Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 15.juulist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt loovutas OÜ Placet Grupp ITM Inkasso OÜ-le 10.03.2011.a. kostja K. J. sõlmitud SMS kiirlaenulepingust ja 23.04.2011.a. sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. 17.10.2011.a. sõlmisid hageja ja kostja K. J. võlgnetava kohustuse, summas 475,23 eurot täitmiseks kompromissina uue iseseisva lepingu nr. xxxxxxx, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale maksegraafiku alusel 2013.a. augustiks kokku 787,23 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 475,23 eurot ja intressid 312 eurot. Nimetatud lepingus oli kokku lepitud, et kui kostja hilineb graafikujärgse makse tasumisega rohkem kui 60 päeva, loeb hageja maksegraafiku katkenuks ning kogu võlgnevus tuleb tasuda 14 päeva jooksul. Kostja K. J. on jätnud võla tasumise kokkuleppe alusel igakuised osamaksed 32,85 eurot ja 31,68 eurot (viimane osamakse) tasumata. Hagiavalduse esitamise ajaks oli K. J. 17.10.2011.a. sõlmitud kokkuleppest tulenev võlg hageja ees kokku 754,38 eurot, sealhulgas põhivõlg 463,96 eurot ja intressid 290,42 eurot.

2 (5)

20.02.2012 koostas ja allkirjastas G. K. (endine V. ) garantiikirja, garanteerides K. J. lepingust nr. xxxxxxx tuleneva võlgnevuse tasumist summas 787,23 eurot. Hageja käsitleb nimetatud garantiikirja käenduslepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 mõttes, milles sisaldub ka käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Neil asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 396 lg 2, 397 lg 1, 8, 76 lg 1, 82 lg 1 ja 7, 100 ,101 lg 1 p 1 ja 6 ,113 lg 1 ning 145 lg 1 taotleb hageja kostjatelt solidaarselt võla, intresside ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 0,02 % päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostja K. J. on 21.12.2012.a. kohtule esitatud vastuses hagile (tl.61) hagiga nõustunud, kuid taotlenud Gertu V. kaasamist tsiviilasja kostjana, kuna laenusumma sai G.V. . K. J. on esitanud G.V. poolt 20.02.2012.a. ITM Inkasso OÜ-le antud garantiikirja (tl.62). Gertu V. , kelle isikukoodile vastav nimi rahvastikuregistris on G. K. (tl.69) ning kellele on 28.04.2014.a. kohtumäärus tema kostjana menetlusse kaasamise kohta ja hagimaterjalid kätte toimetatud 02.05.2014.a. (tl.77), ei ole hagile kohtu määratud tähtajaks vastanud. Kui kohus on kutsunud menetlusosalised 21.maiks 2015.a. kohtuistungile, on G. K. e-posti aadressilt [email protected] saatnud kohtule teate, et tal ei ole võimalik seoses aastase lapse hooldamisega kohtuistungile ilmuda (tl.87). G.V. on nõustunud tsiviilasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning kinnitanud, et kui temale saadetakse maksegraafik, siis ta saaks alustada maksmisega. Seega on ka G.V. hagi sisuliselt õigeks võtnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi. Kohtuistungile kutsumisega on tagatud neile TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud (tl 57-58,71-72, 83, 86, 87). Pooltel puudub vaidlus hagiavalduses (tl.26-30) ja selle täienduses asjaolude üle.

(tl.65-67) esitatud

Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning seetõttu kuulub hagi rahuldamisele. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, kui laenuleping, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Hageja on sellise kokkuleppena käsitlenud K. J. sõlmitud lepingut nr. xxxxxxx (tl.45). VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. G. K. on kirjalikult kinnitanud (tl.68), et garanteerib K. J. lepingust nr. xxxxxxx tulenevate kohustuste täitmise ITM Inkasso OÜ eest summas 787,23 eurot.

3 (5)

VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, tulenevalt VÕS § 143 lg 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas ning VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused , olema kirjalikus vormis. Kohtu hinnangul vastab G. K. poolt antud kinnitus (garantiikiri) tarbijakäenduslepingu tunnustele. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 ja 2 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest. Kuna käendaja G. K. vastutus on piiratud 787,23 euroga, on kohtul võimalik kostjatelt solidaarselt välja mõista nimetatud summa, sealhulgas põhivõlgnevus 463,96 eurot, intressid 290,42 eurot ning viivised 32,85 eurot, sealhulgas hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 25 eurot. TsMS § 367 sätestab , et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on alates 11.10.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.07.2015.a. arvestanud viivise põhivõlgnevuselt – 463,96 eurot summas 93,44 eurot (viivitatud päevade arv 1007 x 463,96 x 0,02 % ). Lisades hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise – 25 eurot, moodustab viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 118,44 eurot. Kuna kostjatelt on solidaarselt võimalik nõuda viivist vaid 32,85 eurot, kuulub ülejäänud viivis ning viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni välja mõista kostja K. J. . Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulud – riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 173 eurot.

4 (5)

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 125 eurot, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot (tl.4, 46). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on õigusabikulude tekkimise tõendamiseks esitanud Placet Group OÜ arve ITM Inkasso OÜ-le materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 173 eurot tasumiseks (käibemaksuta) (tl 47). Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista solidaarselt kokku 298 (125 + 173) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et kuna kostjad on pika ajal jooksul jätnud oma kohustused täitmata, kuigi juba 23.01.2013.a. esitatud hagiavalduse täienduses oli hageja märkinud arveldusarve numbri, millele oli võimalik kohustuste katteks makseid teha ning kostjad on hageja nõude õigeks võtnud, siis ei ole põhjendatud otsuse täitmisega viivitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.