XXXhagi XXX, XXXja XXXvastu korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post [email protected]) Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja v.adv. Veljo Viilol (e-post [email protected]) Kostja II XXX(isikukood XXX, XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX, XXX) Kostjate II ja III ühine lepinguline esindaja Vjatšeslav XXX (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega rahuldamata.
1(7)
2.Jätta kõik XXX, XXX ja XXX menetluskulud XXX kanda ja XXX menetluskulud XXX enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.10.2012 esitas XXX(hageja) Harju Maakohtusse hagi XXX (kostja 1), XXX(kostja 2) ja XXX(kostja 3) vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses, paludes tunnistada kehtetuks 20.03.2012 korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping ja tuvastada kostjate 2 ja 3 kohustus anda nõuolek omanikukande muutmiseks. 18.10.2012 täiendas hageja nõuet ja palus asendada kostjate 2 ja 3 nõusolek kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt mõisteti XXX XXX välja Harju Maakohtu 29.01.2009 määrusega nr 208-23005 100 500 krooni; Harju Maakohtu 30.01.2009 määrusega nr 2-08-23003 101 000 krooni; Harju Maakohtu 26.03.2009 määrusega nr 2-08-54762 100 500 krooni. 26.02.2009 esitas XXX avalduse täitemenetluse algatamiseks maakohtu 29.01.2009 ja 30.01.2009 määruste täitmiseks. 13.05.2011 sõlmisid XXX ja hageja notariaalse nõude loovutamise ja omandiõiguse üleandmise lepingu, mille alusel pidi XXXkõik nimetatud kolmest kohtulahendist tulenevad võlgnevused tasuma hagejale. 20.03.2012 võõrandas XXX notariaalse korteriomandi- ja asjaõiguslepinguga Tallinnas, XXXkorteriomandi (registriosa nr XXX) kostjatele 2 ja 3, hinnaga 10 000 eurot. XXXsuri XXXja tema pärijaks on XXX. Hagejal on õigus esitada hagi XXX vastu TMS § 187 lg 1 ja § 194 alusel. Võlgnik võõrandas oma vara täitemenetluse käigus ja kahjustas sellega võlausaldaja huvisid. Tähtsust ei oma, kas kostjad olid teadlikud võlgniku kohustustest või mitte. Oluline on, et korter võõrandati peale täitedokumendi jõustumist ja täitemenetluse alustamist. Võlgnik teadis korteri võõrandamisel, et kahjustab sellega hageja huvisid, sest sel hetkel ei olnud ta nõuet hageja ees veel täitnud. Võlgnik võõrandas korteri alla turuhinna. Sarnase korter turuhind sel perioodil oli 30 000 eurot, kuid võlgnik võõrandas selle 10 000 euroga. Väited ja tõendid selles, et 15 000 eurot tasuti sularahas, ei ole usaldusväärsed. Ei ole usutav, et
2(7)
võõrandades korteri 25 000 euroga, märgitakse lepingus korteri hinnaks 10 000 eurot. Kui peale notariaalse lepingu sõlmimist soovisid pooled lepingu tingimusi muuta, siis pole need vormistatud notariaalselt ja on seega tühised. Kostjate 2 ja 3 vastuväited
2.Kostjad 2 ja 3 hagi ei tunnistanud, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad 2 ja 3 ostsid kõnesoleva korteriomandi notariaalse lepinguga ja lepingu sõlmimise hetkel kontrollis notar, et korteril müügipiirangud puuduvad. Kostjad 2 ja 3 maksid müüjale notari deposiidi kaudu 10 000 eurot ja sularahas 20.03.2012 10 000 eurot ja 21.03.2012 5000 eurot. Korteri omandiõigus ja valdus läks ostjatele üle 20.03.2012. Kostjad 2 ja 3 on heausklikud ostjad. 10.04.2012 tõendi kohaselt oli müüja alaliseks elukohaks Venemaa, Tomski linn. Kostjad 2 ja 3 ei olnud menetlusosalised vaidlustes XXX ja XXX vahel. Väljavõte Ametlikest Teadaannetest ei tõenda, et XXX oli XXX ainus pärija ja võttis pärandi vastu. Hageja ei ole põhjendanud notariaalse lepingu kehtetust, hagist ei nähtu, et kostjad 2 ja 3 teadsid või pidid teadma, et tehing kahjustab hageja huve või et tehing sooritati teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostjad 2 ja 3 ei olnud müüja lähikondsed ega õigusjärglased. Kostja 1 vastuväited
