lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-18193/100

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 06.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-18193/100
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidRÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 633 lg 3Apellatsioonkaebuse vorm ja sisuTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 698 lg 2Määruskaebuse esitamine Riigikohtule

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-18193/112Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
2-24-13430/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.07.20262-23-15289/234Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.20262-24-8054/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.02.20262-22-10090/132Riigikohtu tsiviilkolleegium21.01.20262-24-13792/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.20252-24-16872/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-18-18193

Määruse kuupäev

Tartu, 6. mai 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal

Kohtuasi

OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Table AD OÜ ja Alesia Khadatovichi vastu võla väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alesia Khadatovichi määruskaebus Table AD OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring Kostja Table AD OÜ, esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Alesia Khadatovich, esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Asja läbivaatamise kuupäev

19. aprill 2021. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-18193 ja saata asi samale ringkonnakohtule Table AD OÜ ja Alesia Khadatovichi apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebused rahuldada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-24-11678/19
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
20.01.2025
2-23-15055/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.07.2024
2-23-3368/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.02.2024
2-20-13187/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.06.2023
2-22-1727/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.08.2022
2-21-16953/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.08.2022
2-21-6897/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.02.2022
3.
Tagastada määruskaebustelt tasutud kautsjonid.
4.Määrata Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Aleksei Vassiljevi tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 178 eurot 80 senti (sh käibemaks).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-18-18193

1.OÜ Citadele Leasing & Factoring (hageja) esitas 30. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi Table AD OÜ (kostja I) ja Alesia Khadatovichi (kostja II) vastu põhivõla 2466 euro 89 sendi ja viivise 2231 euro 30 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 16. märtsil 2012 kostjaga I liisingulepingu, millega hageja finantseeris kostja I sõiduauto (sõiduk) omandamist kapitalirendi kaudu. Liisingulepingu täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II käendajana 24 440 euro ulatuses kostjaga I solidaarselt. Liisinguleping lõppes 20. märtsil 2017 ning hageja esitas kostjale I viimase liisingumakse arve 5403 eurot 98 senti. Kostja I tasus arvest 342 eurot, jättes hüvitamata kindlustusmakse (taksokasko) juurdemakse, mille hageja oli kindlustusandjale tasunud, kui 19. mail 2014 toimunud liiklusõnnetuse järel selgus, et vaidlusalust sõidukit oli kasutatud taksona.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjate väitel on neil hageja vastu 2227 euro 44 sendi suurune kahjuhüvitisnõue, mis hõlmab kindlustusmaksetega seotud kahju 1162 eurot 37 senti, kindlustusjuhtumiga seotud kahju 694 eurot 63 senti ja liikluskindlustusmakseid 370 eurot 44 senti, mis on hageja nõudega tasaarvestatud. Kostja I kasutas liisitud sõidukit kokkuleppel hagejaga taksoteenuse osutamiseks kuni
15.septembrini 2013, mil lõppes taksoveo sõidukikaart. Teades, et sõidukit kasutatakse taksoteenuse osutamiseks, jättis hageja liisingulepingut rikkudes sõlmimata takso kaskokindlustuse. Kostja I ei teadnud, mis liiki kaskokindlustuslepingu oli kindlustusmaakler hageja nimel sõlminud. Kuigi sõidukil olid takso tunnused ja varustus, ei kasutatud seda sõidukit taksona alates 16. septembrist 2013. Pärast 19. mail 2014 toimunud liiklusõnnetust keeldus kindlustusandja hüvitamast kostjale I kahju põhjusel, et sõidukil ei olnud taksokaskot. Ajavahemikus 19. mai 2014 kuni 17. juuli 2015, mil sõiduk oli remondiettevõttes, ei osalenud see liikluses ega vajanud üldse kindlustuskaitset. Hageja takistas sel perioodil kostjal I sõidukit kasutada, kuna kostja I oli vaielnud kindlustusmakse suurendamisele vastu. Hagejal ei olnud alust muuta kindlustuslepingut ja teha taksokasko jaoks juurdemakset. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt taksokasko kindlustusmakse hüvitamist, kuna kostja I oli teda teavitanud, et sõidukit ei kasutata taksona. Lisaks maksis kostja I iga kuu tavakindlustusest suuremat kindlustusmakset.
3.Harju Maakohus rahuldas 8. mai 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 2466 eurot 89 senti, viivise 2231 eurot 30 senti ja võla käsitlustasu 40 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistes neilt hageja kasuks välja 400 eurot ja viivise. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled sõiduki liisingulepingu sõlmimise ja lõppemise ega selle üle, et viimasest liisingumaksest 5403 eurot 98 senti tasus kostja I üksnes 342 eurot. Pooled vaidlevad ajavahemiku 22. september 2014 kuni 21. märts 2016 kindlustusmaksete hagejale hüvitamise üle. On tõendatud, et vaidlusalust sõidukit kasutati taksoteenuse osutamiseks (mh nähtuvad pärast liiklusõnnetust kindlustusandja tehtud fotodelt, et auto katusel oli taksoplafoon ja uksel takso kleebis). Kostjad ei tõendanud, et autoga ei osutatud taksoteenust (sh ei tõendanud kostjad, et nad vaidlustasid kindlustusandja taksokasko juurdemakse). Samuti ei ole tõendatud, et hageja teadis pärast
9.septembrit 2013, et sõidukit ei kasutata taksona. Pärast liiklusõnnetust muutis hageja kindlustuslepingu taksokaskoks ja maksis põhjendatult kindlustusandjale juurde 149 eurot 95 senti. Hageja saatis kindlustuspakkumised kostjale I tutvumiseks, kostjad ei tõendanud, et nad vaidlesid hinnapakkumisele vastu. Samuti ei nähtu ühestki dokumendist, et kostjad esitasid hagejale tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse sõidukiga ei osutata taksoteenust. Kuigi maakohus selgitas kostjatele, et tasaarvestatav nõue peab olema selge, arusaadav ja põhjendatud, ning andis tähtaja tasaarvestuse 2(5)

