Lihtmenetlus, viimase kohtuistungi aeg 07. juuli 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista N. S.lt (nimetavas S. Korteriühistu Allika Toila kasuks 733 (seitsesada kolmkümmend kolm) eurot 56 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta hageja menetluskuludest 73,2% kostja kanda. Välja mõista N. S.lt Korteriühistu Allika Toila kasuks 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot 19 senti. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Korteriühistu (KÜ) Allika Toila esitas 16.06.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. S.lt 1 002,67 euro saamiseks. Kohus tegi 30.06.2014. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 07.07.2014. a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.08.2015. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohtule 03.09.2014. a esitatud hagiavalduse (I kd tl 14-17) kohaselt teostab KÜ Allika Toila (hageja) alates 16.09.1999. a Toila alevikus xxx asuva elumaja haldamist ja majandamist. Korteriomand Allika xxx kuulub N. S.le (kostjale) ning vastavalt sellele on ta ka KÜ liige. KÜ põhikirja punkti 4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hoone majandamise jooksvateks kulutusteks on prügivedu, hoone ja selle ümbruse korrashoidmine, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- jms süsteemide hooldus, remont ja avariide likvideerimine, eraldised investeeringute reservfondi, intressid, ostetud haldus- ja administratiivteenused ning muud ühistu tegevusega seotud kulutused ja maksed vastavalt üldkoosoleku otsustele. KÜ põhikirja punkti 4.29 kohaselt peab ühistu liige tasuma regulaarselt tarbitud kommunaalteenuste (sh vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia) eest makseid. Hageja esitab kostjale igakuiselt põhjendatud arveid, kuid kostja ei täida oma kohustusi. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ning kostja põhivõlgnevus hagejale on 01.06.2014. a seisuga 1 000,16 eurot. Kostjale on arvestatud
viivist vastavalt KÜ põhikirja punktile 4.3.1 0,07% päevas, viivise suurus seisuga 01.06.2014. a on 2,51 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlga ei tasunud. Hagi õiguslikes põhjendustes tugineb hageja korteriomandiseaduse (KOS) § 13 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 15-1 lg 1, § 7 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1.
3.Kostja esitas 25.09.2014. a vastuse hagile (I kd tl 81-82). Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et tal puuduvad täitmata kohustused hageja ees. Kostja ei ole enne hagi esitamist saanud hagejalt mingeid teateid võimaliku võlgnevuse kohta. Seisuga 01.06.2012. a ei olnud kostjal mitte mingit võlga, seega 06.06.2014. a koostatud arvestus ei vasta tõele. Esitatud ei ole võlgnevuse arvestust ja alust enne 01.06.2012. a. Alates 2011. aasta juulist ei kasuta kostja hageja teenuseid kütte osas, kuna kostjal on paigaldatud korterisse autonoomne küte ning sellest tulenevalt ei pea kostja tasuma ka katlamaja hoolduskulusid. 2011. aasta juulist on kostjal sõlmitud prügiveoleping (*kasutab oma prügikonteinerit), mistõttu selle teenuse eest ta hagejale maksma ei pea. Kuna hageja ei korralda mingeid hooldustöid, siis tal puudub alus ka arvete esitamiseks osutamata teenuste eest. Arusaamatuks jäävad majanduskulude, haldustasu ja raamatupidamise kulude read arvetes, kuna hageja pole esitanud alusdokumenti, millega tasumäärad kehtestatud oleks. 2011. aastal on kostja esitanud hagejale korduvalt avaldusi korteriühistust väljaarvamiseks, kuna see oli kooskõlas varem kehtinud KÜ põhikirjaga (vana põhikirja punkt 13), kuid senini vastust saanud ei ole. Seega on kostjale selgusetu, kas ta on KÜ liige või mitte. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 3 kohaselt ei ole kostja kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks suuremaid kulutusi, millega ei ole nõustunud.
