SZ’i hagi JP’i, VK’u ja PK’u vastu korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SZ’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): SZ (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja I: JP (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol Kostja II: (puudutatud isik I): VK (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja III (puudutatud isik II): PK (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostjate II ja III ühine tehinguline esindaja Vjatšeslav Vassiljev Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2015.a määrus osas, milles maakohus mõistis SZ’ilt VK’u ja PK’u kasuks välja 1228,35 eurot ületava hüvitise menetluskulude eest. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta nimetatud summat ületavas osas VK’u ja PK’u taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1(7)
Tsiviilasi nr 2-12-40161 1) Rahuldada VK’u ja PK’u avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Välja mõista SZ’ilt välja VK’u ja PK’u kasuks menetluskulud summas 1228,35 eurot.
3.Rahuldada SZ’i määruskaebus osaliselt.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 08.11.2013.a otsusega hagi kostjate vastu korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega rahuldamata ning jättis kõik kostjate menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud hageja kanda. 16.10.2014.a otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. 19.01.2015.a määrusega jättis riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas jõustus lõpplahend 19.01.2015. Kostja II ja kostja III esitasid 16.02.2015.a ühise avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 3999,50 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Avalduse kohaselt osutati kostjatele II ja III õigusabi kõikides kohtuastmetes kokku 42,1 tundi, tunnihinnaga 95 eurot. Avaldus sisaldas kirjeldust osutatud õigusabi ja sellel kulunud aja kohta.
2.Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostjad II ja III ühtegi kuludokumenti esitanud, mis on juba alus jätta avaldus õigusabikulude osas rahuldamata, kuna kostja ei ole faktiliselt õigusabikulusid kandnud. Kostjate II ja III menetlusdokumentides ei olnud kunagi andmeid selle kohta, et nendel on lepinguline esindaja olemas. Kostjate menetluskulud õigusabile on suures osas ülepaisutatud. Hageja arvamusel on alternatiivselt põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 7,75 tundi tunnihinnaga 60 eurot ehk kokku menetluskulud summas 465 eurot.
3.Harju Maakohus rahuldas 30.03.2015.a määrusega kostjate II ja III menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes hagejalt välja menetluskuluna 1790,75 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei vasta hageja vastuväited, et kostjatel ei olnud menetluses lepingulist esindajat, tegelikkusele. Kostjatel II ja III on olnud menetluses ühine lepinguline esindaja Vjatšeslav Vassiljev. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohtul puudus kahtlus menetluskulude kandmise kohta ja samuti on menetluskulude nimekiri selge. Toimikust nähtuvalt on kostjad II ja III andnud volituse enda esindamiseks 06.03.2013. Enne seda ei nähtunud, et kostjatel oleks menetluses esindaja olnud, kostjad ei ole esindaja olemasolule tähelepanu juhtinud, menetlusdokumentides esindaja olemasolu ei kajastu. Esmakordselt osales esindaja 12.03.2013 istungil. Sellele vaatamata leidis kohus, et esindaja poolt hagiavaldusega tutvumine ja nõustamine on vajalik ja põhjendatud selleks, et esindajal oleks võimalik menetluses osaleda ja esindatava huve kaitsta. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks esindaja tutvumist hagiavalduse materjaliga ja nõustamist, millele on kulunud 1 tund. Samuti pidas kohus põhjendatuks kostjate esindamist 12.03.2013.a istungil, millele on kulunud 1,1 tundi. 28.03.2013.a arvamuse koostamiseks on kulunud esindajal 5 tundi, mis oli maakohtu hinnangul ülemäärane. Võttes arvesse arvamuses kajastatud õiguslikke asjaolusid, arvamuse mahtu ja arvestades ka selle koostamise aega, leidis kohus, et selleks ei saanud kuluda rohkem kui 3 tundi. Kostjate esindajal on kulunud käekirjaekspertiisi taotlusele vastamiseks kokku 5 tundi, mis oli kohtu hinnangul samuti ülemäärane. Tegemist oli
2(7)
