Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis 10.02.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-23-12105 Tsiviilasja number
Tsiviilasi
X avaldus Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk Puudutatud isik Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu (registrikood 80160723), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus, millega maakohus jättis
rahuldamata X avalduse Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu vastu 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega jäeti Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot X kanda, tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X avaldus Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu vastu osaliselt ning tunnistada kehtetuks 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega jäeti Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot X kanda 61,14 eurot ületavas osas.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 24.08.2023 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud avaldus esitatud 31.10.2023) Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu (puudutatud isik, KÜ) vastu Tallinn, Gildi tn 8 korteriomanike 26.06.2023 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Avaldaja palus: - tuvastada KÜ korteriomanike 26.06.2023 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, millega jäeti KÜ korteriomanike 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot avaldaja kanda ning kohustati teda antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023; - alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks; - alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks osas, millega jäeti kulud avaldaja kanda 1/8 ehk 61,14 eurot ületavas summas.
1.1.KÜ juhatus kutsus 26.05.2023 kokku korteriomanike üldkoosoleku 12.06.2023 toimumiskuupäevaga. Koosolek ei olnud otsustusvõimeline, mistõttu edastas juhatus 15.06.2023 kutse korduskoosolekule 26.06.2023. 26.06.2023 üldkoosolekul võeti mh vastu otsus, millega otsustati jätta 29.09.2022 ja 20.10.2022 avaldaja poolt kokku kutsutud üldkoosoleku kulud 489,15 eurot avaldaja kanda kohustusega kanda see KÜ arveldusarvele hiljemalt 15.07.2023.
1.2.26.05.2023 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna 26.06.2023 koosoleku kutse saadeti välja 15.06.2023, st vähem kui 14 päeva enne koosoleku toimumist.
Esimene koosolek toimus 12.06.2023 ning korduskoosoleku kutse on välja saadetud 15.06.2023, seega rohkem kui põhikirja p-s 6.6.2 sätestatud 10 päeva alates esimese koosoleku toimumisest. Korduskoosoleku kutse oleks tohtinud välja saata kõige varem 22.06.2023 ning koosolek oleks saanud toimuda kõige varasemalt 02.07.2023.
1.3.Kehtetu on üldkoosoleku otsus jätta koosoleku kulud avaldaja kanda. Praegusel juhul esitasid kaheksa korteriomanikku ehk rohkem kui 1/10 kõigist korteriühistu liikmetest MTÜS § 20 lg 3 alusel KÜ juhatusele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Pärast seda, kui juhatus keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest, kutsusid omanikud MTÜS § 20 lg 4 alusel koosoleku ise kokku, teavitades sellest teisi korteriomanikke. 29.09.2022 ja 20.10.2022 toimunud koosolekud kutsuti kokku seaduslikult, mistõttu on põhjendamatu jätta neid kulusid korteriomanike kanda. Selle kohta ei ole 26.06.2023 toimunud üldkoosoleku protokollis ka ühtegi põhjendust. Alternatiivselt on otsus kehtetu osas, milles avaldajat kohustati tasuma üldkoosolekute kulusid rohkem kui 1/8 ulatuses ehk 61,14 eurot ületavas osas. Nimetatud üldkoosolekud kutsuti kokku kaheksa KÜ liikme taotlusel. C esitas 26.06.2023 üldkoosolekul vaidlustatavale otsusele vastuväite, kuid puudutatud isik ei protokollinud seda.
2.Puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätta.
2.1.Korduskoosoleku kokkukutsumist reguleerib põhikirja p 6.6.2, nähes ette eraldi 10päevase tähtaja. Tähtaega on järgitud, sest teade 26.06.2023 koosoleku kohta saadeti liikmetele 15.06.2023. Kutse varem väljasaatmist ei saa pidada rikkumiseks, kui ette teatatud päevade arv ei ole väiksem, kui MTÜS § 20 lg-s 5 ettenähtud.
