
selgituste andmist selleks, et tõendada asjaolu, et hageja poolt hagiavalduses nimetatud kinnistute näol on tegemist kostja II lahusvaraga. Samuti sooviti vande all selgituste andmisega tõendada perekonna elukorraldust ning teisi ühisvara jagamise olukorda puudutavaid olulisi asjaolusid. Hageja on seisukohal, et kostjate I ja II vande all antud selgituste andmine, tõendamaks, et vaidlusalused kinnisasjad kuuluvad kostja II lahusvara hulka, ei ole vajalik ja põhjendatud. Seda põhjusel, et eelduslikult kinnitavad vande all mõlemad kostjad, et tegemist ei ole nende ühisvara hulka kuuluvate kinnisasjadega, kuid kui kostjate poolt ei esitata juurde täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, mis nende poolt vande all antud seletusi kinnitaksid, ei tõenda hageja hinnangul üksnes kostjate poolt vande all antud seletused, et vaidlusalused kinnisasjad ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Juhul, kui kostjad esitavad kohtule ja ka hagejale dokumentaalsed tõendid selle kohta, et vaidlusalused kinnisasjad ei kuulu kostjate ühisvara hulka, ei ole hageja hinnangul samuti vajalik ega otstarbekas kostjate poolt vande all selgituste andmine. Eelistungil 22.02.2017 nõustusid kõik menetlusosalised asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Seega loobus kostja I taotlusest tema enda ja kostja II ülekuulamiseks vande all. Eelistungil 22.02.2017 anti kostjatele hageja nõusolekul võimalus võõrandada kinnistud vabatahtlikult 3 kuu jooksul. Kostja I esitas kohtule 22.05.2017 taotluse vara iseseisva müügi jätkamiseks ja kirjaliku menetluse asemel kohtuistungil asja arutamist. Kohus pikendas hageja nõusolekul vara iseseisva müügi tähtaega 31.08.2017. Hageja ei nõustunud kostja taotlusega mitte lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosaastele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. TsMS § 403 lg 2 sätestab, et pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus on rahuldanud kahel korral kostja I taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, et kostjad saaksid kinnistud müüa kohtutäituri sekkumiseta. Kohus leiab, et menetlusliku olukorra olulist muutumist käesolevas asjas ei esine. Seega ei saa kostja I oma nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta. Kostja I esitas kohtule 01.09.2017 taotluse kinnisvara müügi tähtaja pikendamiseks. Hageja esitas oma seisukoha kohtule 11.09.2017 ja palus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Seejärel kohus määras 13.09.2017 jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses, esitada kohtule tõendid, seisukohad 27.09.2017. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses alates 06.04.2016. Seega on kostjatel olnud 1 aasta ja 7 kuud aega kinnistuid vabatahtlikult realiseerida. Kostja I soovib jätkata kinnistute müüki ilma kohtutäituri sekkumiseta, kuid hageja ei ole sellega enam nõus. Seega jätkab kohus asja menetlemist vastavalt Pärnu Maakohtu 13.09.2017 määruses toodule, olenemata sellest, et vara sundmüük võib kostjatele ja nende perele tuua kaasa ebameeldivusi ja lisakulusid. TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus leiab, et TsMS § 2 kohaselt on mõistlik aeg käesoleva tsiviilasja lahendamiseks otsa saamas. Kostja on selgitanud kohtule võla tekke põhjuseid. Tema ülalpidamisel on 5 last ning kulutused lastele on suured. Kohus mõistab kostjate muret. Kostja I kinnitab, et kostja II on nõus andma allkirja tema poolt vastuvõetavatel tingimustel maksegraafiku sõlmimiseks ja tagatise seadmiseks. Hageja väidab, et kostjad sellise ettepanekuga hageja poole ei ole pöördunud. TsMS § 4511 sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse
lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromisse sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Kohus selgitab, et peale kohtuotsuse avalikuks tegemist ja enne selle jõustumist on pooltel veel võimalus asi lahendada kokkuleppel. Hageja leiab, et kuna kostjate ühisomandis olev haagis xxx xxxx (ehitusaasta 1988) ja sõidukid Opel Vectra (ehitusaasta 1996) ja Opel Astra (ehitusaasta 1992) on väheväärtuslikud (maksuhaldur on haagise väärtuseks hinnanud ligikaudu 250 eurot (lisa 16) ja sõidukite väärtusteks vastavalt 700 eurot (lisa 17) ja 450 eurot (lisa 18), ei ole teada haagise ja sõidukite seisukord ja asjaolu kas nad on sõidukõlbulikud ja arvestades nende ehitusaastaid, ei ole otstarbekas nimetatud haagise ja sõidukite osas ühisomandit lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus lõpetab menetluse hageja nõudes kostjate vastu haagise ja sõidukite osas ühisomandi lõpetamiseks TsMs § 428 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja loobus selles osas hagist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kostja II leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, kuna tegemist on kostja I maksuvõlaga. Hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus leiab, et õiglane on jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.