4.Hageja märkis oma 20.10.2014. a seisukohas (I kd tl 105-107), et kostja väide võlgnevusest informeerimata jätmise kohta, ei vasta tegelikkusele. Info võlgnevuse kohta kajastub igakuistes arvetes, KÜ juhatus on kostjat võlgnevusest regulaarselt informeerinud ning kostja võlgade küsimust on KÜ üldkoosolekutel korduvalt arutatud. Arved, teated, juhatuse ja üldkoosolekute otsused ja muu oluline dokumentatsioon pannakse kostja nõusolekul tema postkasti. Kostja väide, et tal puudus võlg 01.06.2012. a seisuga, on vale. Seda kinnitab 2012. a maikuu arve koopia ning raamatupidamisõiend arvestuste ja maksete kohta perioodil 2011-2012. Revisjonikomisjoni poolt arvete kontrolli tulemused on kinnitatud ka 14.06.2011. a üldkoosolekul, millel kostja osales. Kostja on paigaldanud oma korterisse autonoomse küttesüsteemi ebaseaduslikult, seda kinnitab Toila Vallavalitsuse poolt 17.03.2014. a läbiviidud küttesüsteemi kontrollimise protokoll. Küttekulu (gaasi) arvestus toimub korterite soojusmõõturite näitude alusel ning kuna kostja soojusmõõtjate näidud on nullis, ei arvestata talle tasu soojusenergia (gaasi) eest. Samas on kostja kohustatud võrdselt koos teiste korteriomanikega kandma omandiosa ülalpidamisega seotud kulutusi, mis puudutavad maja küttesüsteemi, sh katlamaja. Maksete suuruse ja tasumise kord on kinnitatud üldkoosoleku otsusega. KÜ on sõlminud lepingu prügi kogumiseks ja äraveoks kõikide korteriomanike jaoks. Prügiarvete tasumise kord on kehtestatud 26.01.2009. a ja 26.01.2014. a üldkoosoleku otsustega. KÜ korraldab ja viib igal aastal läbi majapidamistöid omandiosa ja maja territooriumi hooldamiseks. Suure maksumusega majandustöid tehakse harva, kuid raha nende tegemiseks kogutakse mitme aasta jooksul, nii näiteks tehakse maja küttesüsteemi profülaktikat ja gaasikatla puhastust üks kord kolme-nelja aasta jooksul. Sel aastal on mh teostatud piirdeaia remont, gaasikatla läbipesemine ja katla suitsulõõri puhastamine ja remont. Majandamiskulude suurus ja juhtimiskulude tasumine on otsustatud üldkoosoleku otsustega. Raamatupidamisteenuste eest tasumine toimub lepingu ja esitatud arvete alusel. Vastavalt korteriühistuseadusele ja põhikirjale on kõik korteriomanikud ühistu liikmed, sh on ühistu liige ka kostja. KÜ arved ei ole põhjendamatud ega ülepaisutatud, nagu väidab kostja. Ühistul puuduvad koormavad investeeringud ja laenud.
5.Hageja esitas 30.12.2014. a kohtule täiendava hagihinna arvestuse ja selgitused (I kd tl 166183). 2008. aastal jättis kostja tasumata soojustrassi isolatsioonitööde eest 1 961,10 krooni. Sellest summast saab alguse kostja võlgnevus. 2008. aastal jättis kostja tasumata veemõõturi asendamise eest 21,50 krooni. Kostja võlgnevus seisuga 01.01.2011. a oli 4 202,73 krooni (268,60 eurot).
6.Kostja esitas oma seisukoha ja täiendavad tõendid 04.02.2015. a (I kd tl 177-188). Kostja märkis, et 01.01.2011. a seisuga märgitud oletatav võlg 268,60 eurot on aegunud, sest hagi esitati kohtusse 16.06.2014. a. Hageja märgib, et kostja ei tasunud 2008. aastal soojustrassi isolatsioonitööde eest, kui nimetatu kohta on olemas jõustunud Viru Maakohtu 30.09.2010. a määrus (tsiviilasja nr 2-09-16511). Kostja ei ole KÜ liige, sest esitas ühistust lahkumise avalduse ajal, kui kehtinud põhikirja redaktsioon seda võimaldas. Kostja avaldust seadusega sätestatud tähtaja jooksul (1 kuu jooksul) läbi vaadatud ei ole. Väär on hageja väide, et kostja on automaatselt KÜ liige, kuna kostjale kuulub korter. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub hoopis see, et kostja on kinnistu omanik, mistõttu ei pea kostja ilma erilise soovita olema KÜ liige. Sellest tulenevalt ei pea kostja KÜ üldkoosoleku otsuseid täitma. Ehitis aadressil xxx Toila ei ole tavaline korterelamu, vaid tegemist on ridaelamuga, kus iga omaniku eraomandis on terve elamu, mis ei ole seotud teiste elamute ühiste rajatistega, mida haldab omanik ise. KÜ ei täida mitte mingeid kohustusi, mis oleksid seotud ridaelamu majandamise või hooldamisega. Hageja esitab arveid teenuste eest, mida kostja ei kasuta (küte, prügi).
