Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Osaühingu REMO GROUP kaebus kohtutäituri Urmas Tärno 21.05.2014 otsusele täiteasjas nr 052/2007/11961
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.07.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühing REMO GROUP määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (täitemenetluses võlgnik): Osaühing REMO GROUP (registrikood 10304563), seaduslik esindaja esindajad Kalev Palm Puudutatud isik: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno Puudutatud isik (täitemenetluses sissenõudja): TV (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühing REMO GROUP kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses
Tsiviilasi nr: 2-15-453 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.12.01.2015 esitas Osaühing REMO GROUP (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Urmas Tärno 21.05.2014 otsusele täiteasjas nr 052/2007/11961.
2.Täiteasjas täidetakse avaldaja suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 otsust tsiviilasjas nr 2-04-1748 (täitedokument). Täitedokumendi resolutsiooni punkti nr 4 kohaselt on avaldaja kohustatud taastama Põllu tänava pikendusel (kinnistu registriosa nr 7708202) olnud killustikkattega juurdepääsutee kinnistuni nr 7708102 ning kandma sellega seotud kulud. Täitedokumendi resolutsiooni punkti nr 5.1 kohaselt on avaldaja kohustatud kõrvaldama takistused Põllu tänava teemaa kinnistul nr 7708202 ja mitte tegema edaspidi takistusi juurdepääsutee kasutamisel.
3.17.03.2014 teatega informeeris kohtutäitur, et lubab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 182 alusel teha sissenõudjal täitedokumendist tulenevad toimingud avaldaja kulul. Sissenõudja on võtnud täiendava hinnapakkumise AV Trassiehitus OÜ-lt. Hinnapakkumise suuruseks on 6657 eurot, millele lisandub käibemaks 1331,40 eurot, kokku 7988,40 eurot.
4.Avaldaja esitas 27.04.2014 kaebuse täituri 17.03.2014 otsusele, mille täitur jättis 21.05.2014 otsusega rahuldamata. Avaldaja sai täituri otsuse kätte 31.12.2014 ning esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Avaldaja palus kohtutäituri otsus tühistada.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 otsust tsiviilasjas nr 2-04-1748 ei ole avaldaja hinnangul võimalik täita, kuna otsus ei ole selge. On ebaselge, kus kohas, millised ja millisel määral jäävad võlgniku omandis oleval kinnistul paiknevad esemed takistustena sissenõudjale ette. Avaldaja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohus on avaldajat ekslikult kohustanud tema omandis oleval kinnistul taastama juurdepääsutee. Avaldaja on sissenõudjale teinud kirjaliku ettepaneku pöörduda ringkonnakohtu lahendi täitmise ebaselguste ja arusaamatuste kõrvaldamiseks kohtusse, kuid sissenõudja pole seda teinud.
6.Kohtutäitur on avaldaja hinnangul ilma õigusliku aluseta andnud sissenõudjale loa ehitada tee ilma ehitusprojektita, ilma ehitusloata sissenõudja suva järgi suvalisse kohta võlgniku kinnistule. Selline kohtutäituri tegevus on meelevaldne, ebaseaduslik ehitus- ja teeseaduse mõttes ja rikub võlgniku põhiõigusi. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et kohtutäitur oleks õigustatud üksnes oma parema äranägemise või sisetunde järgi andma sissenõudjale (tee ehitajale) õigused rajada võlgniku omandis olevale kinnisasjale ilma ehitusloata ja ehitusprojektita juurdepääsutee, eirates asjakohaseid õigusakte. Kohtutäituri 17.03.2014 otsusest ei nähtu, milliste mõõtmetega, millise konstruktsiooniga ja kuhu kohta võlgniku kinnistule tee 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-453 ehitatakse. Tulenevalt TMS § 8 on kohtutäitur kohustatud koguma muuhulgas asjakohase tee ehitusprojekti ja ehitusloa. Kohtutäitur pole seda seitsme aasta jooksul teinud. Kohtutäitur pole kasutanud ka TMS § 26 lg 2 tulenevat õigust pöörduda kolmandate isikute (näiteks valla) poole võlgniku kinnistul paikneva väidetava killustikkattega tee ehitusprojekti, ehitusloa ja kasutusloa saamiseks. Puudutatud isiku (sissenõudja) seisukoht
