nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen Tomberg Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetluse liik
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada osaliselt XX 29.12.2017 taotlus ja võtta asja juurde järgmised tõendid: 1) äriregistri kehtivate andmete väljatrükk OÜ XXX kohta 07. novembri 2017 seisuga; 2) OÜ XXX 2016. aasta majandusaasta aruanne; 3) väljavõte YYY 07. novembri 2017 seisuga; 4) CCC OÜ 2016. aasta majandusaasta aruanne; 5) väljavõte CCC kodulehelt 07. novembri 2017 seisuga; 6) T OÜ 2016. aasta majandusaasta aruanne; 7) L OÜ kodulehe väljatrükk 08. novembri 2017 seisuga; 8) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljatrükk EEE kohta 08. novembri 2017 seisuga;
10) kostja postitus Facebook’is 22. septembril 2017.
2.Jätta asja juurde võtmata XX poolt esitatud äriregistri väljatrükk OÜ XXX kohta
29.novembri 2016 seisuga, äriregistri väljatrükk RRR OÜ kohta 29. novembri 2016 seisuga, äriregistri väljatrükk AL OÜ kohta 03. novembri 2017 seisuga ja AL OÜ lapsehoidja tööpakkumise kuulutus.
3.Jätta rahuldamata YY 13.01.2017 taotlus võtta tõendina asja juurde 02.01.201711.01.2017 kirjavahetus DD ja YY vahel.
4.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2016 otsus muutmata.
7.Rahuldada hageja XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
8.Välja mõista YY-lt menetluskulude hüvitamiseks 216 eurot XX kasuks.
9.Kohustada YY tasuma menetluskuludelt (216 eurot) viivist käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses XX kasuks.
10.Jätta rahuldamata XX avaldus kassatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks summas 262,20 eurot.
11.Rahuldada vandeadvokaat Urmas Arumäe 12.01.2018 taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses YY-le osutatud riigi õigusabi eest 168 eurot (käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab Eesti Advokatuur (RÕS § 24 lg 1).
12.Välja mõista YY-lt riigituludesse riigi õigusabi kulu hüvitamiseks 432 eurot. YY on kohustatud selle summa tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 24.10.2016 Harju Maakohtule hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ja kostja kohustamiseks tasuda elatis iga kuu 1.
päevaks DD pangakontole. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tagasiulatuvalt elatise võla 1340 eurot perioodi eest 01.11.2015 kuni 31.10.2016 .
2.Hagiavalduse kohaselt tasub kostja hagejale elatist 100 eurot kuus, mis on vähem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Hageja nõue tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja ja hageja ema vahel on sõlmitud kokkulepe elatisraha tasumise kohta. Kokkuleppe kohaselt tuli arvestada elatise suuruse mõistlikkust. Kuna hageja varanduslik seis on parem kui kostja oma, siis ei ole hageja nõutav summa mõistlik. Lisaks tuleb arvestada seda, et kostja on kokkulepitud summasid tasunud õigeaegselt 12 aastat.
5.Kostja palus hageja nõutavat summat vähendada, kuna kostjal on neli last ja tema sissetulekud ei võimalda tasuda kõigile lastele võrdselt seadusejärgset miinimumelatist. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist vastavalt oma sissetulekutele ning teiste laste huvidele ja vajadustele. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi eest 01.11.2015-31.12.2016 eest 1570 eurot ning alates 01.01.2017 elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti määras kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 361 eurot koos kohustusega tasuda selle tasumisega viivitamise korral viivist.
7.Kostja rikkus hageja ülalpidamise kohustust, sest ta maksis aastate vältel elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, s.o 100 eurot kuus. Selleks ei andnud alust kostja ja hageja ema vahel 21.12.2004 sõlmitud abielusuhete reaalse lõppemise ja edasise koostöö lepingu p 2, nagu kostja ekslikult väidab, sest juba siis lepiti kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus, mis on 127,82 eurot ning kokku lepiti ka selles, et lapse 6-aastaseks saamisel korrigeeritakse elatise suurust vastavalt lapse vajadustele. Seega on alla miinimummäära elatise maksmine lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud.
8.Arvestades asjaoluga, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt alates 01.11.2015 ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on maksnud elatist vaidlusalusel perioodil 100 eurot kuus, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt.
9.Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur, see arvestab lapse huvi saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi ei ole vaja tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub vajadus analüüsida hageja kulutusi.