Tsiviilasi nr 2-12-40161 menetluses esitatud taotlusele vastamisega ja sellele ei saanud kuluda üle 1 tunni. 27.06.2013 arvamuse koostamiseks kulunud 5 tundi oli samuti ülemäärane, samuti on seda kajastatud kahel korral ehk kulunud on kostjate sõnul 10 tundi. Võttes arvesse selles kajastatut ja arvestades koostamise ajakuluga, ei saanud selleks kuluda üle 2 tunni. Maakohtu 22.04.2013.a määrusega tutvumisele ei saanud kuluda üle 0,25 tunni. Tegemist oli hageja taotlust lahendava määrusega, mis ei ole ka kaevatav. 18.06.2013.a kohtunõudega tutvumisele kulunud 0,5 tundi pidi kohus põhjendatuks. Kostjate 23.10.2013.a arvamuse koostamisele kulunud 4 tundi pidas maakohus põhjendatuks, arvestades nii selle mahtu kui ka kajastatud asjaolusid. Maakohtu 08.11.2013.a kohtuotsuse tutvustamist klientidele pidas kohus põhjendatuks ja sellele kulunud aega 0,5 tundi ei hinnanud kohus ülemääraseks. Apellatsioonkaebusega tutvumisele kulutatud 1 tundi pidas kohus põhjendatuks. Samuti ka ringkonnakohtu 06.01.2014.a määrusega tutvumisele kulutatud 0,5 tundi. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele põhjendatud ajakuluks pidas kohus 3 tundi. 19.08.2014.a üherealist taotlust ei pidanud kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoiminguks, mida hageja peaks hüvitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela toimikuga tutvumist, mistõttu 03.02.2015.a toimingut, millele on kulunud 1 tund pidas kohus põhjendatuks. Kostjate õigusabikulusid tuleb vähendada menetluskulude avalduse koostamiseks kulunud aja võrra. Seega on kostjatele II ja III osutatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi 18,85 tundi. Võttes arvesse antud asjas lepingulise esindaja tunnitasu (95 eurot ilma käibemaksuta), leidis maakohus, et hagejal tuleb kostjatele II ja III hüvitada 1790,75 eurot õigusabikulude eest.
4.Hageja esitas 13.04.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 30.03.2015.a määruse peale, paludes tühistada nimetatud määruse osas, milles hagejalt mõisteti kostjate II ja III kasuks välja menetluskulud 465 eurot (või alternatiivselt 736,25 eurot kui tunnihind 95 eurot on põhjendatud) ületavas osas. Hageja nõustus maakohtuga osas, milles maakohus arvestas hageja vastuväiteid, kuid ei nõustunud ülejäänud osas. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei saa rahuldada juba seetõttu, et kostjad II ja III pole esitanud ühtegi kuludokumenti, ning et kostja II ja III menetlusdokumentides ei olnud kunagi andmeid selle kohta, et nendel on lepinguline esindaja. Hageja hinnangul olid kostjate menetluskulud õigusabile suures osas ülepaisutatud. Kostjate menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabile) hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas menetlustoiming on tehtud lepingulise esindaja või kostjate enda poolt ning võtta arvesse esitatud vastuste ja muude dokumentide mahtu ja sisu. Kui ühed ja samad laused on kopeeritud ühest dokumendist teisse, siis pole alust nõuda selle eest raha. Väljamõistmisele saab kuuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kostjate lepinguline esindaja on professionaalne õigusteenuste osutaja ja järelikult ei saa selline isik kulutada menetlustoimingute tegemiseks (vastuste ja arvamuste koostamiseks) nii palju aega kui on märgitud kostjate avalduses. Hageja leidis, et enamuse menetluskulude puhul ei ole ajakulu põhjendatud, kuna tegemist oli professionaalse õigusteenuse osutajaga ning paljud väited olid korduvad. Mõnede toimingute (kohtulahenditega tutvumine, analüüs, kohtumised ja arutamised) puhul leidis hageja, et nende toimingute tegemiseks pole vaja kasutada õigusteenuse osutaja abi. Alternatiivselt leidis hageja, et põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 465 eurot (kui põhjendatud tunnihind on 60 eurot) või alternatiivselt 736,25 eurot (kui põhjendatud tunnihind on 95 eurot). Hageja ei nõustunud kostja II ja III lepingulise esindaja tasu suurusega 95 eurot. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-115-13 rõhutanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sarnase õigusteenuse võrdlemisel tuleks arvestada, kas esindaja on (vande)advokaat või mitte. Kuna kostja esindaja on ilma advokaadi kutsetunnistuseta, siis põhjendatud on mõista õigusabikulud välja väiksemas määras, s.o tunnihinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta).