2-18-18193 täpsustamiseks, ei ole kostjad tõendanud, kui palju ja mille alusel nad hagejale tasusid. Kostjad ei saa tasaarvestada enda nõuet kindlustusandja vastu hageja nõudega kostjate vastu. Tasaarvestusvalduses ei ole kostjad põhistanud, et hageja takistas kostjatel sõidukit kasutada ja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nad ei ole tõendanud hageja väidetavaid rikkumisi, kahju tekkimist ja selle suurust ega ka põhjuslikku seost hageja käitumise ja kostjal I tekkinud kahju vahel. Kostjate selgitused ei tõenda nõudeõigust hageja vastu.

4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse järgi kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse normi. Kostjad palusid esitatud dokumentaalseid tõendeid uuesti hinnata, võimaldada anda ütlusi ja selgitusi varem esitatud tõendite kohta ning kuulata üle tunnistajad, kelle kirjavahetuse oli maakohus küll vastu võtnud, kuid ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. Samuti palusid kostjad võtta tõendina vastu kostjate maakohtule esitatud vastuhagi, mille maakohus jättis 22. jaanuaril 2020 menetlusse võtmata. Apellatsioonimenetluses on oluline, et kostjad on vastuhagiga tõendanud, et hageja avaldas kostjate kohta valeandmeid ja tekitas sellega neile kahju. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 7. juuli 2020. a määrusega apellatsioonkaebust menetlemast ja tagastas selle kostjatele. Ringkonnakohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 6 tuginedes, et kuna kaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada, tuleb jätta see menetlusse võtmata. Maakohus ei ole otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt valesti. Ringkonnakohtul ei oleks alust apellatsioonkaebust rahuldada. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu eelkõige põhjusel, et nende väitel ei kasutatud sõidukit ajavahemikus 22. september 2014 kuni 21. märts 2016 taksoteenuse osutamiseks, mistõttu ei olnud põhjendatud tasuda taksokasko kindlustusmakseid ja piisas sellest odavamast tavakaskost. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ja tuvastas sõiduki kasutamise taksoteenuse osutamiseks ja taksokindlustuse maksete tasumise põhjendatuse. Maakohus hindas kõiki tõendeid ja vastas piisavalt põhjalikult kostjate väidetele. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas on maakohus seadust valesti kohaldanud. Kostjad heidavad maakohtule ette üksnes tõendite ebaõiget hindamist. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, mida nad soovivad tunnistajate ütlustega tõendada, mh milliseid faktilisi asjaolusid saaks tunnistajate ütlused tõendada, mida kirjalike tõenditega ei ole tõendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 652 lg-test 3 ja 5, ei ole täidetud eeldused, mis õigustaks tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamist apellatsiooniastmes, ja seetõttu jääks kostjate taotlus tunnistajate ülekuulamiseks eelduslikult rahuldamata. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud ka seda, mida nad soovivad tõendada vastuhagiga, mida maakohus ei võtnud menetlusse. Kostjad ei ole vaidlustanud vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määrust. Kuna ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostjate väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi, ei ole kostjate õigusi piiratud võrreldes sellega, kui