7.13.05.2015. a arvamuses (I kd tl 191-194) viitas hageja KÜS §-le 5 lg 1, § 5-1, mille kohaselt kostja on KÜ liige. Kostjale kuulub korteriomand, kostja ei ole kinnisasja omanik (kinnistusraamatu väljatrükk, registriosa nr xxx). KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Kostja ei ole kordagi kohtus vaidlustanud KÜ üldkoosoleku otsuseid (KÜS § 13 lg 3). Hageja on kohtu nõude täitnud ning esitanud tõendid võla tekkimise kohta.
8.Kohtuistungil 07.07.2015. a vähendas hageja nõuet 125,34 euro võrra, kuna nimetatud nõude kohta oli hageja hagi juba esitanud, hiljem sellest loobunud ning kohus loobumise vastu võtnud (I kd tl 184-188). Hageja taotles hagi rahuldamist summas 877,33 eurot ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja selgitas, et arved prügi, gaasi tarbimise ja muru niitmise kohta on alusetud, sest kostja neid teenuseid ei tarbi. Kostja tasub arveid ulatuses, mida peab põhjendatuks ning milliseid teenuseid ta reaalselt tarbib (vesi ja kanalisatsioon, elekter, haldustasu, raamatupidamise kulud, üldvesi, üldelekter, majandamiskuludest on kostja tasunud 2 eurot kuus kahe aasta vältel, kokku 24 eurot). Kostja ei pea ennast KÜ liikmeks alates 2011. aasta juunist ning leiab, et talle kuulub eramu xxx Toilas koos piiritletud maatükiga. KÜ üldkoosoleku otsuseid ei ole ta eraldi kohtus vaidlustanud. Kostja on KÜ üldkoosolekute protokollid ja arved saanud. Kostja leiab, et KÜ üldkoosoleku otsused tema suhtes ei kehti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on Korteriühistu Allika Toila liige, milline omand kostjale kuulub ning kas kostjal on majandamiskulude võlgnevus hageja ees.
11.Asja materjalidest nähtub, et Korteriühistu Allika Toila põhikiri on kinnitatud korteriühistu liikmete 23.08.1999. a üldkoosolekul. Põhikirja järgi on ühistu korteriomanike mittetulundusühing, mille eesmärgiks on elamu ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühistu liikmeteks on xxx elamu korteriomanikud. Liige arvatakse ühistust välja tema surma korral, tema avalduse alusel ning korteri ja selle mõttelise osa sundmüügil täitemenetluse korras. Päevast, mil ühistu liige loetakse väljaarvatuks, lõppevad tema õigused ja kohustused. Ühistu asutajaliikmed on xxx elamu korteriomanikud, sh kostja (I kd tl 2831). Korteriühistu Allika Toila on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 16.09.1999. a (I kd tl 18). Kostja on 14.06.2011. a esitanud KÜ juhatuse esimehele avalduse (I kd tl 179-180), milles teatab, et lahkub ühistust põhikirja punkti 13 alusel, kuna teda on ära tüüdanud valed, solvamised ja isevalitsemine ja arvesse ei võeta omanike arvamusi. KÜ 14.06.2011. a üldkoosoleku protokolli kohaselt oli 5. punktina päevakorras N. Š. ja V. K. üldkoosolekule esitatud kirjalikud avaldused korteriühistust väljaastumise kohta. Üldkoosolek otsustas anda küsimuse läbitöötamiseks ja seisukoha võtmiseks korteriühistu juhatusele, kes valmistab ette materjalid järgmiseks üldkoosolekuks (I kd tl 126-127). KÜ 06.04.2014. a üldkoosoleku protokolli kohaselt oli 3. punktina päevakorras korteriühistust väljaastumine. Protokollis on märgitud, et vastavalt seadusele ja KÜ eelmisele ja käesoleval üldkoosolekul vastu võetud põhikirjale on kõik korteriomanikud korteriühistu liikmed. Korterite 3 ja 6 omanike ettepanekut üldkoosolekul ei käsitletud, kuna mõlemad ettepaneku esitajad olid koosoleku alguses koosolekult lahkunud. Üldkoosolekul võeti vastu uus KÜ põhikiri (I kd tl 143-144). KÜ endise juhatuse liikme 02.10.2014. a seletuskirja kohaselt (I kd tl 125) on ta „proua Š.le selgitanud, et kõik elanikud, kes on korteriomanikud, on automaatselt KÜ liikmed, kui tema ei soovi olla liige, sundida ei saa, kuid põhikiri, üldkoosoleku ja juhatuse otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidel majas elavatele inimestele“ (I kd tl 125).
