Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja esitas 27.04.2014 kaebuse täituri 17.03.2014 otsusele, mille täitur jättis 21.05.2014 otsusega rahuldamata. Avaldaja sai täituri otsuse kätte 31.12.2014. Avaldaja ei nõustu täituri otsusega ja palub selle tühistada. Võlgnik on jõudnud seisukohale, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 otsust tsiviilasjas 2-041748 ei ole võimalik täita, kuna otsus ei ole selge. On ebaselge, kus kohas, millised ja millisel määral jäävad võlgniku omandis oleval kinnistul paiknevad esemed takistustena sissenõudjale ette. Võlgniku arvates on Tallinn Ringkonnakohus ekslikult kohustanud avaldajat tema omandis oleval kinnistul taastama juurdepääsutee. Ilma ühelegi tõendile osutamata asus Tallinna Ringkonnakohus otsuses seisukohale, et kuna hageja (st XXXOÜ) likvideeris killustikukattega juurdepääsutee, on tal kohustus taastada endine olukord omal kulul. Võlgnik on sissenõudjale teinud kirjaliku ettepaneku pöörduda ringkonnakohtu lahendi täitmise ebaselguste ja arusaamatuste kõrvaldamiseks kohtusse - kuid sissenõudja ei soovi kohtusse pöörduda. Kohtutäitur on ilma õigusliku aluseta andnud sissenõudjale loa ehitada tee ilma ehitusprojektita, ilma ehitusloata sissenõudja suva järgi suvalisse kohta võlgniku kinnistule. Selline kohtutäituri tegevus on meelevaldne, ebaseaduslik ehitus-, ja teeseaduse mõttes ja rikub võlgniku põhiõigusi. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et kohtutäitur oleks õigustatud üksnes oma parema äranägemise või sisetunde järgi andma sissenõudjale (tee ehitajale) õigused rajada võlgniku omandis olevale kinnisasjale ilma ehitusloata ja ehitusprojektita juurdepääsutee, eirates asjakohaseid õigusakte. Kohtutäituri 17.03.2014 otsusest ei nähtu, millise mõõtmetega, millise konstruktsiooniga ja kuhu kohta võlgniku kinnistule tee ehitatakse. Kohtutäitur on andnud sissenõudjale õiguse ehitada uus tee sissenõudja suva kohaselt, suvalise konstruktsiooniga, suvalisse kohta võlgniku kinnistule. Kohtutäituri otsus annab sissenõudjale võimaluse võlgniku kulul rajada sissenõudja äranägemisel sissenõudjale parim ja kallim tee. Kohtutäitur, omades TMS § 8 antud õigust, ei ole seitsme aasta jooksul suutnud koguda ehitusprojekti, ehitusluba ja kasutusluba mis tõendavad võlgniku kinnistul väidetava killustikkattega tee olemasolu - mida ringkonnakohus on kohustanud taastama. Nimetatud dokumentide alusel on ainuvõimalik taastada väidetav tee võlgniku kinnistul. Tulenevalt TMS § 8 on kohtutäitur kohustatud koguma muuhulgas asjakohase tee ehitusprojekti ja ehitusloa. Kohtutäitur ei ole kasutanud TMS § 26 lg 2 tulenevat õigust, pöörduda kolmandate isikute (näiteks valla) poole võlgniku kinnistul paikneva väidetava killustikkattega tee ehitusprojekti, ehitusloa ja kasutusloa saamiseks, et nende dokumentide alusel taastada tee. Kohtutäituri toimikus on kohtutäituri seisukoht, et ilma ehitusloata ei ole võimalik teed rajada. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja hinnangul on kohtutäituri otsus põhjendatud ja seaduslik. Kohtutäituri poolt sissenõudjale antud luba, teha toiming võlgniku kulul, on toimunud seaduse alusel vastavalt kehtivatele nõuetele ja võlgniku õigusi ei ole rikutud. Sissenõudja juhib tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 otsus nr 2-04-1748 on jõustunud juba 26.09.2007 ning ka täitemenetlus on alanud juba 17.10.2007. Võlgnik ei ole sellest ajast alates kohtuotsuses talle pandud kohustusi täitnud ega täitma asunud, vaatamata jõustunud kohtuotsusele ja kohtutäituri tegevusele. Sissenõudja hinnapäringu alusel tehtud hinnapakkumised (sh XXXOÜ oma) on väga konkreetsed ja hõlmavad täpselt kohtuotsuses määratud kohustuste täitmist (killustikkattega juurdepääsutee taastamist ja takistuste kõrvaldamist) ning vastavad turuhinnale. Kui võlgnik leiab, et pakkumise teinud firmade nõutav tasu ning turuhind on liiga kõrge, on tal võimalus igal ajal temale pandud kohustused ise vabatahtlikult täita, nagu on ette nähtud kohtuotsuses. Millegipärast võlgnik aga seda võimalust ei kasutanud ja üritab olemasolevaid pakkumisi vaidlustada. Võlgnik väidab, et ta ei tea, kus täpselt ja milline oli tee, mille taastamise kohustus talle vastavalt jõustunud kohtuotsusele on

pandud. Kuna võlgnik ise (Kalev Palm isiklikult) kaevas olemasolnud killustikkattega juurdepääsutee ebaseaduslikult üles, siis teab ta täpselt, kus ja milline see juurdepääsutee oli. Ka on juurdepääsutee täpne asukoht ja kirjeldus ära toodud ja läbi vaieldud varasemas kohtumenetluses, mille tulemusel tegi Tallinna Ringkonnakohus ka 09.04.2007 oma 26.09.2007 jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas 2-04-1748, millega kohustati OÜ XX Xtaastama XXX tänava pikendusel (kinnistu nr XXX) olnud killustikkattega juurdepääsutee kinnistuni nr XXX ning jäeti sellega seotud kulud OÜ XXXkanda ning kõrvaldama takistused XXX tänava teemaa kinnistul ning mitte tegema edaspidi takistusi juurdepääsutee kasutamisel. Samas küsimuses on otsused teinud ka nii Harju Maakohus oma 05.08.2009 kohtumääruses, Tallinna Ringkonnakohus oma 23.09.2009 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-09-16979 kui ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 25.11.2009 kohtumääruses tsiviilasjas 3-7-1-2-577. Antud kohtumääruste aluseks oli võlgnik OÜ XXX 17.04.2009 esitatud avaldus Harju Maakohtule kinnisasjal tee kui ehitise mittepaiknemise tuvastamiseks. Nimetatud kohtumäärustega leidsid kohtud, et avaldust ei võeta menetlusse, kuna Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.04.