7.Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Täitedokument on jõustunud juba 26.09.2007 ning ka täitemenetlus on algatatud 17.10.2007. Võlgnik ei ole sellest ajast alates kohtuotsuses talle pandud kohustusi täitnud ega täitma asunud. Sissenõudja hinnapäringu alusel tehtud hinnapakkumised (sh AV Trassiehituse OÜ oma) on konkreetsed ja hõlmavad täpselt kohtuotsuses määratud kohustuste täitmist (killustikkattega juurdepääsutee taastamist ja takistuste kõrvaldamist) ning vastavad turuhinnale. Kui võlgnik leiab, et pakkumise teinud firmade nõutav tasu ning turuhind on liiga kõrge, on tal võimalus igal ajal temale pandud kohustused ise vabatahtlikult täita, nagu on ette nähtud kohtuotsuses. Juurdepääsutee täpne asukoht ja kirjeldus on ära toodud ja läbi vaieldud varasemas kohtumenetluses, mille tulemusel tegi Tallinna Ringkonnakohus ka 09.04.2007 oma 26.09.2007 jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-04-1748. Samas küsimuses on otsused teinud ka nii Harju Maakohus oma 05.08.2009 kohtumääruses, Tallinna Ringkonnakohus oma 23.09.2009 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-09-16979 kui ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 25.11.2009 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-7-1-2-577. Kohtumääruste aluseks oli võlgniku 17.04.2009 esitatud avaldus Harju Maakohtule kinnisasjal tee kui ehitise mittepaiknemise tuvastamiseks. Kohtud leidsid, et avaldust ei võeta menetlusse, kuna Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.04.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1748 juba lahendanud sama nõuet. Puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukoht
8.Kohtutäitur teatas, et võlgnik on esitanud samasisulisi kaebusi ca 6 korda. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 09.07.2015 kohtumäärusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
10.Täitedokument kohustab võlgnikku tegema toimingu, milleks on Põllu tn pikendusel (kinnistu registriosa nr 7708202) olnud killustikkattega juurdepääsutee taastamine kuni kinnistuni nr 7708102. Maakohus selgitas, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral oleks võlgnik võinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 järgi esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb võlgnikule mingi konkreetne õigus või kohustus. Ekslik on avaldaja seisukoht, et sellise hagi oleks saanud esitada üksnes sissenõudja.
11.Kaebuse põhjendused, mis puudutavad avaldaja väiteid seoses jõustunud kohtulahendiga, jättis maakohus tähelepanuta, sest tuli need avaldajal esitada tsiviilasja nr 2-04-1748 menetluses kaebemenetluse korras. 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-453
12.Vaidlust ei ole, et täiteasjas on olemas toimingu tegemiseks kohustav täitedokument ehk jõustunud kohtuotsus (tsiviilasja nr 2-12-43248 toimik, II kd, tl 21), avaldaja on täitmisteate koos täitedokumendiga saanud kätte 15.11.2007 (tsiviilasja nr 2-12432448 toimik, II kd, tl 22-24). Vaidlust ei ole ka selles, et täitedokumendist tulenev sooritus on senini tegemata. Kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul (TMS § 182 lg 1). Seadus ei sätesta TMS § 182 lg 1 juhtumil kohtutäituri kohustust kontrollida, kas kolmas isik on toimingu tegemiseks kvalifitseeritud ja/või kas on olemas ehitusluba ja ehitusprojekt. Arvestades TsMS § 442 lg-t 5 ja täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet, saaks kohtutäituril osundatud kohustus antud asjaoludel olla vaid juhul, kui see tuleneks selgesõnaliselt täitedokumendi resolutsioonist. Avaldaja arutlus ehituslubade ja -projektide, tee asukoha või hindade osas või kellel sissenõudja laseb asendatava toimingu teha, asjas tähendust ei oma.
13.Maakohus nõustus sissenõudjaga, et võlgnikul on alates 2007. aastast olnud võimalus sundtäitmisel olev kohustus vabatahtlikult täita, kuid ta ei ole seda siiani teinud. Määruskaebus
14.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme ja materiaalõiguse norme ning see on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise.
15.Määruskaebuses kordab avaldaja kohtumenetluses varasemalt avaldatud seisukohti. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas AV Trassiehituse hinnapakkumises märgitud summa hõlmab täitedokumendis määratud kohustuse täitmist. Avaldaja hinnangul eeldab ehitustööde teostamine ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolu, kuid neid pole olemas. Avaldaja leiab, et tema omandis oleval kinnistul pole kunagi ühtegi teed paiknenud. Täitedokumendis on piisava selgusega määratlemata taastatava tee asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed, mistõttu ei ole võimalik määratleda, kus taastatav tee täpselt võlgniku kinnistul paiknema peaks.
16.Maakohus pole avaldaja hinnangul piisava hoolikusega süvenenud avaldaja kaebuse motiividesse, eelkõige sellesse, et täiteasjas esinevad otseselt täitmist takistavad asjaolud. Täitedokumendi resolutiivosa on ebaselge. Loa andmisega kolmandale isikule sissenõudja kasuks ehitustööde tegemiseks on kohtutäitur asunud täitedokumendile täidetavat sisu andma, mis on aga õigusvastane. Menetluse edasine käik
17.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-453
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 21 p 1 ja § 659 alusel täiendada.