3(7)
Tsiviilasi nr 2-12-40161
5.Kostjad II ja III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 30.03.2015.a kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata jäeti. Määruskaebus on osaliselt põhjendatud kostjate lepingulise esindaja tundide mahu osas ja annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna ning TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ning neid käesolevas lahendis ei korda.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on osaliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Seoses kostja II ja III 27.06.2013.a esitatud arvamusega (I kd, tl 176) nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks on 0,5 t, kuivõrd nimetatud arvamuses on suurem osa kopeeritud varasematest menetlusdokumentidest. Samuti ei kohustanud maakohus 18.06.2013.a kohtunõudega kostjaid enda seisukohta esitama, vaid ainult hagejat. Maakohus on seega eelnimetatud menetluskulu hindamisel ületanud diskretsiooni piire. Seega arvestades nimetatud menetlusdokumendi mahtu, selles esinenud kordusi ning uue teksti sisu, vähendab ringkonnakohus nimetatud menetlusdokumendi puhul ajakulu täiendavalt 1,5 t. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud dokumendi koostamiseks 0,5 t, nõustudes hagejaga. Samuti nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kostjate 23.10.2013.a seisukoha (II kd, tl 49-50) koostamiseks ei ole vajalik ning põhjendatud aeg 4 t (nii nagu maakohus leidis). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks on vajalik ja põhjendatud 1 t, arvestades seda, et 3⁄4 osas koosneb menetlusdokument kordustest varasematest menetlusdokumentidest. Samas aga ei saa nõustuda hagejaga, et põhjendatud ja vajalik on kulu vaid 15 min ulatuses, kuivõrd seisukohas on siiski esitatud uusi asjaolusid, mis moodustavad umbes 1⁄4 seisukoha mahust ning selles osas on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 t. Eelnevast tulenevalt vähendab ringkonnakohus nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu 3 t võrra. Veel nõustub Ringkonnakohus hagejaga, et Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2014.a menetlusse võtmise määrusega (II kd, tl 86-87) tutvumine, selle analüüs ning sellega seonduvalt kliendiga kohtumise ja arutamise eest on vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 min, kuna nimetatud määruses on antud menetlusosalisele vaid tähtaeg vastuse koostamiseks ja vastuhagi esitamiseks. Seega vähendab ringkonnakohus nimetatud määrusega seonduvat ajakulu 25 min ulatuses. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et toimikuga tutvumine 03.02.2015.a ehk pärast lõpplahendi jõustumist ei ole vajalik ega põhjendatud menetluskulu, mille hüvitamist nõuda. Toimikuga tutvumine ei ole küll keelatud, kuid nimetatud kulu ei saa vastaspoolelt välja mõista. Kohus selgitab, et kostjate lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses kostjatele nii palju tööd, kui kostjad oma
4(7)
Tsiviilasi nr 2-12-40161 esindajalt tellivad. Kuid see asjaolu iseenesest, et kostjate lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et kostjad olid nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks hagejalt välja mõista. Nimetatud toiming oli ilmselt seotud menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega, arvestades toimingu kuupäeva. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei kuulu aga menetluskulude avalduse koostamisega seonduvad kulud väljamõistmisele. Seega vähendab ringkonnakohus ajakulu toimikuga tutvumise osas 1 t võrra. Maakohus vähendas kostjate II ja III poolt taotletud õigusabile kulunud hüvitatavat aega 23,25 t võrra (summa 2208,75 euro võrra). Ringkonnakohus vähendab maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu täiendavalt 5 t ja 55 min (5,92 t) ulatuses (ehk maakohtuga kokku 29,17 t võrra), mis tähendab, et ringkonnakohus rahuldab kostjate II ja III menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 12 t ja 56 min (12,93 t) ulatuses.
