3.Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (245,30 eurot) alates 09.10.2024 (hagi esitamisele järgnevast päevast) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata hagi põhinõuet 966,23 eurot ületavas osas ning intressi 47,56 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 66 euro nõudes.
6.Jätta maakohtu menetluskuludest 72,20% kostja kanda ja 27,80% hageja kanda.
7.Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 415,15 eurot.
8.Mõista välja XX Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
10.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1.
11.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 2(7)
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.31.07.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX X vastu (võlgnik, kostja) vastu 1348,03 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 10.09.2024 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 08.10.2024 (täpsustatud 03.12.2024) Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on kostja ja Inbank Finance AS-i (võlausaldaja) vahel 30.06.2021 sõlmitud järelmaksu müügileping nr x (alates 03.10.2022 muudeti esialgne lepingu number x numbriks w), mille alusel sai kostja kauba (soojuspump paigaldusega) järelmaksuga maksumusega 2080,00 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Hageja ütles 29.04.2024 lepingu üles. Krediidi kulukuse määr aastas 13.22%. Krediidiandaja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
3.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 06.11.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 03.12.2024 selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse. Hageja jääb hagi punktis 1.5. märgitud vastutustundliku põhimõtte järgimise selgituste juurde ning lisab tõendina esialgse võlausaldaja selgitused, mida on krediidiandja teinud veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Esialgne võlausaldaja lähtus kostja poolt antud regulaarsest sissetulekust (sissetulekud 600 eurot kuus ja muud kohustused 160 eurot kuus) ning tegi päringud Maksehäireregistritesse, mille kohaselt krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Võttes arvesse, et kostja sissetulekud olid 600 eurot kuus ning muud finantskohustused 160 eurot kuus, jäi kostjal peale laenu väljastamist kätte 393,49 eurot (600-160-igakuine, osamakse 46,51=393,49) kuus igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjal kätte ca 66% tema igakuisest sissetulekust, pärast laenu väljastamist ca 393,49 eurot igapäevaste kulutuste katteks ning võlgnik krediidivõimeline. Hageja lisab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse. 30.06.2021 lepingu kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 2080 eurot ning kohustus tegema tagasimakseid igakuiselt minimaalselt 46,51 eurot kuus hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks. Esialgse maksegraafiku alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 416,12 eurot ning peale lepingu numbri muudatust 697,65 eurot. Seega kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks (416,12+697,65=1113,77), tuleb kostjal tagastada põhiosa summas 966,23 eurot (2080-1113,77=966,23). Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 02.12.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 168,50 eurot (s.o osamaksed 3(7)
12.07.2024 – 12.11.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt: Maksetähtpäev Osamakse suurus 12.12.2024 38,20 12.01.2025 38,60 12.02.2025 39,00 12.03.2025 39,41 12.04.2025 39,82 12.05.2025 40,23 12.06.2025 40,65 12.07.2025 41,07 12.08.2025 41,50 12.09.2025 41,93 12.10.2025 42,37 12.11.2025 42,81 12.12.2025 43,26 12.01.2026 43,71 12.02.2026 44,16 12.03.2026 44,62 12.04.2026 45,09 12.05.2026 45,56 12.06.2026 45,74 Esitatud andmetest on näha, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud ca 1 aasta. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab hageja, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
5.Maakohus võttis 03.01.2025 määrusega hagi menetlusse.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22. jaanuaril 2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. 4(7)
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele õiguslikult põhjendatud haginõude ulatuses.
10.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 403 4lg 7, TsMS § 367; § 369. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
11.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäireregistri väljavõtte tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise 5(7)
põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras.
12.Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 29.04.2024 (k/otsuse punktid 2-4) ning arvestades kõik kostja maksed põhinõuete katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud.
13.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole ca ühe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
14.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o osamaksed alates 12.07.2024 kuni makseni 12.01.2025 summas 245,30 eurot. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni makseni 12.01.2025 summas 245,30 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 720,93 eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikutes toodule (dtl 49-50, 98).
15.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue jäävad rahuldamata.
16.Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.
17.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
18.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud 6(7)
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
19.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 72,20%. Seega jäävad menetluskulud 72,20% ulatuses kostja kanda ning 27,80% ulatuses hageja kanda.
20.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud 1011 eurot (riigilõiv 315,00 eurot ja esindaja kulud hagi kohaselt 442,50 eurot + puuduste kõrvaldamise eest 253,50 eurot) kokku 4 tunni eest tunnihinnaga 169,00 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Puuduste kõrvaldamine hagiavalduses, esitamine kohtule. Riigilõiv vältimatu ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o kokku summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks arvestab kohus ajakulu kindlaksmääramisel seda, et osad hagi koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu kiirmenetluses, mille eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette nähtud maksimaalne tasu 20 eurot ja mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 575 eurot (=315 riigilõiv + esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses + 240 õigusabikulud). Kohus jättis menetluskuludest 71% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,7220 * 575 = 415,15 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.