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-04-1748 juba lahendanud sama nõuet. Oma 12.01.2015 kaebuses võlgnik antud kohtumäärusi aga ei märgi. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur teatas, et võlgnik on esitanud samasisulisi kaebusi ca 6 korda. Määruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isiku seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus võttis kaebuse juurde tsiviilasja nr 2-12-43248 toimiku. Kohus vaatab antud tsiviilasja raames läbi avaldaja kaebuse kohtutäituri Urmas Tärno 21.05.2014 otsusele täiteasjas nr 052/2007/11961. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks, et: • Avaldaja suhtes on algatatud 17.10.2007 täitemenetlus jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-04-1748 alusel. Nõude sisuks on võlgniku kohustus taastada XXX tänava pikendusel (kinnistu nr XXX) olnud killustikkattega juurdepääsutee kinnistuni nr XXX ning sellega seotud kulud jäeti OÜ XXX kanda ning kõrvaldama takistused XXX tänava teemaa kinnistul ning mitte tegema edaspidi takistusi juurdepääsutee kasutamisel. • Täitedokumendiks olev jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-04-1748 kohustab võlgnikku tegema toimingu, milleks on XXX tn pikendusel (kinnistu registriosa nr XXX) olnud killustikkattega juurdepääsutee taastamine kuni kinnistuni nr XXX ning sellega seotud kulude võlgniku kanda jätmine.

Avaldaja leiab oma kaebuses, et täitedokument ei ole selge. Kohus selgitab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral oleks võlgnik võinud TsMS § 368 lg 2 järgi võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb võlgnikule mingi konkreetne õigus või kohustus. Ekslik on avaldaja seisukoht, et sellise hagi oleks saanud esitada üksnes sissenõudja. Võlgnik ei ole oma õigust kasutanud. See seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-21-137-07, p 11. Kaebuse põhjendused, mis puudutavad avaldaja väiteid seoses jõustunud kohtulahendiga, jätab kohus tähelepanuta, sest need oleks saanud avaldaja esitada tsiviilasja nr 2-04-1748 menetluses kaebemenetluse korras. Kohtutäitur on lubanud 17.03.2014 teha sissenõudjal täitedokumendist tulenevad toimingud võlgniku kulul TMS § 182 kohaselt (t.lk 23-24). Sissenõudja on võtnud täiendava hinnapakkumise XXXOÜ-lt. Hinnapakkumise suuruseks on 6657 eurot, millele lisandub käibemaks 1331,40 eurot. Kokku 7988,40 eurot. TMS § 182 lg 2 alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Sundtäitmisele esitatud nõude puhul on tegemist TMS § 182 mõttes asendatava toiminguga, mida saab teha kolmas isik. Vaidlust ei ole selles, et täiteasjas on olemas toimingu tegemiseks kohustav täitedokument ehk jõustunud kohtuotsus (tsiviilasja nr 2-12-43248 II kd lk 21), avaldaja on täitmisteate koos täitedokumendiga saanud kätte 15.11.2007 (tsiviilasja nr 2-12-432448 toimik II kd lk 22-24). Vaidlust ei ole ka selles, et täitedokumendist tulenev sooritus on käesolevani tegemata. TMS § 182 lg 1 sätestab, kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Lg 2 kohaselt, toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu. Seega on kohtutäituril õigus lubada sissenõudjal teha toiming võlgniku kulul, kui võlgnik ei tee täitedokumendist tulenevat toimingut ise, nõudes vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendi täitmiseks vajalike toimingute tegemiseks tehtud kulutused võlgnikult sisse. Seadus ei sätesta TMS § 182 lg 1 juhtumil kohtutäituri kohustust kontrollida, kas kolmas isik on toimingu tegemiseks kvalifitseeritud ja/või kas on olemas ehitusluba ja ehitusprojekt. Arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 ja täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet saaks kohtutäituril osundatud kohustus antud asjaoludel olla vaid juhul, kui see tuleneks selgesõnaliselt täitedokumendi resolutsioonist. Avaldaja arutlus ehituslubade ja -projektide, tee asukoha või hindade osas või kellel sissenõudja laseb asendatava toimingu teha, asjas tähendust ei oma. Kohus juhib avaldaja tähelepanu sellele, et tulenevalt TMS §-ist 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kuna TMS § 182 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud, on kohtutäituril õigus anda luba sissenõudjal teha täitedokumendist tulenevad toimingud võlgniku kulul. Kohus nõustub sissenõudjaga, et võlgnikul on alates 2007. a olnud võimalus sundtäitmisel olev kohustus, mis tuleneb jõustunud kohtulahendist, vabatahtlikult täita, kuid ta ei ole seda siiani teinud. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 järgi avaldaja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks kohtumääruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikud oleksid kandud maakohtu menetluses menetluskulusid, mistõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.