3.Kostja 1 ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata. Kostja 1 ei olnud võlgnik ega 20.03.2012 tehingu pooleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 ja § 188 lg 1 mõttes. Kostja 1 ei olnud ka teadlik XXX võlgadest ega korteriomandi müügist. Kostjad 2 ja 3 ei olnud võlgniku lähikondsed. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiga, kostjate vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega tuleb jätta rahuldamata.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: • XXX mõisteti XXX välja: • Harju Maakohtu 29.01.2009 määrusega nr 2-08-23005 100 500 krooni (I kd lk 6-7); • Harju Maakohtu 30.01.2009 määrusega nr 2-08-23003 101 000 krooni (I kd lk 8-9); • Harju Maakohtu 26.03.2009 määrusega nr 2-08-54762 100 500 krooni (I kd lk 10-11); • 26.02.2009 esitas XXX avalduse täitemenetluse algatamiseks maakohtu 29.01.2009 ja 30.01.2009 määruste täitmiseks (I kd lk 12-13); • 13.05.2011 sõlmisid XXX ja hageja notariaalse nõude loovutamise ja omandiõiguse üleandmise lepingu, mille alusel pidi XXX kõik nimetatud kolmest kohtulahendist tulenevad võlgnevused tasuma hagejale (I kd lk 14-19); • 20.03.2012 võõrandas XXX notariaalse korteriomandi- ja asjaõiguslepinguga Tallinnas, XXX korteriomandi (registriosa nrXXX) XXX ja XXX(I kd lk 20-28). • XXX suri XXX(I kd lk 29).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas: • hageja saab TMS § 187 ja § 194 alusel esitada hagi XXX kui võlgniku vastu; • hageja kui sissenõudja huvisid on kahjustatud; • sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud jõude täielikku rahuldamist; 3(7)
• kostjad XXX ja XXX olid 20.03.2012 tehingu tegemise ajal teadlikud hageja kui võlausaldaja huvide kahjustumisest.
7.Kõigepealt hindab kohus kas hageja saab TMS § 187 lg 1 ja § 194 alusel esitada hagi kostja XXX vastu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lõike 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 194 tulenevalt võib tagasivõitmise hagi esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s 116 kehtestatud korras. Kohus nõustub XXX seisukohaga, et TMS § 187 lg 1 ja § 194 alusel ei saa hagi esitada XXX kui võlgniku vastu. XXX ei ole võlgnikuks TMS § 187 lg 1 ja § 194 mõttes. XXX kui võlgniku teadlikku käitumist TMS § 188 lg 1 mõttes ei saa võrdsustada XXX teadliku käitumisega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega ka tõendanud, et XXX oleks mingit XXX vara võõrandanud või saanud võõrandatud varast laekunud raha. Õige on XXX väide, et § 194 sätestab hagi esitamise võimaluse võlgnikuga tehingu teinud õigusjärglaste mitte võlgniku õigusjärglaste vastu. Seega tuleb juba eelpool osundatud põhjustel jätta hagi rahuldamata.
8.Menetlusökonoomilistel kaalutlustel analüüsib kohus järgnevalt hagi põhjendatust juhul, kui XXX saaks lugeda võlgnikuks TMS § 187 lg 1 ja § 194 mõttes.
9.Maakohus leiab, et tehing ei ole täitemenetluses tagasivõidetav, kuna tuvastamist ei leidnud, et tehing kahjustas hageja kui sissenõudja huvisid, sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist ja XXX ja XXX teadsid või pidid teadma, et tehing kahjustab hageja huve või et tehing sooritati teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 kohaselt. Seega kui hageja esitab nõude TMS § 188 alusel, tuleb tal esile tuua ja tõendada asjaolud, millest järeldub, et: 1) tehing kahjustab sissenõudja huvisid; 2) sissenõudjal on olemas täitedokument; 3) sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; 4) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; 5) tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma sellest tehingu tegemise ajal, kusjuures, kui tehingu teine pool on võlgniku lähikondne, siis eeldatakse võlausaldajate huvide kahjustamisest teadmist. Kohus on korduvalt (I kd lk 126, 174-174 pöördel, 193, II kd lk 18) hagejale selgitanud, milliseid asjaolusid, milliste tõenditega tal tuleb tõendada.
4(7)
10.Hageja on tuginenud sellele, XXX mõisteti XXX välja Harju Maakohtu 29.01.2009, 30.01.2009 ja 26.03.2009 määrustega kokku 302 000 Eesti krooni, 26.02.2009 esitas XXX avalduse täitemenetluse algatamiseks maakohtu 29.01.2009 ja 30.01.2009 määruste täitmiseks, 13.05.2011 notariaalse lepinguga pidi XXX kõik nimetatud kolmest kohtulahendist tulenevad võlgnevused tasuma hagejale, 20.03.2012 võõrandas XXX notariaalse lepinguga Tallinnas, XXX korteriomandi, võlgnik võõrandas korteri täitemenetluse käigus alla turuhinna ning kahjustas sellega teadlikult hageja huve, sest sel hetkel ei olnud ta nõuet hageja ees veel täitnud.