3(5)

2-18-18193 ringkonnakohus oleks võtnud kaebuse menetlusse ja teinud otsuse, millega jätnud kaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostjad esitasid määruskaebused, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Apellatsioonkaebus ei ole õiguslikult perspektiivitu. Kui eeldada kostjate kaebuse väidete õigsust, on kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamine õiguslikult võimalik, kuna alusetult tasutud kindlustusmaksete tagastamiseks võib anda aluse nt võlaõigusseaduse § 1028. Ringkonnakohus ei võinud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hinnata kaebuse perspektiivi tõendite alusel. Menetlusosaline peab saama kaevata ringkonnakohtule tõendite ebaõige hindamise peale. Seda, kas maakohus hindas tõendeid õigesti, tuleb hinnata apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei saanud jätta kaebust perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, sest maakohus jättis osa kostjate tõenditest hindamata.
7.Hageja leiab vastuses, et ringkonnakohus kohaldas õigesti TsMS § 637 lg 1 p 6, kui luges apellatsioonkaebuse eduvõimaluse perspektiivituks. Lisaks on määruskaebused esitatud hilinemisega, mistõttu tuleb need jätta läbi vaatamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostjate apellatsioonkaebus saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebused rahuldatakse.
9.Määruskaebused on esitatud TsMS § 698 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ning puudub alus jätta neid läbi vaatamata. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt toimetati ringkonnakohtu 7. juuli 2020. a määrus kostjale II, kes oli ühtlasi kostja I seaduslik esindaja, isiklikult kätte 25. augustil 2020. Kostjat II ringkonnakohtus esindanud isikule toimetati määrus kätte 4. septembril 2020. Puudustega määruskaebused koos menetlusabi taotlustega on esitatud 9. septembril 2020. Seega on määruskaebused tähtaegsed.
10.Ringkonnakohus eksis kostjate apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaldamisel. Selle sätte järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (Riigikohtu 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835/64, p 10.1).
11.Kostjad tuginesid maakohtus hagile vastu vaieldes sellele, et hageja nõue on lõppenud kostja I tasaarvestusega. Kostjate väitel oli hageja tekitanud kostjale I liisingulepingu rikkumisega kahju ja nõudnud kostjalt I alusetult suurendatud kindlustusmakset. Apellatsioonkaebuses leidsid kostjad, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, jättes muu hulgas osa tõendeid käsitlemata.

4(5)

2-18-18193

12.Apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates pidi ringkonnakohus kostjate tasaarvestuse kohta esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas kostjate esitatud asjaoludele vastav õigusnorm, mis annaks aluse kaebuse rahuldada. Ringkonnakohus ei hinnanud sel viisil apellatsioonkaebuse õiguslikku perspektiivikust, vaid piirdus kontrollimisega, kas maakohus on tõendeid hinnates järginud menetlusõiguse norme ning kostjate uute tõendite esitamine on põhjendatud. Ringkonnakohut ei vabasta apellatsioonkaebuse õigusliku perspektiivikuse hindamisest asjaolu, et kaebuses ei ole selgelt välja toodud, kuidas maakohus materiaalõiguse norme valesti kohaldas. Poolte esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu ülesanne sõltumata TsMS § 633 lg 3 p-s 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses muu hulgas märkida, millest tuleneb apellandi arvates õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonkaebuse lahendamisel seda, kas maakohus kohaldas asja lahendamisel materiaalõigust õigesti olenemata sellest, kas apellant on kaebuses materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele tuginenud. Selle üle, kas apellatsioonkaebuses on piisavalt põhjendatud uute tõendite esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4), saab ringkonnakohus otsustada alles pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist (vt ka Riigikohtu 6. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15974/34, p 9).
13.Eeltoodut arvestades tuleb asi saata ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
14.Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja apellatsioonkaebus saadetakse samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
15.Määruskaebuste rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada kautsjoni tasunud kostjale II.
16.Kolleegium leiab, et kostjale II riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes 178 eurot 80 senti (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-des 21‒23 sätestatuga rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja