Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
16. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasi
U.L-i (U.L) avaldus TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu vastu TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-12105
nende Avaldaja: U.L (XXX), esindaja advokaat P.P Puudutatud isik: TALLINN, GILDI TN 8 (80160723), esindaja vandeadvokaat X.P
korteriühistu
Ärakuulamine 17.01.2024, seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata U.L-i avaldus TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu vastu 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsuse osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L-i (U.L) kanda ning kohustati U.L-i antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
2.Jätta menetluskulud U.L-i kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista U.L TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 1609,80 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.U.L esitas 24.08.2023 kohtule avalduse TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu vastu TALLINN, GILDI TN 8 korteriomanike üldkoosoleku 26.06.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022
2-23-12105 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L kanda ning kohustati U.L-i antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023 või alternatiivselt tunnistada TALLINN, GILDI TN 8 korteriomanike üldkoosoleku 26.06.2023 otsus kehtetuks osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud U.L-i kanda 1/8 ehk 61,14 eurot ületavas summas.
2.Avaldaja põhiseisukohtade kohaselt on 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda. Avaldaja on seisukohal, et põhikirja punkt 6.5.2. näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada ette vähemalt 14 päeva, kuid 26.06.2023 koosoleku kutse saadeti välja 15.06.2023 ehk vähem kui 14 päeva. Kuigi põhikirja punkt 6.6.2 sätestab, et korduskoosoleku saab kutsuda kokku mitte vähem kui 10 päeva pärast, tuleb avaldaja hinnangul ka korduskoosoleku puhul lähtuda põhikirja punktis 6.5.2 toodud 14-päevasest etteteatamistähtajast.
3.Avaldaja on samuti seisukohal, et põhikirja punkti 6.6.2 kohaselt ei saanud korduskoosoleku kutset välja saata varem kui 10 päeva alates esimese koosoleku toimumisest. Esimene koosolek toimus 12.06.2023 ning korduskoosoleku kutse on välja saadetud 15.06.2023.
4.Kuna puudutatud isik on 26.06.2023 koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikkunud põhikirja nõudeid, siis on sellel koosolekul vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 kohaselt tühised.
5.Alternatiivselt on avaldaja seisukohal, et 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku otsus, millega jäeti korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L kanda, on vastuolus seadusega ja kehtetuks tunnistatav. Avaldaja nõue tunnistada otsus kehtetuks tugineb mh asjaolule, et varasemate koosolekute kokkukutsumist soovisid 8 isikut, mitte üksnes avaldaja, mistõttu on põhjendamatu jätta kulud ainuisikuliselt avaldaja kanda. Otsus on seadusega vastuolus, üldkoosoleku otsuses ei ole toodud ühtegi põhjendust selle kohta, miks tuleks kaheksa korteriomaniku poolt kokku kutsutud üldkoosolekute kulud jätta ainult avaldaja kanda, kuigi kohtupraktika kohaselt oleksid taolised põhjendused pidanud otsuses sisalduma. Isegi juhul kui eeldada, et üldkoosoleku MTÜS § 21 lg 9 alusel tehtud otsus on iseenesest õiguspärane, siis oleks avaldaja kanda saanud jätta maksimaalselt 1/8 kuludest ehk 61,14 eurot
6.Algselt avalduses esitatud vastuväitest, mille kohaselt on koosolekul hääled valesti loetud, avaldaja 17.01.2024 ärakuulamisel loobus.
7.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta avaldus rahuldamata. Üldkoosoleku otsused on seadus- ja õiguspärased. Korteriomanike 26.06.2023 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja üldkoosolekul vastu võetud vaidlustatud otsuse poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
8.Avaldaja on koosolekul osalenud (volitatud esindaja A S ́i kaudu), samas ei ole avaldaja lasknud protokollida oma vastuväidet otsuse p 5 osas, seega ei olegi avaldajal TSÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt üldse võimalik nõuda selle otsuse kehtetuks tunnistamist. A S ́i 26.06.2023 ja 12.06.2023 eriarvamused (vt avalduse lisa nr 13, lk 1 kolmas lõik/neljas lõik) on esitatud nendest nähtuvalt vaid korter nr x (so Tallinna linn) nimel, aga mitte avaldaja (so korter nr x) nimel
9.MTÜS § 21 lg 9 üheks aluseks, millisel juhul saab üldkoosoleku otsusega jätta üldkoosoleku korraldamise kulud selle kokku kutsunud liikme(te) kanda olukord, kus KÜ liige on oma õigusi kuritarvitanud.