11.1.Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva (lg 2). Pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva (lg 3). Kui korteriühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda korteriühistu liikmeks (lg 4). Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus (lg 5). Korteriühistuseaduse § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seadusest tuleneb, et korteriomanik on seadusest tulenevalt korteriühistu liige, seega tuleb vastuolu korral KÜ põhikirja ja korteriühistuseaduse vahel, lähtuda seadusest. Seega on kostja korteriühistu liige ning tema teistsugune seisukoht on ekslik.
12.Kostja leiab, et ta on kinnistu omanik, kuna talle kuulub ridaelamu boks (elumaja) ning elumaja juurde piiritletud maa.
12.1.Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub kinnisasjast (katastritunnus xxx, elamumaa Toila vallas, Toila alevikus, Allika xxx pindalaga 4 409 m2 1677/13658 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxx, mille üldpind on 167,70 m2 ja mille tähistus plaanil on xxx. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu
määratud 21.03.2002. a asjaõiguslepinguga. N. Š. on omanikuna kinnistusraamatu II jakku kantud 13.03.2003. a (I kd tl 32).
12.2.Korteriomandiseaduse § 1 sätestab, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires. Sama seaduse paragrahv 2 sätestab korteriomandi eseme reaalosa mõiste. Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest korteriühistuseaduse järgi (§ 8 lg 1). 13, Eeltoodust tuleneb, et kostjale kuulub reaalosana korteriomand (Allika xxx, Toila) ja 1677/13658 mõttelist osa kinnistust (registriosa xxx), korteriomanikud on asutanud korteriühistu Allika Toila ning kostja on korteriühistu liige (vt ka kehtiva põhikirja punkte 2 ja 3, I kd tl 19-27).
14.Kohus märgib, et kostja arusaam, mille kohaselt KÜ üldkoosoleku otsused tema suhtes ei kehti, on ekslik.
14.1.Korteriühistuseaduse § 13 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras (lg 2). Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates (lg 3). Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (lg 4).
14.2.Kostja selgitas, et ta ei ole pöördunud kohtusse nõuetega korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks.
14.3.Korteriühistuseaduse § 15-1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid (lg 2).
14.4.Seega on kostja kohustatud täitma KÜ üldkoosoleku otsuseid. KÜ üldkoosoleku otsustega on määratud kindlaks majandamiskulude, sh majanduskulude (hooldustasu) ja muude teenuste tasumise alused ja tariifid (I kd tl 46-49, 51-55, 56-58, 59-61, 126-127, 131-132).
14.5.KÜ põhikirja 4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hoone majandamise jooksvateks kulutusteks on prügivedu, hoone ja selle ümbruse korrashoidmine, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- jms süsteemide hooldus, remont ja avariide likvideerimine, eraldised investeeringute reservfondi, intressid, ostetud haldus- ja administratiivteenused ning muud ühistu tegevusega seotud kulutused ja maksed vastavalt üldkoosoleku otsustele. KÜ põhikirja punkti 4.2.9 kohaselt peab ühistu liige tasuma regulaarselt tarbitud kommunaalteenuste (sh vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia) eest makseid.
14.6.Esitatud arvestuste kohaselt tasub kostja makseid korteriühistule igakuiselt, kuid osaliselt. Kostja selgituste kohaselt ei tasu ta osaliselt majanduskulusid ning prügiveo eest. Kostja tugineb sellele, et tal on sõlmitud eraldi prügiveoleping. Kohus leiab, et vaatamata sellele tuleb kostjal maksta ka prügiveo eest, sest korteriühistus otsustatakse hoone majandamise jooksvate kulude kandmine üldkoosolekul häälteenamusega. Iga korteriomanik ei saa oma suva järgi otsustada, et ta tellib endale eraldi prügikonteineri või kannab kulutused teistsuguses osas, kui teised korteriomanikud. Kostjal on võimalus jäätmeveo osutamise leping lõpetada. Asja arutamisel selgus, et kostjale ei ole arveid gaasi eest kuni hagi esitamiseni arvestatud. Seetõttu ei käsitle kohus küsimust, kas ja millises ulatuses peab kostja gaasi eest tasuma.