20.Kolleegium ei nõustu avaldaja hinnanguga, et maakohus pole tsiviilasja lahendamisel tsiviilasja sisusse piisava hoolikusega süvenenud. Sellisele järeldusele ei võimalda jõuda ei tsiviilasja materjalid ega ka avaldaja määruskaebuses sisalduvad väited. Asja materjalidest nähtuvalt võttis maakohus tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasja nr 212-42348 toimiku ning vaatas avaldaja kaebuse läbi kooskõlas kaebuse piiridega. Maakohus jättis õiguspäraselt analüüsimata väited, mis puudutavad täitedokumendi sisulist õigsust, kuivõrd need vastuväited tulnuks avaldajal esitada tsiviilasja 2-041748 menetluses.
21.Kolleegium nõustub maakohtuga, et seadusest ei tulene kohtutäituri kohustust taotleda täitedokumendi täitmiseks vajalikke (seadusest tulenevaid) lube. Nimetatud kohustus lasub täitedokumendi täitmiseks kohustatud isikul (võlgnikul) ehk antud juhul avaldajal endal. Tsiviilkohtumenetluses ei saa otsustada avalike lubade andmist ning loa vajalikkus ei saa takistada kohustuse panemist kohtulahendiga, kui eraõiguse normide järgi on selleks alus olemas. Lahendi täitmiseks kohustatud isik peab sel juhul tegema kõik võimaliku, et täitmiseks vajalikku luba saada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12, p 21). Otsuse täitmisega viivitamisel saab sissenõudja vajadusel ka ise teha täitemenetlusele ettenähtud korras täitedokumendi täitmiseks vajalikke toiminguid, sh taotleda vajalike lubade hankimist. Sellega seonduvate kulude katteks võib TMS § 182 lg 2 alusel pöörata sissenõude võlgniku varale.
22.Ringkonnakohus lisab, et kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub alus ka põhjusel, et avaldaja on minetanud õiguse kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks tuginedes täitedokumendi resolutsiooni ebaselgusele. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kuuendast lõikest tuleneb, et kui täitemenetluse osaline ei esita esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Täiteasja nr 052/2007/11961 materjalidest nähtuvalt sai avaldaja täitmisteate ja täitedokumendi kätte 15.11.2007. Avaldaja oli seega hiljemalt viidatud kuupäeval teadlik täitedokumendi, sh selle resolutsiooni sisust ning selle alusel täitemenetluse läbiviimise faktist. Tulenevalt TMS § 217 lg-s 1 sätestatust tulnuks avaldajal esitada
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-453 hiljemalt 25.11.2007 kohtutäiturile kaebus täitedokumendi väidetava ebaselguse kohta. Tsiviilasja nr 2-12-43248 juurde lisatud täiteasja nr 052/2007/11961 toimikust nähtuvalt esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse 26.11.2007, milles muuhulgas märkis, et avaldajale pole täitedokument arusaadav. Kohtutäitur võttis avaldaja kaebuse menetlusse ning jättis selle 20.12.2007 otsusega rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri 20.12.2007 otsuse peale kaebuse, mille Harju Maakohus jättis 29.08.2008 määrusega rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 24.09.2008. Eelmärgitut arvestades ei saa avaldaja täitedokumendi ebaselgusele tuginedes kohtutäituri tegevust TMS § 217 lg 1 alusel enam vaidlustada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja eesmärgi ning ka TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud menetlusõiguse heauskse kasutamise põhimõttega. Kolleegiumi hinnangul on avaldajal siiski endiselt õigus esitada TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse tuvastamiseks. Viidatud sätte kohaselt võib nii sissenõudja kui võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus, kui täitemenetluses on täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidlus.
23.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses väljendatud arvamusega, et kohtutäitur andis 17.03.2014 otsusega sissenõudjale õiguse ehitada uus tee vastavalt sissenõudja subjektiivsele äranägemisele. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et avaldaja pole täitedokumenti vabatahtlikult täitnud. Kohtutäitur on TMS § 182 lg 1 alusel lubanud täita täitedokumendist tulenev kohustus sissenõudjal ning nimetatu on iseenesest TMS § 182 lg 1 mõttega kooskõlas. Täitmisele kuuluva kohustuse sisu tuleneb täitedokumentist, mitte TMS § 182 lg 1 alusel tehtavast kohtutäituri otsustusest. Kohtutäituri 17.03.2014 teatest nähtuvalt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile neli hinnapakkumist täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks. Kõik hinnapakkumised jäävad samasse suurusjärku, mistõttu jääb paljasõnaliseks avaldaja etteheide valitud hinnapakkumise ebamõistliku kalliduse osas. Avaldaja pole oma väidete põhistamiseks esitanud alternatiivseid hinnapakkumisi. Ka pole avaldaja täitnud täitedokumenti vabatahtlikult, kuigi avaldajal on kolleegiumi hinnangul olnud piisavalt aega, et vältida täitedokumendi täitmist avaldaja kulul.
24.Määruskaebus tuleb eespool märgitud põhjendustel jätta rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 21 alusel täiendada käesoleva määruse punktides nr 21 ja 22 sisalduvate põhjendustega.
25.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud kohtumääruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-453
26.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.