10.Ka juhul kui eeldada, et 26.06.2023 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud (mis aga nii ei ole), siis ei ole sellise rikkumise näol tegemist olulise rikkumisega ning rikkumine on ühtlasi kõrvaldatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-2544 p 26-28 ja seal viidatud Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15 ja nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik), et koosolekust ette nähtust vähem arv päevi ette teatamise näol ei ole tegemist olulise rikkumisega, juhul kui otsust vaidlustav isik on saanud koosolekul osaleda ja sellega teostada oma korteriühistu liikme õigusi. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on 26.06.2023 toimunud üldkoosolekul osalenud (oma esindaja kaudu) ja saanud sellega teostada oma
2-23-12105 korteriühistu liikme õigusi. Samuti ei ole vaidlust selles, et avaldaja (ega avaldaja esindaja) ei ole koosolekul vastu vaielnud koosoleku toimumisele. Sellises olukorras ei ole avaldaja poolne tuginemine käesolevas asjas väitele, et tema suhtes on väidetavalt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega ega ole lubatav
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
12.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. KrtS § 29 lg 2 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 koostoimes võib avaldaja nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
13.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
14.Avaldaja on seisukohal, et 26.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, sest üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ette vähem, kui põhikirja punktis 6.6.2 sätestatud ehk ei oodatud ära 10 päeva möödumist korralisest üldkoosolekust enne kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist. Selles, et esimene koosolek toimus 12.06.2023 ja kutse 26.06.2023 korduskoosolekule saadeti 15.06.2023 ehk vähem kui 10 päeva pärast 12.06.2023 koosoleku toimumist, vaidlus puudub.
15.Avaldaja kinnitas 17.01.2024 ärakuulamisel, et ta (esindaja A Si kaudu) ei esitanud 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet, et kokkukutsumise korda on rikutud. Avaldaja osundab, et A S saatis 14.06.2023 korteriühistu juhatusele e-kirja, milles juhtis tähelepanu, et korduskoosoleku kokkukutsumisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda (dtl 285), mistõttu avaldaja oli teadlik sellest, et puudutatud isiku tähelepanu oli juhitud asjaolule, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ning ei pidanud vajalikuks sama asja kohta korduvat kirja saata.
16.Kohus asub seisukohale, et eeltoodu ei oma asja lahendamisel tähendust. A S ei tegutsenud 14.06.2023 kirja saates avaldaja esindajana, sest volikiri 26.06.2023 koosolekul esindamiseks on avaldaja poolt allkirjastatud hiljem ehk 19.06.2023 (dtl 108-109).
17.Vaidlus puudub, et 26.06.2023 koosolekul osales avaldaja esindaja A Si kaudu. Sel põhjusel ei oma tähtsus see, et avaldaja oleks väidetavalt muul ajal osalenud koosolekul isiklikult. Tähtsust ei oma seegi, et A S esitas 26.06.2023 koosolekul vastuväite seoses koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega.
18.Tallinna Ringkonnakohus on 27.08.2020 määruses asjas nr 2-20-2544 selgitanud, et KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 1721 ja 296. Riigikohus leidis ÄS viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab otsuse tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt
2-23-12105 Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15; nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus leidis, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel. Maakohus jagab vastavat tõlgendust ja kohaldab seda käesolevas tsiviilasjas.
19.Nagu ka asjas xxx, on käesoleval juhul tegemist eelmises lõigus teise võimalusena käsitletud juhtumiga. Avaldaja osales (esindaja kaudu) vaidlusalusel koosolekul, millega kiitis heaks koosoleku toimumise. Avaldaja ei vaielnud vastu sellele, et otsustatakse päevakorda kantud küsimusi ja hääletas vastavate küsimuste osas. Sellises olukorras ei ole tuginemine käesolevas asjas väitele, et tema suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega (TsMS § 199 lg 1).
20.Avaldaja on seisukohal, et kuigi avaldaja oli koosolekul esindatud, siis rikkus avaldaja õigusi kaudselt ka see, et puudutatud isiku rikkumise tõttu puudusid koosolekult teised omanikud, kes oleksid saanud otsuse tegemisel avaldaja kasuks hääletada. Avaldaja leiab, et kuna kõik omanikud ei osalenud koosolekul, siis ei ole võimalik teada, milline oleks hääletustulemus olnud juhul, kui puudutatud isik oleks koosoleku kokkukutsumisel põhikirja nõudeid järginud. KrtS § 29 lg 1 kohaselt oleks kõrvaldab rikkumise see, kui koosolekul on esindatud kõik omanikud – see nõue ei olnud praegusel juhul täidetud, mistõttu on puudutatud isiku otsus tühine. Kohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Kohus lahendab käesolevas menetluses avaldaja nõuet ning avaldajal puudub õigus otsuse tühisusele ülalviidatud põhjendustel tugineda.
21.TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega on avaldaja minetanud õiguse tugineda 26.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Kohus jätab rahuldamata nõude tuvastada 26.06.2023 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L-i kanda ning kohustati U.L-i antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023.
22.Avaldaja leiab, et 26.06.2023 otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et varasemate koosolekute, milliste kulud jäeti avaldaja kanda, kokkukutsumist soovisid 8 isikut, mitte üksnes avaldaja, mistõttu on põhjendamatu jätta kulud ainuisikuliselt avaldaja kanda.