10.Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära puudub alus. Asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last, selleks alust ei anna. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu ning seda ei tõenda ka kostja poolt esitatud SA PERH haigusloo väljavõte 2013. aastast, sest siis määrati kostjale 2 kuu pikkune säästev režiim ja teda ei tunnistatud töövõimetuks.
11.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud seda, et elatise väljamõistmisel jääks tema 3 teist last vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja töölepingute ja juhatuse liikme lepingute lõpetamine, talle varem kuulunud kinnistute abikaasale võõrandamine, talle varem kuulunud äriühingute osade võõrandamine abikaasale ja tema väidetav töötus ei anna alust mõista elatist välja väiksemaks summas kui miinimumsuurus. Ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas (vastupidist ei ole tõendatud), kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada kõigile oma lastele ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Vanemad ei vabane varalise seisundi tõttu ülalpidamiskohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
12.Kostja Facebooki konto väljatrükid tõendavad seda, et kostja on majanduslikult hästi kindlustatud. Tema pere käsutuses on uus paarismaja XXX ja sõiduauto BMW, kostjal on mootorratas ning ta reisib palju, millest tulenevalt on ta suuteline maksma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
13.Väited hageja väljas söömise ja reisimise kohta ei tõenda asjaolu, et kostjal oleks õigus maksta elatist alla miinimummäära või et hageja elaks priiskavalt, vaid kinnitavad üksnes kostja soovimatust anda hagejale piisaval määral ülalpidamist. 16-aastase tütarlapse kodust väljas söömises ja reisimises ei ole midagi tavapäratut. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada.
15.Kostja on hageja poolt välja toodud ettevõtete juhatuse liige, mitte omanik. Nimetatud ettevõtted lõpetasid aruandeperioodi kahjumis. Kui ettevõte on kahjumis, siis juhtkonnale raha ei maksta.
16.Pärast kostja ja hageja ema abielu lõppemist elas hageja kuni maikuuni 2013 50% ajast emaga ja 50% ajast kostjaga. Kostja kandis lapsele sel perioodil üle elatisraha ja kandis muid täiendavaid kulutusi. See enammakstud elatis tuleks arvestada elatise ettemaksuna.
17.Ebaõige on väide, et kostja on 12 aasta jooksul tasunud elatist 100 eurot kuus. Kostja tasus kuni lapse 6-aastaseks saamiseni elatist igakuiselt 2000 krooni. Pärast seda lepiti kokku, et edaspidi tasub kostja elatist 1250 krooni kuus. Seda tõendab see, et kõikide aastate jooksul ei ole kohtule kaebust esitatud. Kostja on omal initsiatiivil ja võimaluste paranedes elatist suurendanud kuni 100 euroni. Samuti kandis kostja jätkuvalt hageja lisakulusid.
18.Viiteid sotsiaalmeediakontole ei tuleks arvestada. Viidatud esemete omanik ei ole kostja ja puhkusereiside eest on tasunud kostja abikaasa tema enda isiklikest vahenditest.
19.Kohtuotsus tugineb väärale informatsioonile. Seal mainitud isiku- ja ettevõtete nimed P OÜ, T OÜ, AK, AK ei ole menetlusega seotud.
20.Hageja ema jättis hageja 11-aastasena mitmeks päevaks üksi koju ja ei lubanud teda kostja juurde. Seda tõendavad SMS-sõnumid. Hageja ema on lubanud hagejal viibida hilisõhtuni väljas, olles ise eraelulistel üritustel ja on edastanud hagejale kostja ning hageja ema vahelisi vaidlusi. Hageja ema on mõjutanud psühholoogiliselt hagejat olema kostja vastu. Kostja on pöördunud Põhja-Tallinna Lastekaitsesse, kuna hageja ema ei võimalda kostjal lapsega kokku saada. Kokkulepitud lepitusele ilmus hageja asemel hageja ema, kes teatas, et kostjal tuleb kõvasti tööd teha, et hagejat veel näha. See näitab hageja ema kiuslikku ja koostööd mittesoovivat käitumist. Kostja ja hageja ema kirjavahetusest nähtub, et hageja ema vastus ei lähtu lapse huvidest, vaid kättemaksusoovist.
