Kohtulahend

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Xxx hagi Xxx, Xxx ja Xxx vastu korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Harju Maakohus jättis 08.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus 16.10.2014 otsusega rahuldamata ja apellatsioonmenetluse kulud jäid hageja kanda. Hageja esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 19.01.2015 määrusega menetlusse võtmata. Otsus käesolevas asjas jõustus seega 19.01.2015. 16.02.2015 esitasid Xxx ja Xxx avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 3999,50 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Kostjatele II ja III on osutatud õigusabi kõikides kohtuastmetes 42,1 tundi, tunnihinnaga 95 eurot tund. Avaldus sisaldab kirjeldust osutatud õigusabi ja sellel kulunud aja kohta. Vastuväited avaldusele Kostjad ei ole ühtegi kuludokumendi esitanud, mis on juba aluseks jätta avaldus õigusabikulude osas rahuldamata, kuna kostja ei ole faktiliselt õigusabikulud kandnud. Kostjate II ja III menetlusdokumentides ei olnud kunagi andmeid selle kohta, et nendel on lepinguline esindaja olemas. Kostjate menetluskulud õigusabile on suures osas ülepaisutatud. Hageja arvamusel on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 7,75 tundi. Määruse põhjendused Harju Maakohus jättis 08.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus 16.10.2014 otsusega rahuldamata ja apellatsioonmenetluse kulud jäid hageja kanda. Hageja esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 19.01.2015 määrusega menetlusse võtmata. Otsus käesolevas asjas jõustus seega 19.01.2015. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 selgitanud, et kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Hageja vastuväited selles, et kostjatel ei ole olnud menetluses lepingulist esindajat, ei vasta tegelikkusele. Kostjatel II ja III on olnud menetluses ühine lepinguline esindaja Vjatšeslav Vassiljev, kelle volitamise kohta on kohtutoimikus volikirjad (I kd lk 121-123). Et kostjal II ja III oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale II ja III tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-11513, p 25).

Kohus määrab menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja alusel TsMS § 174 lg 1 kohaselt. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Antud juhul puudub kohtul kahtlus menetluskulude kandmise kohta ja samuti on menetluskulude nimekiri selge. Esitatud aruannete kohaselt on kostjale II ja III osutatud menetluses õigusabi kokku kõikides kohtuastmetes 42,1 tundi, tunnihinnaga 95 eurot/t, mis teeb summaks 3999,50 eurot. Kuna hageja on esitanud vastuväited kantud kulutuste kohta, hindab kohus õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Toimikust nähtuvalt on kostjad II ja III andnud volituse enda esindamiseks 06.03.2013. Enne seda ei nähtu, et kostjatel oleks menetluses esindaja olnud, kostjad ei ole esindaja olemasolule tähelepanu juhtinud, menetlusdokumentides esindaja olemasolu ei kajastu. Esmakordselt osales esindaja 12.03.2013 istungil. Sellele vaatamata leiab kohus, et esindaja poolt hagiavaldusega tutvumine ja nõustamine on vajalik ja põhjendatud selleks, et esindajal oleks võimalik menetluses osaleda ja esindatava huve kaitsta. Seetõttu peab kohus põhjendatuks esindaja tutvumist hagiavalduse materjaliga ja nõustamist, millele on kulunud 1 tund. Samuti peab kohus põhjendatuks kostjate esindamist 12.03.2013 istungil, millele on kulunud 1,1 tundi. 28.03.2013 arvamuse koostamiseks on kulunud esindajal 5 tundi, mis on maakohtu hinnangul ülemäärane. Võttes arvesse arvamuses kajastatud õiguslikud asjaolud, arvamuse mahu ja arvestades ka selle koostamise ajaga, leiab kohus, et selleks ei saanud kuluda rohkem kui 3 tundi. Kostjate esindajal on kulunud käekirjaekspertiisi taotlusele vastamiseks kokku 5 tundi, mis on kohtu hinnangul samuti ülemäärane. Tegemist on menetluses esitatud taotlusele vastamisega ja sellele ei saanud kuluda üle 1 tunni. 27.06.2013 arvamuse (I kd lk 176) koostamiseks kulunud 5 tundi on samuti ülemäärane, samuti on seda kajastatud kahel korral ehk kulunud on kostjate sõnul 10 tundi. Võttes arvesse selles kajastatut ja arvestades koostamise ajakuluga, ei saanud selleks kuluda üle 2 tunni. Maakohtu 22.04.2013 määrusega tutvumisele ei saanud kuluda üle 0,25 tunni. Tegemist on hageja taotlust lahendavava määrusega, mis ei ole ka kaevatav. 18.06.2013 kohtunõudega tutvumisele kulunud 0,5 tundi peab kohus põhjendatuks. Kostjate 23.10.2013 arvamuse koostamisele kulunud 4 tundi peab maakohus põhjendatuks, arvestades selle mahtu kui kajastatud asjaolusid. Maakohtu 08.11.2013 kohtuotsuse tutvustamist klientidele peab kohus põhjendatuks ja sellele kulunud aega 0,5 tundi ei hinda kohus ülemääraseks. Apellatsioonkaebusega tutvumisele kulutatud 1 tundi peab kohus põhjendatuks. Samuti ka ringkonnakohtu 06.01.2014 määrusega tutvumisele kulutatud 0,5 tundi. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele põhjendatud ajakuluks peab kohus 3 tundi. 19.08.2014 ühe realist taotlust ei pea kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoiminguks, mida hageja peaks hüvitama. TsMS ei keela toimikuga tutvumist, mistõttu 03.02.2015 toimingut, millele on kulunud 1 tund peab kohus põhjendatuks. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 kinnitanud, et menetluskulude avalduse koostamise kulud ei kuulu väljamõistmisele, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi. Seega tuleb vähendada kostjate õigusabikulusid selle summa võrra. Toodust tulenevalt on kostjatele II ja III osutatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi 18,85 tundi. Võttes arvesse antud asjas lepingulise esindaja tunnitasu (95 eurot ilma km), tuleb hagejal kostjatele II ja III hüvitada 1790,75 eurot õigusabikulude eest. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.