Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-15-105317

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariik Rakvere Ametikooli kaudu esitas 10.03.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxxx Rxxxxx võla ja viivise, kokku summas 119,85 euro saamiseks. Kohus tegi 16.03.2015. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 21.04.2015. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 05.05.2015. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 19.05.2015. a esitas Eesti Vabariik Rakvere Ametikooli kaudu kohtule hagiavalduse Mxxxxxx Rxxx vastu õpilaskodu kasutuslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 102 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 12,64 eurot ja viivised põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus võttis hagi 01.06.2015. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. 16.06.2015. a toimetati kostja teadaoleval elukoha aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx menetlusdokumendid kätte kostja onule E. Oxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastaselel isikule.

2-15-105317 Kohus teavitas kostjat menetlusdokumentide kättesaadavusest avaliku e-toimiku (AET) kaudu ka tema Facebook konto lehel. Infosüsteemi poolt registreeriti automaatselt teate kostjale kättetoimetamine 01.06.2015. a. ja kostja kinnitus teate nägemise kohta 01.juunil (tl.42). Kohus loeb TsMS § 3111 lg 3 alusel menetlusdokumenid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja taotlusel on võimalik teha asjas tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.09.2012. a tähtajalise õpilaskodu elamispinna kasutuslepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse 2012-2013 õppeaastal elamispinna Lääne-Virumaal Rakveres Piiri 8 asuvas õpilaskodus. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale elamispinna kasutamise eest üüri. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja tal on hageja ees üürivõlg kokku summas 102 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingul on üürilepingu tunnused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga (s.o 10.03.2015. a seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 12,64 eurot. Hageja taotleb tasumata põhivõlalt viivise väljamõistmist ka protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o perioodi 10.03.2015. a kuni 13.07.2015. a eest kujuneb viivise suuruseks 2,82 eurot (102 eurot x 0,022 % x 126 päeva = eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-15-105317 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 117,46 eurot, millest moodustab 102 eurot põhivõlg ja 15,46 eurot 13.07.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt (102 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas on hageja lepinguliseks esindajaks Kadri Timuska. OÜ Julianuse Õigusbüroo, mille kaudu esindaja õigusabi osutas, on esitanud hagejale arve summas 159,78 eurot. Arve selgitusest nähtub, et nimetatud summa sisaldab esindustasu kohtumenetluses. Summa ei sisalda käibemaksu. Asja materjalist nähtub, et hageja lepingulise esindaja töömaht asja kohtumenetluses on olnud minimaalne. Antud nõude puhul ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning nõude koostamine ei eelda esindajalt erilist töömahukust. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja otsimise koormust kandnud menetleja, mitte hageja. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks lepingulise esindaja kulu, mis moodustab ca 150 % põhinõudest. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 75 %-i ulatuses põhinõudest, s.o summas 76,50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 76,50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). TsMS § 145 alusel oli hageja Eesti Vabariik vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud, riigituludesse mõista kostjalt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja on esitanud kohtule hagi hinnaga 122,83 eurot. RLS lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot, tasuda riigilõivu 75 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus riigilõivu summas 75 eurot, mille tasumisest Eesti Vabariik hagejana oli vabastatud, riigituludesse kostjalt.

2-15-105317 TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb kostjal temalt riigituludesse välja mõistetud summa ära maksta 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel korral võidakse otsus summa riigituludesse nõudmiseks saata sundtäitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.