21.Kostja pere sissetulekuks on kostja abikaasa emapalk 1600 eurot kuus. Kanda tuleb järgmised kulutused: 550 eurot eluase, 200 eurot lasteaed, 40 eurot mähkmed ja 230 eurot KK elatis. Neljaliikmelisele perele jääb kuus 580 eurot, mille eest peab soetama toidu, riided ning kandma transpordi- ja sidekulud. Kui arvestada sellest maha elatis hagejale 230 eurot, siis jääb neljale inimesele kuus 350 eurot, mille eest ei ole võimalik vajalikke kulusid kanda. Seega halvendab väljamõistetud summa kostja laste elustandardit ja nende tingimusi. Kostja ja tema abikaasa lastest üks on kolmeaastane ja teine kaheksakuune, kuid hageja on juba peaaegu täiskasvanu. Kohus on pidanud hageja vajadusi tähtsamaks kostja ja kostja abikaasa laste vajadustest, kuna elatise maksmine toimuks nende arvel. Kõigil lastel ei oleks võrdsed võimalused olla materiaalselt kindlustatud. Kohus ei arvestanud kostja tõendeid selle kohta, et kostjaga elavad lapsed on vähem kindlustatud kui hageja.
22.Hagejal puudub vajadus kostjalt elatise saamiseks, mida näitavad iga-aastased reisid erinevatesse riikidesse. Hagejal on viimase aasta jooksul olnud neli reisi, kostja perel vaid üks. Ka see näitab, et kostjaga elavad lapsed on vähem kindlustatud. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu hinnang, et hageja reisimises ei ole midagi tavapäratut. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja pea igapäevane kiirtoidu söömine on mõistlik. See näitab hageja ema tegemata tööd lapse huvide eest seismisel. Menetluse edasine käik
23.Ringkonnakohus keeldus 31.01.2017 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Riigikohus tühistas 06.12.2017 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotuse jättis Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada. 13.12.2017 määrusega võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega 02.01.201711.01.2017 e-kirjavahetuse hageja ema ja kostja vahel, millega soovib tõendada, et hageja ema ei ole koostööle orienteeritud ega lähtu lapse huvidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud kirjavahetusel asja lahendamisel tähtsust, kuna hageja ema ja kostja vahelised suhted ei ole käesoleva vaidluse esemeks (TsMS § 238 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab nimetatud kirjavahetuse asja juurde võtmata, kuna see ei ole asja õigemaks lahendamiseks vajalik (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4). Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis kostjale tõendit füüsiliselt ei tagastata.
26.Hageja esitas 28.12.2017 kostja ja tema pere majandusliku seisundi kohta uued tõendid ning palus need võtta asja juurde: 1) äriregistri kehtivate andmete väljatrükk OÜ XXX kohta 07.11.2017 seisuga; 2) OÜ XXX 2016. aasta majandusaasta aruanne; 3) väljavõte YYY 07.11.2017 seisuga; 4) äriregistri väljatrükk OÜ XXX kohta 29.11.2016 seisuga; 5) äriregistri väljatrükk RRR OÜ kohta 29.11.2016 seisuga; 6) CCC OÜ 2016. aasta majandusaasta aruanne; 7) väljavõte CCC kodulehelt 07.11.2017 seisuga; 8) T OÜ 2016. aasta majandusaasta aruanne; 9) L OÜ kodulehe väljatrükk 08.11.2017 seisuga; 10) äriregistri väljatrükk AL OÜ kohta 03.11.2017 seisuga; 11) AL OÜ lapsehoidja tööpakkumine; 12) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljatrükk EEE kohta 08.11.2017 seisuga; 13) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljatrükk LLL kohta 08.11.2017 seisuga; 14) kostja postitus Facebook’is 22.09.2017.
27.Ringkonnakohus ei võta asja juurde äriregistri väljatrükki OÜ XXX kohta 29.11.2016 seisuga ja äriregistri väljatrükki RRR OÜ kohta 29.11.2016 seisuga, kuna need tõendid on juba toimikus olemas (kd I tl 21-24). Samuti ei võta ringkonnakohus asja juurde äriregistri väljatrükki AL OÜ kohta 03.11.2017 seisuga ja AL OÜ lapsehoidja tööpakkumise kuulutust, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ülejäänud tõendid on asjakohased ja lubatavad ning asja lahendamise jaoks vajalikud. Ringkonnakohus võtab ülejäänud hageja poolt 28.12.2017 esitanud tõendid vastu (TsMS § 652 lg 3 p 2, lg 4). Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis hagejale vastuvõtmata jäänud tõendeid füüsiliselt ei tagastata.