2.2.26.06.2023 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt esindas avaldajat koosolekul C. Avaldaja ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsuse p 5 osas. C 26.06.2023 ja 12.06.2023 eriarvamused on esitatud teise korteri (nr 16) nimel.
2.3.MTÜS § 21 lg 9 ei sätesta konkreetseid aluseid, millisel juhul saab üldkoosoleku otsusega jätta KÜ liikmete kokku kutsutud üldkoosoleku korraldamise kulud kokkukutsujate kanda. Seda saaks teha ka juhul, kui üldkoosolek oleks seaduslik. Praegusel juhul on otsused kehtetuks tunnistatud, mistõttu tekitas avaldaja nende korraldamisega KÜ-le põhjendamatuid kulusid. Seadusest ei tulene, et kulude liikmete kanda jätmise otsus peaks põhjendama.
2.4.Avaldaja 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosolekutel vastu võetud otsused on tühised, kuna nende kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid. Seetõttu ei tekkinud ka KrtS § 23 lg-s 1 kirjeldatud olukorda uue koosoleku kokkukutsumiseks 20.10.2022 kuupäeval ja see koosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1609,80 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Puudub vaidlus, et esimene KÜ juhatuse kokku kutsutud koosolek toimus 12.06.2023 ja kutse 26.06.2023 korduskoosolekule saadeti 15.06.2023. C ei esitanud 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta. Maakohus viitas KrtS § 29 lg-le 1, selle sõnastuse sarnasusele äriseadustiku (ÄS) §-dega 1721 ja 296 ja Riigikohtu analoogsele praktikale äriühingute otsuste vaidlustes (RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 15; RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010, p 12). Avaldaja osales koosolekul esindaja kaudu ning kiitis sellega heaks koosoleku toimumise. Avaldaja ei vaielnud vastu päevakorda kantud küsimuste otsustamisele ning hääletas nende osas ka ise. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (TsÜS § 32). Teiste korteriomanike puudumine koosolekult ei puuduta avaldaja õigusi.
3.2.KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Avalduse lisana nr 13 esitatud vastuväide on esitatud korter 16 ehk Tallinna linna poolt. See on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud 12.06.2023, kuid avaldaja volitas C ennast 26.06.2023 koosolekul esindama alles 19.06.2023. Volituse puudumise tõttu ei saanud C 12.06.2023 avaldaja nimel vastuväiteid esitada. Isegi kui tahteavaldus anti veelkord 26.06.2023 koosolekul paberkandjal üle, ei ole seda kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1 võimalik tõlgendada vastuväitena avaldaja nimel, sest sellist tahet dokumendist ei tulene. Avaldaja nimel esitatud vastuväidet ei kajastu ka koosoleku protokollis. Koosoleku protokollist nähtub, et C ei hääletanud kõigi häältega alati ühtemoodi. Näiteks päevakorra p 4 osas on esindaja seisukoht erinev Tallinna linna ja teiste kolme volitaja osas. Kuna avaldaja ei esitanud vastuväidet, on ta KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 alusel minetanud õiguse nõuda otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamist.
3.3.Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja määras nende hüvitatavaks suuruseks 1609,80 eurot. Maakohus rahuldas puudutatud isiku TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub vaadata asi läbi kohtuistungil ning kuulata tunnistajana üle C.
4.1.Maakohtu viide ÄS sätetele ja sellega seonduvale kohtupraktikale ei ole asjakohane. Puudutatud isiku 26.06.2023 üldkoosolekul ei osalenud kõiki korteriomanikke ning kõik korteriomanikud (sh avaldaja) ei ole vaidlustatud otsust tagantjärele heaks kiitnud.
4.2.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui otsus on tühine, siis tuleks see tuvastada sõltumata sellest, kes on avalduse esitanud.
4.3.Avaldaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Otsusele vastuväite esitamine on nõutav üksnes kehtetuks tunnistamise nõude korral.
Avaldaja palub kuulata tunnistajana üle C selle kohta, et ta esitas vastuväite ning juhtis puudutatud isiku tähelepanu sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud.
4.4.Avaldaja esindaja C vastuväide laienes avaldajale ja oli esitatud avaldaja huvides. Maakohus on TsÜS § 38 lg-t 4 tõlgendanud liiga kitsalt. Praegusel juhul oli puudutatud isikule teada, et avaldaja esindaja ei ole vaidlustatud otsusega nõus ning otsuse vaidlustamine ei saanud puudutatud isikule tulla üllatusena. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas jääb avaldaja avalduses esitatud põhjenduste juurde. Menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis tervikuna rahuldamata avaldaja avalduse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab kehtetuks puudutatud isiku üldkoosoleku otsuse, millega jäeti üldkoosoleku kulud avaldaja kanda 61,14 eurot ületavas osas. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjas istungi korraldamist ning jätab avaldaja taotluse Ci tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata (TsMS § 667 lg 3). Asjaolu, kas avaldaja esitas 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväite, on võimalik tuvastada asjas esitatud muude tõendite põhjal. Kas C juhtis koosolekul tähelepanu selle kokkukutsumise korra rikkumisele, ei oma asja lahendamisel tähtsust.
9.Avaldaja ei ole minetanud õigust tugineda 26.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ja tugineda otsuse tühisusele KrtS § 29 lg 1 alusel.
9.1.Otsuse tühisusele tuginemisel ei oma erinevalt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest tähtsust, kas korteriomanik või tema esindaja koosolekul selle kokkukutsumise korra rikkumisele vastuväite esitas. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginemist ei välista ka see, et otsust vaidlustav korteriomanik ise koosolekust teadis ning sellel kohal oli (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 21). Otsuse tühisusele saab kohtus tugineda iga korteriomanik, st ka see isik, kelle suhtes rikkumist toime ei pandud (RKTKm 21.12.2022, 220-11256, p 11.5).
9.2.Siiski ei ole põhjendatud avaldaja seisukoht, et 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. KrtS § 23 lg 2 näeb ette, et uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent
mitte varem kui kahe päeva pärast. Seega tuleneb sättest, millal tuleb saata korduskoosoleku kokkukutsumise teade ning erinevalt MTÜS § 20 lg-st 5 ei anna see säte võimalust põhikirjaga teisiti määrata. Samas ei näe KrtS § 23 lg 2 ette, mitme päeva jooksul alates teate saatmisest peab korduskoosolek toimuma. KrtS § 20 lg-le 1 ja MTÜS § 20 lg-le 5 kohaselt peab koosolekust ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Puudutatud isiku põhikirja (dtl 235–244) p 6.6.2 näeb ette, et korduskoosoleku saab kokku kutsuda mitte vähem kui 10 päeva pärast ning see on kooskõlas KrtS § 20 lg-ga 1 ja MTÜS § 20 lg-ga 5. Praegusel juhul toimus esmane koosolek 12.06.2023 ning puudutatud isik saatis teate korduskoosoleku toimumise kohta 15.06.2023, s.t kahe päeva pärast. Koosolek toimus 26.06.2023, st mitte vähem kui 10 päeva pärast alates esimese koosoleku toimumisest. Seega ei ole puudutatud isik koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ning üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole KrtS § 29 lg 1 alusel tühised.