11.TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1). Tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-113-09 ja 3-2-1-120-10). Riigikohus on selgitanud, et TMS § 188 lg 2 järgi ei eeldata seda, et võlgniku lähikondsega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Selles sättes nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal (vt lahend 3-2-1-41-13). See, et võlgnik ei kasutanud kinnisasja müügist saadud raha hageja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei ole TMS § 188 lg 1 kohaldamise jaoks tähtis, st et selline tegevusetus ei muuda müügilepingut võlgniku võlausaldaja huve kahjustavaks (3-2-1-113-09). Täitetoimikust nr 017/2009/5613 (II kd lk 2-10) nähtub, et Harju Maakohtu 29.01.2009 kohtumääruse (II kd lk 2) alusel (tsiviilasi nr 2-08-23005) alustatud täitemenetlus lõpetati 11.10.2012, kuna nõue sai täielikult rahuldatud (II kd lk 10). Hageja poolt esitatud täiteasjade nr 017/2009/5614 ja 017/2009/9726 täitetoimikute osalised väljavõtted (II kd lk 38-41) ja arvelduskonto väljavõtted (II kd 42-44) ei tõenda, et hageja nõudeid ei ole täies ulatuses rahuldatud. Tõendatud on asjaolu, et hagejal olid XXX suhtes täitedokumendid (I kd lk 6-11) ja et hageja nõuded olid muutunud sissenõutavaks, kuid tõendatud ei ole, et hageja nõudeid ei ole täitemenetlustes täies ulatuses rahuldatud.
12.Samuti ei ole hageja tõendanud, et XXX müüs XXX ja XXX vaidlusaluse vara alla turuhinna. Kostjad on tõendanud, et tasusid XXX10 000 eurot ülekandega (I kd lk 66) ja 15 000 eurot (I kd lk 67-67 pöördel) sularahas. Hageja ei ole tõendanud, et XXX ei saanud 15 000 eurot sularahas. Samuti ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalune korteriomandi turuhind oli võõrandamise hetkel 30 000 eurot. Seega ei ole hageja tõendanud, et 20.03.2012 tehing kahjustab sissenõudja huvisid.
13.Õige ei ole hageja väide, et tähtsust ei oma, kas kostjad olid teadlikud võlgniku kohustustest või mitte. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
5(7)
Seega sätestab TMS § 188 lg 2 tõendama kohustatud poole s.t et eelkõige tuleb ostjal tõendada, et ta ei teadnud või ei pidanud teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kuivõrd TMS § 188 lg 2 sätestab eelduse, et ostja teab, kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist. Kui ostja on nimetatud asjaolu tõendanud (st et ta ei teadnud teise võlausaldaja huvide kahjustumisest), siis tuleb võlausaldajal tõendada, et ostja pidi võlausaldaja huvide kahjustamisest teadlik olema. Kostjad on väitnud, et tuginesid 20.03.2012 tehingu tegemisel kinnistusraamatu väljavõttele, mida kontrollis ka notar ning neile ei olnud ega saanudki olla teada XXX suhtes toimuv täitemenetlus. Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd lk 35 ja 35 pöördel) nähtub, et vaidlusalusel varal ei ole olnud kohtutäituri kasuks seatud keelumärkeid. Seega leiab kohus, et XXX ja XXX ei saanud olla teada XXX suhtes toimunud täitemenetlus või asjaolu, et korteriomandi müügiga rikub XXX teise võlausaldaja huvisid. Kohus loeb 20.03.2012 lepinguga (I kd lk 20-28) ja kinnistusraamatu väljavõttega (I kd lk 35 ja 35 pöördel) tõendatuks asjaolu, et kostjad ei teadnud aadressil Vilisuu 2-13, Tallinnas korteriomandi ostmisel, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja (hageja) huvisid. Korteriomandil piirangute puudumist kontrollis lisaks ostjatele ka notar (I kd lk 21). Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et tehingu teine pool (XXX ja XXX) tehingu tegemise ajal teadsid või pidid teadma sissenõudja huvide kahjustamisest. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad said hageja kui võlausaldaja nõudest olla teadlikud muul moel kui kinnistusraamatut kontrollides. Osundatud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Tõenditest Asjas ei oma tähtsust Jevgeni Panfilovi arstliku ekspertiisi otsus (I kd lk 106), XXX elukohatõend (I kd lk 136), XXX sünnitunnistus (I kd lk 135), XXX passi koopia (I kd lk 144) ja 26.10.2007 laenuleping (I kd lk 145), kuna nimetatud dokumendid ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostjad võivad kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(7)
Moonika Tähtväli kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.