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuses esmakordselt väite, et pärast kostja ja hageja ema abielu lõppemist elas hageja kuni maikuuni 2013 50% ajast emaga ja 50% ajast kostjaga ning kostja kandis lapsele sel perioodil elatisraha ja tegi muid täiendavaid kulutusi. Samuti väitis kostja apellatsioonkaebuses, et hageja ema on jätnud hageja 11-aastasena mitmeks päevaks üksi koju ning on teinud takistusi isa ja lapse kokkusaamistele. Tegemist on uute väidetega, mida kostja ei ole maakohtus esitanud. Kostja ei ole põhjendanud nende väidete maakohtus esitamata jätmist (TsMS § 652 lg l p 2 ja lg 4). Ringkonnakohus jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Lisaks eeltoodule ei ole ka tegemist asjakohaste väidetega. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja ema ja kostja vahel on pingelised suhted, siis see ei vähenda hageja seadusest tulenevat õigust saada lahuselavalt vanemalt elatist. Samuti ei ole käesoleva vaidluse esemeks hageja ja kostja vaheline suhtlemine.
30.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda hagejale elatist miinimummääras ja kas hageja kasuks sellises suuruses elatise väljamõistmisel jääks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja (st kas esineb perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kolmandas lauses ettenähtud alus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära).
31.Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt RKTKo nr-d 3-2-1-118-12, p 15; 3-2-1-160-12, p 17). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka RKTKo nr-d 3-2-1-118-12, p 14, 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4).
32.Ringkonnakohus leiab, et kuigi seaduses sätestatud elatise miinimumsumma (2017.a 235 eurot, 2018 a. 250 eurot) on objektiivselt võetuna küllaltki suur summa, eriti mitme ülalpeetava olemasolu korral, ei ole see iseenesest aluseks käesolevas asjas väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda hagejale elatist miinimummääras. Maakohus on selle järelduse tegemisel kostja majanduslikku seisundit põhjalikult analüüsinud.
33.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad ka hageja esitatud uued tõendid maakohtu järeldust, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja on tegev mitmetes tegutsevates ettevõtetes, mistõttu on ebaõige kostja väide, et ta on töötu. OÜ XXX tegevus oli 2016. aastal kahjumis, kuid samas on ettevõttel jaotamata kasum 9010 eurot (kd II tl 65). CCC OÜ ja T OÜ 2016. aasta majandusaasta aruanded (kd II tl 69-73, 75-81) kinnitavad küll kostja väidet, et ettevõtted on kahjumis, kuid mitte seda, et ta on teinud ja teeb seal aastaid tööd tasuta. PK Ehitus kodulehe andmetel on kostja ka selle äriühingu tegevjuht (kd II tl 66) ja puudub alus eeldada, et ta tegutseb ka seal tasuta. Kõikidel nimetatud äriühingutel on aruannete järgi olnud tööjõukulud. Samuti töötab kostja L OÜ kodulehe andmetel selles äriühingus kliendisuhete alal (kd II tl 82).
34.Nagu juba eelnevalt märgitud, on OÜ-l XXX jaotamata kasum ja seetõttu on ebaõige kostja väide, et kahjumi tõttu ei saadud talle tasu maksta. Isegi kui kostjale ei oleks aastaid juhatuse liikme vm tasusid eelmärgitud äriühingutes juhtimise või töötamise eest makstud, oli kostjal kohustus leida hageja ülalpidamiseks vahendeid, nagu ringkonnakohus juba eelpool märkis. Kuna kostja reklaamib end L OÜ kodulehel spetsialistina, kes on töötanud müügi- ja turunduse alal üle 20 aasta ning kellel on ettevõtete juhtimise kogemus ja ta on ka EEE ning KKK juhatuste liige (kd II tl 86,87), ei oleks tal ilmselt raskusi leida tasustatavat tööd ka juhul, kui ta oleks muutnud kohtu jaoks usutavaks selle, et ta on aastaid tegutsenud äriühingutes tasuta, on majanduslikult väga raskes olukorras ja abikaasa täielikul ülalpidamisel.