14.7.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna viimane gaasi kütmiseks ei tarbi, ei pea ta kandma ka kulutusi katlamaja ning küttesüsteemi korrashoiuks. Küttesüsteem kuulub korteriomanikele ühiselt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-111-94 leidnud, et tarbijapaigaldis on kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 4 kohaselt kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Tarbijapaigaldist saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 järgi ehitise oluliseks osaks ning § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriomand on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see kolleegiumi arvates eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka tarbijapaigaldise kaasvaldajad.
15.Viimaseks lahendab kohus küsimuse sellest, kas ja kui suur võlgnevus kostjal hageja ees on.
15.1.Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja põhivõlgnevus 01.06.2014. a seisuga on 1 000,16 eurot. Hagile lisatud arvestuste (tl 34-35) kohaselt oli kostja võlg arveldusperioodi 01.01.2011 alguses 268,60 eurot ning seisuga 31.05.2014. a 1 000,16 eurot. Hiljem on hageja selgitanud ning esitanud arvestused, et võlg tekkis novembris 2008. a (1 961,10 krooni e 125,34 eurot). Arvestuste kohaselt (I kd tl 169) oli kostja võlg perioodi 01.01.2009. a alguseks 2 375,30
krooni (151,81 eurot). Kohus leiab, et õige on lähtuda sellest, kuidas on hageja esitanud arveid ja kostja maksnud alates aprillist 2009. a, sest hageja on varasemalt esitanud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks seisuga 15.04.2009. a ning hiljem loobunud hagist (I kd tl 184-188). Seega tuleb lähtuda eeldusest, et varasema perioodi eest võlg puudus (kuni 15.04.2009. a).
15.2.Järgnevalt analüüsib kohus arveldusperioode alates aprillist 2009. a kuni aprill 2014. a.
15.2.1.2009. a.
aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
15.3.Eeltoodud tabelitest nähtub, et perioodil 2009. a aprillist kuni detsembrini oli kostja võlg 5,84 eurot, 2010. a jaanuarist kuni detsembrini 25,01 eurot, kokku 30,85 eurot, kuid mitte 268,60 eurot. Kuna kostja on varasema võla osas esitanud aegumise vastuväite ning nõue perioodi eest 2009-2010 on aegunud, ei arvesta kohus võlaga perioodi 2010. a lõpus, vaid arvestab võla kujunemist alates juunist 2011. a kuni maini 2014. a. Eeltoodud tabelitest nähtub, et 2011. a lõpus oli kostja võlgnevus 112,99 eurot, 2012. a lõpus 232,49 eurot, 2013. a lõpus 327,55 eurot ja seisuga 01.06.2014. a 63,04 eurot. Kokku on kostja võlgnevus perioodi eest 2011. a juuni kuni 31.05.2014. a 736,07 eurot (112,99 + 232,49 + 327,55 + 63,04). Nimetatud võlgnevus ei ole tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 154 aegunud. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
15.4.Võlgnevuse summast arvestab kohus maha viivise 2,51 eurot, sest kohtu arvates ei ole viivise arvestus (I kd tl 38) selge. Hageja taotleb viivise väljamõistmist 01.02.2014. a arve summas 119,73 eurot, mille maksetähtaeg oli 01.03.2014. a, tasumisega viivitamise eest perioodil 01.04 – 30.04.2014. a summas 2,51 eurot.(30 päeva, 119,73 x 0,07 x 30). Hageja esitatud arvestuste ja maksmise tõendist arvestusperioodil 01.06.2012 – 31.05.2014. a (I kd tl 34) nähtub, et arve on tasutud osaliselt summas 101,10 eurot (18,63 eurot vähem) juba enne maksetähtaega, 14. veebruaril 2014. a.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 733,56 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).
17.1.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.2.Kohus jätab hageja menetluskuludest kostja kanda 73,2%.
17.3.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on 155 eurot hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv, 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest makstud riigilõiv, kokku riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulud 532,50 eurot, kokku 732,50 eurot.
17.4.Kostja nõustaja leidis, et põhjendatud kulud on tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 207,50 eurot.
17.5.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
17.6.Hageja menetluskulud on põhjendatud.
17.7.Kohus jätab hageja menetluskuludest kostja kanda 536,19 eurot.
KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE
18.Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 2-1).
19.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.