Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-1131
Tsiviilasi
XX hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 120/2016/229
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 20. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340), lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Keelduda Pärnu Maakohtu 20. juuni 2019 otsuse peale esitatud XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 23. märtsil 2016 Paide kohtutäiturile Virge Välbile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-1054), mille kohaselt mõisteti hagejalt välja riigituludesse menetluskulud 50 eurot. Nimetatud kohtulahend jõustus 18. mail 2015. Hageja palus kohaldada täitedokumendist tulenevale nõudele aegumist tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg-le 7. Hageja viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 194 SE seletuskirjale, mille kohaselt TsMS § 179 lg-t 7 täpsustati, et oleks selge, et tegemist on sundtäitmise aegumise nõudega (hakkab kulgema lahendi jõustumisest). Seega ei ole kohaldatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 2 ega § 168 lg 1. TsMS § 179 lg-s 7 on sätestatud aegumise erinorm TsÜS aegumise üldnormi suhtes. Kostja leidis, et aegumise kohaldamisel tuleb arvestada ka aegumise peatumise aluseid, mis tulenevad TsÜS § 160 lg-st 2 ning sama sätte lg 2 p-st 31. Hagi esitamisega on võrdsustatud ka võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Hageja on esitanud kaks sellist avaldust.
Hageja leiab, et maakohus on teinud vale kohtulahendi, kuna asjas oleks tulnud kohaldada aegumist TsÜS §-st 143 ning TsMS § 179 lg-st 7 tulenevalt. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude nõude puhul ei ole aegumistähtaja kulgemise peatumine täitemenetluses põhjendatud. Hageja viitas ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-tele 1 ja 3, mille kohaselt võlgnik võib esitada hagi sissenõudja vastu kuni täitemenetluse lõpuni täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on aegunud. Hageja palub ringkonnakohtul võtta seisukoht väljamõistetud riigilõivu 75 euro proportsionaalsuse osas, arvestades, et nõude suuruseks on 50 eurot. Kui ringkonnakohus leiab, et tegemist on proportsionaalse riigilõivuga, palub apellant ajatada väljamõistetava menetluskulu tasumise 3-aastase maksegraafikuga.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.