35.Usutav ei ole ka kostja väide, et tema pere sissetulekuks on üksnes tema abikaasa emapalk 1600 eurot kuus. Kostja väidet arvestades jääb arusaamatuks, kuidas on perekonnal kostja abikaasa emapalga arvel, millest kantakse kostja väitel ka kõik muud elamiskulud ja makstakse 230 eurot elatist kostja tütrele KK-le, võimalik veel käia pikkadel ja kulukatel puhkusereisidel, sh pärast maakohtu otsuse tegemist 2017.a septembris reisida Bali saarele ja Vietnami, mis on tõendatud kostja 22.09.2017 postitusega Facebook ́is (kd II tl 88).
36.Kostja andis oma praegusele abikaasale üle kogu oma registritest nähtuva vara, sh kinnistud ja äriühingute osalused ning lõpetas seejärel töölepingud ja juhatuse liikme lepingud osades abikaasale üle antud äriühingutes. Samuti annab ta elatist 230 eurot kuus samuti temaga koos mitte elava KK, kuid mitte hageja ülalpidamiseks. Kostja viitab apellatsioonkaebuses laste võrdse materiaalse kindlustamise vajadusele, kuid hageja suhtes ta seda ise ei järgi. Eeltoodud asjaolud viitavad kostja soovile jätta endast mulje kui varatust ja raskes majanduslikus olukorras olevast isikust selleks, et vältida rahaliste kohustuste täitmist.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul tegemist olukorraga, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid, mistõttu saab kostja varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga, mis on märkimisväärselt kõrge, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka põhjendatud kostja väide, et hagejale väljamõistetud summa halvendab kostja teiste laste elustandardit ja nende tingimusi. Nagu juba eelpool märgitud, maksab kostja enda väidete kohaselt tütar KKle elatist 230 eurot kuus ja ta ei ole väitnud, et sellises suuruses elatise maksmine K-le tekitab talle raskusi.
38.Asjaolu, et kostja on varasemalt vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele elatist tasunud, ei välista hageja elatise nõuet PKS § 101 lg-st 1 tulenevas miinimummääras. Vaidlus puudub asjaolu üle, et enne hageja kohtusse pöördumist tasus kostja hagejale elatist igas kuus alla seaduses sätestatud miinimummäära ja see on ka tõendatud (kd I tl 8, 99, 104, 105).
39.Ringkonnakohus märgib, et hageja reisil käimine, mida eelduslikult on võimaldanud hageja ema, ei välista kostjalt elatise väljamõistmist hagetud suuruses. Selleks ei anna alust ka kostja rahulolematus sellega, et hageja sööb kiirtoitu. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 16). Käesoleval juhul puuduvad kaalukad põhjused vanemate erineva ülalpidamiskohustuse ulatuse määramiseks.
40.Eksimused isiku- või ettevõtete nimedes kohtuotsuse kirjeldavas osas ei muuda ebaõigeks maakohtu järeldusi kostja majandusliku seisundi kohta.
41.Kuna maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta jääb muutmata, ei ole alust muuta ka otsust menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna määruskaebemenetlus Riigikohtus oli kostja jaoks edukas, jäävad selles menetluses hageja kantud menetluskulud tema enda kanda.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 216 eurot. Taotluse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks kokku 1,5 tundi. Esindaja tunnitasu on 144 eurot (käibemaksuga). Samuti palub hageja määrata, et kostja peab tasuma menetluskuludelt viivist vastavalt VÕS-s sätestatule.
43.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik ning tunnihind on mõistliku suurusega. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu 216 eurot, mis tuleb hageja taotlusel kostjalt välja mõista koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
44.Riigikohus rahuldas 29.05.2017 määrusega kostja taotluse ja andis talle riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 määruse peale. RÕS § 17 lg 1 järgi säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks sama seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.
45.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt osutas esindaja õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot, kokku 168 eurot, mille esindaja palub hüvitada.
46.Ringkonnakohus leiab, et taotluses märgitud toimingud ja ajakulu on põhjendatud ning taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
47.Riigikohus märkis 29.05.2017 määruses kostjale riigi õigusabi andmise kohta, et TsMS § 190 lg 5 alusel mõistetakse hagi rahuldamise korral kostjalt menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes määras Riigikohus 06.12.2017 määrusega 264 eurot. Apellatsioonimenetluses on riigi õigusabi tasu suurus 168 eurot. TsMS § 190 lg 5 alusel tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista kokku seega 432 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kostja täitma riigituludesse raha tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.