9.Ülejäänud osas ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks diskretsiooni piire ületanud TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esindaja poolt hagiavaldusega ja lisatud materjalidega tutvumine ja nõustamine 1 t ulatuses on vajalik ja põhjendatud selleks, et esindajal oleks võimalik menetluses osaleda ja esindatava huve kaitsta. Määruskaebuses esitatud väide, et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna esimest vastust ei allkirjastanud kostjate lepinguline esindaja, ei ole asjakohane. Kostjate esimese vastuse koostamise kulu hagejalt välja ei mõistetud. Menetluses kliendi parimaks esindamiseks on vajalik hagiavalduse ja materjalidega tutvumine. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja II ja III poolt esitatud 27.03.2013.a arvamus (I kd, tl 133-134) kordab teatud osas küll kostjate esimeses vastuses esitatud seisukohti, kuid siiski moodustavad kordused alla poole arvamusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vähendamine 2 t ulatuses on põhjendatud. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule nimetatud kulu osas ette heita ei saa. Kostjad II ja III on eelnimetatud menetlusdokumendis esitanud uusi asjaolusid ning täiendanud seda uue õigusliku argumentatsiooniga ning seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 t. Samuti nõustub ringkonnakohus, et 1 t kostja II ja kostja III 12.04.2013.a seisukoha (I kd, tl 150) koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ning maakohus ei ole ka selle menetluskulu puhul diskretsioonipiire ületanud. Hageja üldsõnaline väide, et kostjate esindaja puhul on tegemist professionaalse õigusteenuse osutajaga ning seega oleks pidanud sellele kuluma 45 min, on üldsõnaline ning ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks selle menetluskulu osas. Harju Maakohtu 22.04.2013.a määrusega seotud menetluskulu osas on maakohus vähendanud seda poole võrra ning hageja taotleb, et selle eest määratakse vaid 5 min. Siinkohal ringkonnakohus leiab, et 15 min on vajalik ning põhjendatud kulu, et tutvuda kohtumäärusega ning seda klientidele selgitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista asjaolu, et ka kostja II ja III oleks võinud ise selle määruse läbi lugeda seda, kostjate II ja III õigust kasutada menetluses professionaalset õigusabi, kes selgitab neile kohtumääruste sisu ja tähendust. Igal juhul ei ole 15 min nimetatud õigustoiminguks ülepaisutatud ning on põhjendatud ja vajalik. Määruskaebuses ei ole hageja küll eraldi vaidlustanud maakohtu poolt 18.06.2013.a kohtunõudega (I kd, tl 174) tutvumise eest väljamõistetud menetluskulusid, kuid ringkonnakohus ei tuvastanud nimetatud kulu osas maakohtu poolt diskretsioonipiiride ületamist, seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toiminguks oli 0,5 t. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis maakohtu 08.11.2013.a otsusega tutvumiseks ja tutvustamiseks 0,5 t. Nimetatud menetluskulu on vajalik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud vastuväitega, et nimetatud toimingu jaoks ei ole vaja professionaalse õigusteenuse osutaja abi. Kuivõrd hageja esitas apellatsioonkaebuse, siis on ilmselgelt vajalik tutvuda kostjatel ka apelleeritava otsusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et apellatsioonkaebuse vastuse (II kd, tl 102-103) koostamise eest on vajalik ja põhjendatud
5(7)
Tsiviilasi nr 2-12-40161 ajakulu 3 t, olenemata sellest, et vastuses on osaliselt kasutatud ka varasemalt esitatud väiteid ja asjaolusid, kuivõrd apellatsioonimenetluse eripärast tulenevalt tavapäraselt vaieldaksegi maakohtus esitatud asjaolude ja väidete osas. Vastuse koostamine eeldas lisaks menetlusdokumendi enda koostamisele ka hageja apellatsioonkaebuse läbitöötamist, millele kulub samuti lisaaega. Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2014.a otsuse tutvumisega seonduvat kulu pole maakohus välja mõistnud ning seega ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust.
10.Määruskaebuses on hageja peaaegu iga menetluskulu puhul seadnud kahtluse alla, kas nimetatud menetlusdokumendi on koostanud lepinguline esindaja, hoolimata sellest, et menetlusdokumendi on allkirjastanud lepinguline esindaja. Ringkonnakohus märgib, et kohtul puudub alus kahelda nimetatud asjaolus. Toimikus on olemas esindaja volikirjad (I kd, tl 121122) ning esindaja haridust tõendav diplom (I kd, tl 123), samuti on kõigil menetlusdokumentidel, mille koostamise eest on menetluskulu välja mõistetud, esindaja allkiri.