23.KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
24.Avaldaja selgitab, et A S andis oma vastuväite (avalduse lisa 13, dtl 121 jj) ka koosolekul kohapeal puudutatud isikule kirjalikult üle. Kuna A S on esitanud vaidlustatud otsusele koosolekul kirjaliku vastuväite ning A S esindas koosolekul avaldajat, siis tuleb lugeda, et avaldaja on otsusele vastuväite esitanud. A S kinnitas koosoleku alguses ühtlasi, et hääletab kõigi talle volitatud häältega ühtemoodi, millest järeldub, et A Si vastuväide laieneb ka avaldajale.
25.Avaldaja märgib, et A S on esitanud päevakorrapunktile vastuväite olukorras, kus tehtav otsus ei puudutanud teda, vaid puudutas ainult avaldajat (avalduse lisa 13, digikonteineris olev järgmine digikonteineri fail (järjekorras kolmas), selle digikonteineri esimene dokument, p 10, dtl 134). A S on seega esitanud vastuväite avaldaja huvides.
26.Kohus ei nõustu avaldaja tõlgendusega esitatud tõenditele. Avalduse lisana nr 13 esitatud vastuväide (dtl 121 jj) on esitatud selgesõnaliselt Xxx, Tallinn korteriomaniku, milleks on Tallinna linn, eriarvamusena. Asjaolu, et tegemist on Xxx korteriomaniku eriarvamusega, kinnitab selle korduv selgesõnaline ja rõhutatult punases kirjas esiletoomine vastuväite dokumendis (dtl 121, 127). TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
2-23-12105
27.TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. A Si kui esindaja esitatud eriarvamus (dtl 121 jj) kehtib esindatava Tallinna linna suhtes, mitte avaldaja suhtes. Kõnealune eriarvamus on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud 12.06.2023, kuid avaldaja volitas A Si ennast 26.06.2023 korduskoosolekul esindama alles 19.06.2023 (dtl 108-109). Seega ei saanud A S 12.06.2023 avaldaja nimel volituse puudumisel mistahes vastuväiteid esitada.
28.Tallinna linna nimel A Si esindamisel tehtud 12.06.2023 tahteavaldust, isegi juhul kui see anti veelkordselt paberkandjal üle 26.06.2023 koosolekul, ei ole võimalik kooskõlas TsÜS § 75 lgga 1 tõlgendada vastuväitena avaldaja nimel, sest sellist tahet dokumendist ei tulene. Sel põhjusel ei nõustu kohus avaldajaga, et A S on avaldaja esindajana vastuväite esitanud.
29.Avaldaja nimel esitatud vastuväidet ei kajastu ka 26.06.2023 korduskoosoleku protokollis. Isegi kui jaatada avaldaja käsitlust, et päevakorrapunkti nr 5 osas hääletas A S vastu kõigi nelja esindatava nimel ja protokollis on valesti märgitud poolthääled, ei kajastu päevakorrapunkti 5 juures vastuväidet avaldaja nimel. Vastuväitena ei ole käsitatav liikmete koosolekul otsuse vastu hääletamine, isegi kui lugeda, et avaldaja esindajana hääletas A S otsuse vastu.
30.Vastuseks avaldaja väitele, et A S kinnitas koosoleku alguses ühtlasi, et hääletab kõigi talle volitatud häältega ühtemoodi, millest järeldub, et A Si vastuväide laieneb ka avaldajale, märgib kohus järgmist. 26.06.2023 koosoleku protokollist nähtub, et A S ei hääletanud kõigi häältega alati ühtemoodi, näiteks päevakorra punkti 4 osas on esindaja seisukoht erinev Tallinna linna ja teiste kolme volitaja osas (dtl 96).
31.Kohus tuvastab, et avaldaja ei ole esitanud 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet päevakorrapunktile nr 5 ja seeläbi minetanud KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 4 alusel õiguse nõuda vastava otsuse kehtetuks tunnistamist.
32.Kuivõrd avaldaja ei saa nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, ei analüüsi kohus poolte väiteid selle kohta, kas 26.06.2023 otsus on seadusega vastuolus.
33.Kohus jätab rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks 26.06.2023 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, milles selle otsusega jäeti TALLINN, GILDI TN 8 korteriühistu 29.09.2022 ja 20.10.2022 üldkoosoleku kulud summas 489,15 eurot U.L-i kanda ning kohustati U.L-i antud summa tasuma hiljemalt 15.07.2023. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Arvestades asjaoluga, et avaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
36.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kokku kandnud kulutusi õigusabile summas 1609,80 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastab 10 tunnile ja 40 minutile õigusabile tunnihinnaga 150 eurot kuni 31.12.2023 ja tunnihinnaga 152,50 alates 01.01.2024 (sisaldab käibemaksu).
37.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei tuvasta, et ühelegi puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt tehtud toimingule oleks kulunud ebamõistlikult pikk aeg või et menetluskulude nimekiri sisaldaks toiminguid, mida esindaja menetluses teinud ei ole.
2-23-12105
38.Puudutatud isiku taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määrusejõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik
Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2025. a määrusega nr 223-12105
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.