10.Maakohus leidis põhjendamatult, et avaldaja ei esitanud vaidlustatud otsusele vastuväidet, mistõttu ei saa avaldaja kohtus otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigust ei välista vastuväite puudumine protokollis, kui koosoleku läbiviija või protokollija on õigusvastaselt jätnud vastuväite protokollimata. Vastuväitena on käsitatav organi liikme eraldi tahteavaldus mis tahes sõnastuses, millest nähtub, et ta ei nõustu otsusega (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.2.2). Üldkoosoleku salvestisest on kuulda, et C kinnitas koosoleku alguses, et hääletab kõigi esindatavate nimel samamoodi (salvestise ajavahemik 1.12-2.18). Sellest tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et kui ta mõne päevakorrapunkti osas sellest põhimõttest erinevalt hääletas, pidi ta selle eraldi välja tooma (nagu nt maakohtu poolt viidatud päevakorrapunktis nr 4). Salvestisest on kuulda, et päevakorrapunktis nr 5 hääletamisele pandud otsuse osas ütles C, et ta on sellele vastu (otsusega seonduv hääletus ja arutelu kajastub salvestises ajavahemikus 15.15-19.24). Seega on koosoleku salvestisega tõendatud, et C esitas avaldaja nimel päevakorrapunktis nr 5 hääletamisele pandud otsusele vastuväite, kuid puudutatud isik ei protokollinud seda. Järelikult on avaldajal õigus otsuse kehtetusele tugineda.
11.Avaldaja poolt vaidlustatava otsusega otsustati, et 29.09.2022 ja 20.10.2022 avaldaja poolt kokku kutsutud üldkoosoleku kulud jäävad MTÜS § 21 lg 9 alusel avaldaja kanda. Viidatud sätte teise lause kohaselt, kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta üldkoosoleku korraldamise kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda. Ringkonnakohus leiab, et MTÜS § 21 lg 9 alusel üldkoosoleku kulude koosoleku kokku kutsunud või kokkukutsumist taotlenud liikmete kanda jätmiseks ei ole ette nähtud muid eelduseid, kui 2/3 häälteenamus ning see, et liikmed on üldkoosoleku kokku kutsunud või taotlenud koosoleku kokkukutsumist. Sätte eesmärgiks on vältida üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse kuritarvitamist ning seeläbi ühistule põhjendamatute kulude tekitamist. Vastuvõetud üldkoosoleku otsus ei pea sisaldama põhjendusi. Avaldaja ei vaidlusta, et otsuse poolt hääletas 2/3 kohal olnud liikmetest (vt 17.01.2024 istungi protokoll dtl 281). Ka üldkoosoleku protokollist (dtl 96-102) nähtub, et koosolekul oli esindatud 30 korteriomanikku, kellest 29 hääletas otsuse poolt. Isegi kui C hääletas
tegelikkuses kõigi esindatavate nimel otsuse vastu, oli otsuse poolt siiski 26 häält. Seega oli otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus olemas. Kuigi 26.03.2023 üldkoosoleku otsuse kohaselt peeti koosoleku kokkukutsujaks üksnes avaldajat, nähtub avaldaja esitatud volikirjadest (dtl 249-257), et koosolekut soovisid kokku kutsuda lisaks avaldajale ka korteriomanikud NM, Tallinna linn, OS, MP, AF, JM ja IA. Nimetatu alusel saab tuvastada, et 29.09.2022 ja 20.10.2022 koosolekute kokkukutsumist soovis kaheksa korteriomanikku ning MTÜS § 21 lg 9 mõtte kohaselt tulnuks jätta nende koosolekute läbiviimisega kaasnenud kulud võrdsetes osades nende kõigi kanda, s.o iga korteriomaniku kanda pidanuks jääma 61,14 eurot (489,15 / 8). Eeltoodust tulenevalt tuleb kehtetuks tunnistada puudutatud isiku 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega jäeti KÜ 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud 489,15 eurot avaldaja kanda 61,14 eurot ületavas osas.
12.Kuna avaldaja avalduse peamiseks eesmärgiks oli tuvastada otsuse tühisus või tunnistada see tervikuna kehtetuks, tuleb lugeda, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lgtes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Arvestades, et vaidlustatud korteriomanike üldkoosoleku otsus kuulub kehtetuks tunnistamisele osaliselt ning samuti rahuldab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.