11.Riigikohtu seisukoha kohaselt peab kohus hindama ka tööühiku hinna ehk tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus ei ole eraldi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust kontrollinud, hoolimata sellest, et hageja vaidlustas ka tunnihinda. Eelnevast tulenevalt märgib ringkonnakohus seoses lepingulise esindaja tunnitasu suurusega, et kohtupraktika kohaselt on peetud advokatuuri mittekuuluva lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80-120 eurot, arvestades konkreetset esindussuhet ja asjaolusid. Nt tsiviilasjades nr 2-10-67455 ja nr 2-11-18754 peeti põhjendatud õigusabitasu tunnihinnaks mitte-advokaadist lepingulise esindaja puhul 80 eurot, tsiviilasjas nr 2-10-12624 90 eurot, tsiviilasjades nr 2-11-51493, nr 2-11-48387, nr 2-10-32587, nr 2-11-26930 100 eurot, tsiviilasjas nr 2-13-36306 110 eurot ja tsiviilasjas nr 2-12-1185 120 eurot. Käesoleval juhul on kostjate esindaja tunnihind olnud 95 eurot (ilma käibemaksuta), mis on keskmisest mitteadvokaadi tunnihinnast madalam. Arvestades käesoleva asja asjaolusid ning keerukust ei ole ringkonnakohtu arvates nimetatud tunnihind ülepaisutatud. Hageja on pidanud põhjendatud tunnimääraks 60 eurot, kuid on seda põhjendanud vaid väitega, et kostjate lepinguline esindaja ei ole advokaat. Samas ei ületa 95 eurot tunnihinnana keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja poolt viidatud Riigikohtu asjas oli vaidluse all tunnitasu hinnaga 187,16 eurot, mis ka advokaatide puhul ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on ringkonnakohtu hinnangul 95 eurot tunnihinnana mitte-advokaadist lepingulise esindaja puhul põhjendatud ja vajalik ning seega kuulub hagejalt väljamõistmisele kostjate II ja III menetluskulude hüvitisena 1228,35 eurot (12,93*95). Seega jääb kostjate II ja III avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata summas 2771,15 eurot.
12.Kostjate II ja III vastuses määruskaebusele on kostjad tuginenud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradele seoses lepingulise esindaja kuludega. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud piirmäärad on Riigikohtu poolt kehtetuks tunnistatud alates 26.06.2014 ning seega ei ole võimalik nendele tugineda, sh ka mitte tagasiulatuvalt. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate II ja III väitega, et põhjusel, et esindaja esindas korraga kahte ühel pool olevat menetlusosalist, raskendas see tööd ning pikendas ajaliselt konsultatsioonide kestvust põhjusel mh, et menetlusdokumentide koostamisel oli vajalik arvestada iga protsessis osaleja arvamusega. Lepingulise esindajana tuleb tihtipeale arvestada erinevate isikute soovidega ning vastata asjast huvitatud isikute küsimustele (sh ka juhtudel, kus esindada on vaid üks menetlusosaline), kuid ei ole põhjendatud selles osas vastaspoolelt suuremas ulatuses menetluskulusid välja mõista, kui on vajalik ja põhjendatud nähtuvalt esitatud menetlusdokumentidest. Esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et käesoleval juhul oli vaja kujundada seisukohti ja menetluspositsiooni kostjate II ja III puhul erinevalt, seega ei ole
6(7)
Tsiviilasi nr 2-12-40161 põhjendatud ega vajalik kahe samas menetluspositsioonis oleva isiku eest suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmine. Käesoleval juhul on kostjad II ja III kulude kokkuhoiu mõttes võtnud ühise esindaja ning sellest tulenevalt ei oleks õiglane mõista ka vastaspoolelt kulusid välja n-ö topelt mahus. Ringkonnakohus nõustub, et kostjad II ja III saavutasid kohtuasjas küll positiivse tulemuse, kuid see ei ole alus mõista kõik esindaja poolt nõutud menetluskulud välja vastaspoolelt, kontrollimata nende vajalikkust ja põhjendatust.
13.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.